XX (hageja) esitas YY (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus hageja mõista kostja välja õiglane hüvitis mittevaralise kahju tekitamise eest.
2.11.05.2018 tegi maakohus määruse, millega võttis hagi menetlusse ning kohustas kokkuleppe mittesõlmimisel kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagile hiljemalt 20 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest.
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-18-5519
3.14.05.2018 saatis kostja maakohtule kirja, milles teavitas, et temal ei ole võimalik etoimikus tutvuda dokumendiga. Kostjal ei ole ID-kaardi sertifikaati ega mobiil ID-d. Kostja soovis teada, kuidas tal on võimalik tutvuda dokumentidega. Samal päeval saatis maakohus hagiavalduse koos teiste dokumentidega kostjale e-posti teel. E-kirjas hoiatas maakohus, et juhul, kui kostja dokumentide kättesaamist ei kinnita, loeb kohus dokumendi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 alusel kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödumisel.
4.04.07.2018 edastas maakohus kostjale hageja menetluskulude nimekirja ja andis võimaluse esitada kostjal oma seisukoht hiljemalt 17.07.2018. Kostja kinnitas selle kirja kätte saamist 04.07.2018.
5.19.07.2018 tegi maakohus tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 300 eurot. Menetluskulud summas 840 eurot jäid kostja kanda. Maakohtu hinnangul olid võlaõigusseaduse § 1046 ja § 1043 kohaldamise eeldused täidetud ning kostja vastutas õigusvastase teo eest. Maakohtu hinnangul oli praeguses asjas, arvestades hagiavalduses väljatoodut, põhjendatud mittevaralise kahju hüvitis summas 300 eurot.
6.14.08.2018 esitas kostja kaja menetluse taastamiseks. Kostja kinnitas dokumentide kätte saamist 04.07.2018. Sellest ajast hakkas kulgema 20 päeva. Seega oli viimane vastuse esitamise tähtaeg kostja hinnangul 23.07.2018 (kuni 23:59). Tagaseljaotsust tehes järeldas kohus ekslikult, et kostja hagile vastuse esitamise tähtaeg lõppes 17.07.2018.
MAAKOHTU MÄÄRUS
7.Harju Maakohus jättis kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Kohus märkis, et kostja käsitlus hagile vastamise tähtaja osas on ebaõige ning kohus oli eelnevalt märkinud, millal tuli kostjal hagile vastata ning, et kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud ning ei ole seda teinud ka kohtu antud täiendavaks tähtajaks. Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega edastati kostjale kostja palvel TsMS § 3141 lg 2 kohaselt. Sellest tulenevalt oli kostjal kohustus hagile vastata hiljemalt 07.06.2018 arvestades menetlusse võtmise määruses antud vastamise tähtaega, s.o 20 päeva. Kostja nimetatud tähtajaks hagile ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. Kohus on andnud kostjale täiendava võimaluse enda seisukoha avaldamiseks, s.o 17.07.2018, milliseks tähtajas kostja samuti enda seisukohta ega vastust hagile ei esitanud. Seega oli kohtul seaduslik alus 19.07.2018 tagaseljaotsuse tegemiseks TsMS § 407 alusel.
MÄÄRUSKAEBUS
8.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 22.08.2018 kohtumääruse ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja soovib samuti, et taastataks tsiviilasja menetlus. Kostja vaidlustab kohtumääruse täies ulatuses. Määrusekaebuse esitaja sai 04.07.2018 e-posti aadressile teate, et kohus on edastanud hageja menetluskulude nimekirja. Seoses sellega, et kostjal puudub võimalus siseneda ID-kaardi abil etoimikusse sõlmiti Ramstor OÜ-ga leping juriidiliste teenuste osutamiseks. 05.07.2018 esitas kostja lepinguline esindaja kohtule volikirja ja palus avada juurdepääsu kostja
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-18-5519 menetlusdokumentidele. Kohus avas juurdepääsu kostja dokumentidele lepingulisele esindajale. 11.05.2018 kohtumääruse resolutatiivosa p-s 4 selgitas kohus, et kokkuleppe mittesõlmimisel tuleb kostjal esitada kirjalik vastus hagile hiljemalt 20 päeva jooksul alates sama kohtumääruse kättesaamisest. Juhindudes nimetatud punktist oli hagiavastuse esitamise tähtaja lõpp 23.07.2018 kell 23:59. Kostja lepinguline esindaja juhindus esmasest kohtumäärusest, kus kohus andis hagiavaldusele vastuse esitamiseks 20 päeva alates kättesaamise päevast. 04.07.2018 sai kostja teate sellest, et Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja edastas hageja menetluskulude nimekirja. Kohus andis kostjale tähtaja kuni 17.07.2018 hageja menetlusdokumendile vastamiseks. Lähtudes saadud kirjast, oli kostjal võimalus esitada oma seisukoht hageja hagiavaldusele 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisest ning kuni 17.07.2018 esitada oma seisukoht menetluskulude nimekirjale. Kostja samuti pöörab kohtu tähelepanu sellele, et 04.07.2018 kirjale ei olnud lisatud ühtegi menetlusdokumenti. Kostja on seisukohal, et kohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 3111 lgst 3 tulenevat nõuet, et menetlusdokument loetakse kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
9.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus see jätta rahuldamata.
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
11.Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 ning § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning saata tsiviilasi kaja uueks lahendamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
12.Tagaseljaotsusega hagi rahuldamise eeldusteks on nii formaalsete eelduste täitmine kui ka hagi õiguslik põhjendatus. Riigikohtu kujundatud kohtupraktika järgi tuleb kohtul kaja saamisel kontrollida, kas esinevad TsMS § 415 lg-s 1 sätestatud menetluse taastamise alused. TsMS § 415 lg 1 p-s 1 toodud asjaolu on TsMS § 417 lg 2 teise lause järgi menetluse taastamise absoluutne alus ning kohtul on võimalik seda kontrollida, kuivõrd andmed hagi kättetoimetamise kohta peavad sisalduma toimikus (vt nt Riigikohtu 24.10.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-12, p 11). TsMS § 415 lg 1 p 1 sätestab, et kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. TsMS § 393 lg 1 kohaselt tuleb hagiavalduse ärakiri koos lisade ja asja menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte toimetada. Üldjuhul toimub elektrooniline kättetoimetamine selleks ettenähtud infosüsteemi (e-toimiku infosüsteemi) kaudu (TsMS § 3111 lg-d 1–2). Sellisel juhul
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-18-5519 loetakse dokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt (TsMS § 3111 lg 3).
13.Praegusel juhul on hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega asja materjalidest nähtuvalt kostjale kohtu poolt kätte toimetatud saatmisega TsMS § 3141 lg 2 alusel. Viidatud sättest tuleneb, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Maakohus on saatnud hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse e-postiga aadressil XXX ning palunud viivitamatult saata elektroonilisel teel kinnituse dokumentide kättesaamise kohta e-posti aadressile [email protected]. Maakohus on samas e-kirjas hoiatanud, et kui kostja dokumentide kättesaamist ei kinnita, siis loetakse dokumendid kättetoimetatuks 3 tööpäeva jooksul (tl 18). Kolleegium rõhutab, et TsMS § 3141 lg-s 2 on sätestatud kättetoimetamisfiktsioon. Selle sätte kohane hagimaterjalide kättetoimetamine saatmisega ei ole käsitletav nende adressaadile isiklikult allkirja vastu üleandmisena või elektroonilise kättetoimetamisena (TsMS § 3111 lg-d 1–2). Seega esineb kolleegiumi hinnangul TsMS § 415 lg 1 p 1 olukord. Maakohus võis tagaseljaotsuse küll teha, aga kaja esitamisel esineb ringkonnakohtu hinnangul menetluse taastamise absoluutne alus ning kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Asjaolul, et kostja ise on palunud kohtul endale materjalid e-posti teel edastada, ei ole kolleegiumi hinnangul kaja lahendamise seisukohalt praegusel juhul tähtsust. Seejuures ei saa nõustuda maakohtu määruses märgituga, nagu oleks kostja ise palunud kättetoimetamisel TsMS § 3141 lg-t 2 kohaldada. Asja materjalidest kostja sellist soovi ei nähtu. Kostja on kajas kinnitanud hagi ja menetlusse võtmise määruse kättesaamist 04.07.2018, kuid sellest kuupäevast arvestatuna ei oleks menetlusse võtmise määruses märgitud hagile vastamise tähtaeg (20 päeva kättetoimetamisest) tagaseljaotsuse tegemise hetkeks veel möödunud.
14.Kolleegium ei pea siiski võimalikuks kaja ise rahuldada ning menetlust taastada (TsMS § 417 lg 2), sest ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja järginud kaja esitamisel kõiki seadusest tulenevaid nõudeid ning seetõttu võib esineda alus kaja käiguta jätmiseks.
14.1.TsMS § 416 lg 2 järgi tuleb juhul, kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Maakohus on teinud tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja ei olnud kohtu hinnangul hagile selleks määratud tähtaja jooksul vastanud (TsMS § 407). Seetõttu pidanuks kostja TsMS § 416 lg-st 2 lähtudes esitama maakohtule koos kajaga ka TsMS § 394 nõuetele vastava kirjaliku vastuse (vastus peaks lisaks vastama ka üldistele menetlusdokumendi vorminõuetele (TsMS 38. ptk)). Toimikust ei nähtu, et kostja oleks sellise vastuse koos kajaga või hiljem esitanud.
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-18-5519 Eelmärgitut arvestades tuleks ringkonnakohtu hinnangul jätta kaja käiguta ning anda kostjale TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaeg TsMS § 394 kohase kirjaliku hagivastuse esitamiseks. Juhul kui kostja nimetatud vastust kohtu määratud tähtaja jooksul ei esita, on kolleegiumi hinnangul alus jätta kaja TsMS § 3401 lg 2 esimese lause alusel läbi vaatamata. Juhul kui kostja nõuetekohase kirjaliku vastuse esitab või kui maakohus ei pea kirjaliku vastuse nõudmist vajalikuks, tuleb kaja ringkonnakohtu ülalesitatud seisukohti arvestades rahuldada ning menetlus taastada vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist.
14.2.Samuti märgib kolleegium, et TsMS § 142 lg-test 1 ja 2 tulenevalt tuleb kajalt tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks kajalt kautsjoni tasunud, või et kohus oleks kostja kautsjoni tasumisest vabastanud (TsMS § 180 lg 1 p 1). Vajadusel tuleb maakohtul kostjalt kautsjoni tasumist nõuda. TsMS § 149 lg-te 2 ja 3 järgi makstakse kautsjon selleks ettenähtud kontole ning enne kautsjoni tasumist ei tee kohus kautsjoniga seotud menetlustoiminguid.
15.Kuivõrd maakohtu määrus kuulub tühistamisele ning tsiviilasi saadetakse kaja uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule, ei ole ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamine lubatud (TsMS § 417 lg 4).
16.Käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus, mistõttu ei määra ringkonnakohus kindlaks menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 1).
17.Seoses kohtunik L. Arraku puhkusega asendas teda määruskaebuse läbivaatamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik K. Kaijanen.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen Ele Liiv
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.