Kohtuotsuse tegemise aeg ja 29. novembril 2018.a, Tallinnas koht 2-18-1901 Tsiviilasja number SCM OÜ hagi Osaühing Baltic Steel Center vastu 2 536,26 euro Tsiviilasi nõudes Hagihind 2 536,26 eurot nende Hageja: SCM OÜ (registrikood 11453029, asukoht Keemia 4, 10616 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister (Advokaadibüroo Pormeister, Põhja pst 5-11, 10412 Tallinn; epost: [email protected]) Kostja: Osaühing Baltic Steel Center (registrikood 10686470, asukoht Sinikivi tee 16, Lehmja küla, Rae vald, 75306 Harju maakond) Kostja lepinguline esindaja advokaat Janne-Liisa Ottis (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid, Tartu mnt 43, 10128 Tallinn; e- post: [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg 30.10.2018.a Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister Kostja lepinguline esindaja advokaat Janne-Liisa Ottis
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Osaühingult Baltic Steel Center SCM OÜ kasuks 2 536,26 eurot.
3.Jätta menetluskulud kostja Osaühing Baltic Steel Center kanda.
4.Välja mõista Osaühingult Baltic Steel Center SCM OÜ kasuks menetluskulu summas 1 347,50 eurot.
5.Välja mõista Osaühingult Baltic Steel Center SCM OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 347,50 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.SCM OÜ esitas 06.02.2018.a kohtule hagi Osaühing Baltic Steel Center vastu 2 536,26 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja ja hageja vahel sõlmitud 07.11.2017.a ekirjavahetuse ja 07.11.2017.a ostutellimuse nr. PO011117 ning 08.11.2017.a ekirjavahetuse ning 08.11.2017.a ostutellimuse nr. PO021117 alusel töövõtuleping laserlõikuse teenuse osutamiseks. Kostja väljastas hagejale 08.11.2017.a arve nr. 375287 summas 1 266,07 eurot ja 08.11.2017.a arve nr. 375307 summas 1 270,19 eurot, kokku 2536,26 eurot ning nõudis ettemaksu tasumist. Hageja maksis arved ettemaksuna enne tööde teostamist 14.11.2017.a täies ulatuses, kuid kostja ei asunud töövõtulepingut täitma. Kostja ei ole nimetatud arvetel näidatud töid teostanud ega hagejale üle andnud. Kostja hoidis hagejat eksituses ning jättis hagejale ebaõige mulje, et kostja soovib töövõtulepingut täita. Tegelikkuses ei olnud kostjal plaaniski töövõtulepingut täita, vaid kostjal oli soov saada enda kätte hageja rahalised vahendid summas 2 536,26 eurot. Hageja andis kostjale heas usus 12.12.2017.a e- kirjaga veelkord täiendava tähtaja töövõtulepingu täitmiseks, kuigi selleks puudus kohustus. Samas kirjas hageja teatas, et kui täiendava tähtaja jooksul töid töövõtulepingu alusel ei teostata, siis loeb hageja end töövõtulepingust sisuliselt taganenuks ja palus kostjale makstud raha summas 2 536,26 eurot tagastada hagejale kahe tööpäeva jooksul. Hageja teatas kostjale 16.01.2018.a e- posti teel edastatud avaldusega veelkordselt (esmane avaldus oli 12.12.2017 e- posti teel), et taganeb töövõtulepingust ja nõuab kostjale 08.11.2017.a arve nr. 375287 ja 08.11.2017.a arve nr. 375307 alusel ülekantud summade, kokku 2 536,26 eurot, tagastamist. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja riigilõivu summas 275 eurot ja õigusabikulu summas 1 072,50 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hageja kontaktisikuks kostjale tellimuste esitamisel on alati olnud S M. 2017.a lõi hageja osanik ja juhatuse liige D P koos S M ettevõtte SCM Baltic OÜ. Peale SCM Baltic OÜ loomist hakkas osade objektide jaoks kostjale tellimusi esitama osaliselt SCM Baltic OÜ. Kostja nõustus SCM Baltic OÜ-ga koostööd tegema ilma ettemaksu tegemist üksnes seetõttu, et SCM Baltic OÜ ja hageja tellimusi vahendas üks isik ning hagejale tekitati mulje nagu hageja vastutab ka SCM Baltic OÜ tellimuste eest. Peale tellimuste esitamist koostati arved osaliselt ka vastavalt S M juhistele SCM Baltic OÜ-le, kuid vastavalt S M hilisematele suulistele korraldustele muudeti osad SCM Baltic OÜ arved nr. 374558 ja nr. 374699 ringi hageja nimele. Peale kreeditarve koostamist SCM Baltic OÜ-le esitas kostja hagejale arved nr. 374965 ja nr. 374967. Hageja on hagiavalduses asunud seisukohale, et kostjal puudus mistahes alus hageja poolt tasutatud ettemaksu tasaarvestada. Kostja nimetatud seisukohaga ei nõustu, sest SCM Baltic OÜ-l on kostja ees kohustusi kogusummas 5 731,55 eurot, mis tulenevad arvetest nr. 373811, nr. 373809, nr. 373910, nr. 373919, nr. 374044, nr. 374143, nr. 374131,
nr. 374145, nr. 374273 ja nr. 375014 ning hagejal ja SCM Baltic OÜ-l on sama osanik, sama põhitegevusala, samad tarnijad (nagu nt kostja) ning hageja tasus osaliselt SCM Baltic OÜ tellimuste eest. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ning mõista hagejalt välja õigusabikulu summas 1 968,75 eurot. Samuti palub kostja hagejalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 06.06.2018.a kohtumääruses (t/l 57).
5.Vaidlust ei ole pooltel vahel selle üle, et kostja on esitanud hagejale 08.11.2017.a arve nr. 375287 summas 1 266,07 eurot ja arve nr. 375307 summas 1 270,19 eurot (t/l 7 pöördel-8). Nimetatud arvetel on märgitud, et hagejal tuleb teostada ettemaks ning hageja on seda ka 14.11.2017.a maksekorralduse nr. 2589 kohaselt teinud (t/l 8 pöördel). Samuti puudub pooltel vaidlus selle üle, et kostja pole hagejale eelpool nimetatud arvetel märgitud töid teostanud.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 188 lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.
7.Hageja poolt on kostjale 16.01.2018.a edastatud avaldus töövõtulepingust taganemise kohta ja avaldus rahalise kohustuse täitmise nõudes ja hoiatus kriminaalmenetluse algatamise avalduse esitamise kohta (t/l 11-14). Vaidlust ei ole pooltel selle üle, et hageja on poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust taganenud.
8.VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.
9.Riigikohus on 24.09.2012.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-90-12 punktis 15 selgitanud, et lepingust taganemisega muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu tagasitäitmise võlasuhteks (vt ka nt Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-157-11, p 31, 8. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-11, p 25).
10.Hageja palub kostjal tagastada 14.11.2017.a teostatud ettemakse summas 2 536,26 eurot, kuivõrd kostja pole hagejale teenust osutanud. Kostja vaidleb ettemaksu tagastamisele vastu, kuivõrd on tasaarvestanud nõude SCM Baltic OÜ võlgnevusega. Hageja leiab, et kostjal puudus õigus teha tasaarvestust.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.
12.Õiguskirjanduses on leitud, et tasaarvestuse õigus tekib ja tasaarvestus on võimalik alates ajahetkest, mil tasaarvestava poole (teise poole vastu suunatud) nõude täitmise tähtaeg on saabunud ja teisel poolel on nõue tasaarvestatava poole vastu (sõltumata sellest, kas selle nõude täitmise tähtaeg on saabunud või mitte) (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne 2016, lk 977).
13.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 17.11.2017.a on kostja teatanud hagejale e- kirja teel, et raha on laekunud 2 500 eurot ja on võetud õige kliendi arvetest maha (t/l 9).
14.Kostja leiab, et SCM Baltic OÜ on viimasele loonud oma tegevusega mulje, et hageja on ettevõtte vastavalt selle erinevatele funktsioonidele jaganud mitmeks juriidiliseks üksuseks, et hajutada äririske ja teha partneritega tõhusamat koostööd (t/l 30).
15.Kohtule esitatud SCM OÜ äriregistri väljavõttest nähtub, et äriühingu juhatuse liikmeteks on D P ja L R ning osanikuks D P (t/l 33). Äriühingu SCM Baltic OÜ juhatuse liikmeks on S M ning osanikeks D P ja S M (t/l 36).
16.Kohus leiab, et antud juhul tuleneb kohtule esitatud tõenditest, et poolte vahel 07.11.2017.a e- kirja teel sõlmitud töövõtulepingu poolteks olid hageja ja kostja ning arved on koostatud hagejale (t/l 5-8). Käesoleval juhul ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et arve nr. 375287 ja arve nr. 375307 oleks algselt koostatud SCM Baltic OÜ-le ja hiljem vormistatud hageja nimele. Kostja vastavad väited jäid asja kohtulikul arutamisel paljasõnalisteks.
17.Riigikohus on 02.11.2011.a kohtuotsuses nr. 3-2-1-95-11 punktis 16 juhtinud tähelepanu, et tasaarvestada saab üksnes olemasolevaid nõudeid ja punktis 17 selgitanud, et VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Nimetatud lõike tähendust on Riigikohus analüüsinud 16. juunil 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-59-10 tehtud otsuses. Viidatud otsuse p-s 10 on Riigikohus leidnud, et VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt nõue ei kehti või on lõppenud). Kui kohtumenetluses esitab pool teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku.
18.Riigikohus on 28.09.2011.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-60-11 punktis 28 selgitanud, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) VÕS § 197 lg 1 järgi oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Selle sätte järgi peab sissenõutav olema nn aktiivnõue, st tasaarvestava poole nõue teise poole vastu. Teise poole nõue tasaarvestava poole vastu, mida soovitakse tasaarvestusega lõpetada (nn passiivnõue) viidatud sätte järgi sissenõutav olema ei pea, oluline on vaid see, et tasaarvestaval poolel oleks õigus kohustus täita. Kohustuse võib aga VÕS § 84 lg 1 järgi üldjuhul alati täita ka
enne täitmise tähtpäeva, st võlausaldaja võib sellest keelduda üksnes õigustatud huvi olemasolul.
19.Menetlusosaliste poolt kohtu ette toodud tõenditest ei nähtu, et hagejal oleks olnud kostja ees võlgnevust, mida viimane saanuks tasaarvestada 14.11.2017.a tasutud summaga. Juhul, kui kostjal on nõue SCM Baltic OÜ vastu, millise esindajaks on S M, tuleb esitada võlgnevuse tasumise nõue selle äriühingu vastu. Ainuüksi asjaolu, et füüsilised isikud erinevates äriühingutes kattuvad, ei ole aluseks nõude tasaarvestamiseks.
20.Kostja on kohtule 14.03.2018.a esitatud menetlusdokumendis avaldanud, et hageja ja SCM Baltic OÜ vastutavad viimase ees solidaarselt (t/l 30). Kohus vastava seisukohaga ei nõustu, kuivõrd kohtu ette toodud asjaoludest ei tulene, et hageja ja SCM Baltic OÜ peavad oma kohustuse kostjale täitma solidaarselt.
21.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul puudus kostjal õigus tasaarvestada oma väidetav nõue SCM Baltic OÜ vastu hageja poolt tasutud summaga. Seega on hageja nõue summas 2 536,26 eurot põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjal tuleb hagejale nimetatud summa tagastada.
22.Kostja on 30.10.2018.a toimunud kohtuistungil avaldanud, et antud juhul on võimalik kohaldada seltsingu sätteid ning hageja vastutab kostja ees SCM Baltic OÜ-ga solidaarselt (t/l 66, 11:15:13-11:19:30).
23.VÕS § 580 lg 1 kohaselt kohustuvad seltsingulepinguga kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Kostja leiab, et hageja ja SCM Baltic OÜ vahel on seltsing. Hageja vastava seisukohaga ei nõustu.
24.Kohus leiab, et antud juhul ei ole kohtu ette toodud selliseid asjaolusid, mis annab aluse järeldada, et hageja ja SCM Baltic OÜ vahel on seltsing. Ainuüksi see, et juriidiliste isikute seaduslikud esindajad ja/ või osanikud kattuvad, ei tähenda, et äriühingud on moodustanud seltsingu ning vastutavad oma kohustuste eest solidaarselt.
25.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus peab põhjendatuks hageja kasuks välja mõista kostjalt 2 536,26 eurot.
26.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
27.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2 536,26 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
28.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja Osaühing Baltic Steel Center kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
29.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 275 eurot ja õigusabikulu summas 1 072,50 eurot (t/l 61-65, 72-73). Kostja hageja menetluskuludele vastu ei ole vaielnud.
30.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on olnud 130 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 130 eurot on kooskõlas
Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-11514 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
31.Hageja esindaja poolt kohtule esitatud spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on 30.01.2018.a analüüsinud kliendi poolt esitatud dokumente, koostanud hagiavalduse projekti 3 tundi 30 minutit, 06.02.2018.a allkirjastanud hagiavalduse ja edastanud selle kohtule 15 minutit, 14.03.2018.a tutvunud kostja 14.03.2018.a vastusega ja analüüsinud seda 30 minutit, 29.03.2018.a koostanud projekti kostja vastusele ja kooskõlastanud selle kliendiga, allkirjastanud seisukoha edastanud selle kohtule ja vastaspoolele 1 tund 30 minutit, 07.06.2018.a tutvunud Harju Maakohtu 06.06.2018.a kohtumäärusega, selgitanud menetluslikke asjaolusid kliendile, pidanud kliendiga kirjavahetust 15 minutit, 30.10.2018.a ettevalmistunud istungiks ja osalenud 30.10.2018.a istungil 2 tundi 15 minutit. Kokku on esindaja ajakulu 7 tundi ja 45 minutit ehk 1 072,50 eurot.
32.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt õigusabikulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu ning menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele ja kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele õigusabikulu summas 1 072,50 eurot. Kostja hageja õigusabikulude suurust vaidlustanud ei ole.
33.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja tasunud käesolevas kohtumenetluses hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 275 eurot (t/l 15). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 275 euro ulatuses, tegemist on põhjendatud kulutusega ja kostjal tuleb see hagejale hüvitada vastavalt TsMS § 138 lg 2.
34.Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 1 347,50 eurot, millest riigilõiv summas 275 eurot ja õigusabikulu summas 1 072,50 eurot.
35.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.