nende Hageja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Past Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Margot Maksing
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 10.09.2018.a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Käesoleva määruskaebuse menetlemisega seotud kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.
29.11.2017.a esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu alusetu rikastumise nõudes. 15.02.2018.a esitas kostja kohtule taotluse kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatis. Harju Maakohus 19.04.2018.a määrusega rahuldas kostja menetluskulude tagamise taotluse. Hageja tähtaegselt tagatist ei tasunud. 12.07.2018.a määrusega jättis maakohus hagi tagatise tasumata jätmise tõttu läbi vaatamata. Samuti jättis kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Hageja nimetatud määruse peale määruskaebust ei esitanud ning määrus jõustus.
1(4)
Tsiviilasi nr 2-17-17920
2.Kostja esitas maakohtule menetluskulude nimekirja 01.08.2018.a. Menetluskulude nimekirjas soovis kostja enda kasuks hagejalt välja mõista menetluskulud summas 825,10 eurot (koos käibemaksuga) ning viivise VÕS § 113 lg-s 2 sätestatud määras alates menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu hind oli 120 eurot, millele lisandus käibemaks (kokku 144 eurot). Kostja lepinguline esindaja osutas kostjale õigusabi 5 tunni ja 35 minuti ulatuses. Kuna lepingulise esindaja tunnitasu (koos käibemaksuga) oli 144 eurot, siis moodustas lepingulise esindaja menetluskulu kokku 804 eurot (5 tundi 35 minutit x 144 eurot = 804 eurot). Lisaks märkis kostja, et ta kandis õigusabiga seonduvalt veel täiendavaid kulusid. Seoses eeldatavate menetluskulude katteks tagatise taotlemisega kulus kostjal 3,90 eurot eraisiku faktiraporti tellimiseks ning 1 euro kinnistusraamatu väljavõtte tellimiseks. Samuti kaasnes kostjal õigusabiteenuse osutamisega üldkulu summas 16,20 eurot. Järelikult kulus kostjal menetluskuludele kokku 825,10 eurot (804 + 3,90 + 1 + 16,20 = 825,10).
3.Hageja esitas 22.08.2018.a oma seisukohad kostja menetluskulude nimekirjale. Hageja palus kohtul jätta välja mõistmata kostja menetluskulud summas 825,10 eurot ja viivise sellelt alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. Seisukohtades leidis hageja, et tema suhtes ei ole õiglane, kooskõlas põhiseaduse ja tsiviilkohtumenetluse üldsätetega, kui kohus lisaks hagi läbi vaatamata jätmisele kohustab hagejat hüvitama kostja menetluskulud. Lisaks leidis hageja, et kostja menetluskulude nimekirjas toodud õigusabikulud ei ole vajalikud ja põhjendatud. Hageja käsitles seisukohtades eraldi õigusabikulude hüvitamist kompromissläbirääkimiste eest. Hageja väitis, et nimetatud läbirääkimiste pidamine oli mõlema poole esindaja ühine initsiatiiv. Hageja soovis läbirääkimistel saada kostjalt tõendit, mis tõendaks kostja poolt hagejalt raha saamist ja selle kasutamist. Kostja nimetatud tõendit ei esitanud ning esitas hagejale nõude, et hageja loobuks hagist ning hüvitaks kostjale menetluskulud.
4.Harju Maakohus tegi 10.09.2018.a määruse, millega määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Maakohus mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud summas 736,90 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 ettenähtud ulatuses. Kohus leidis, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 144 eurot (koos käibemaksuga) on põhjendatud ja vajalik. Kohus leidis, et kostja lepingulise esindaja menetluskulud menetluskulu nimekirjas esitatud ulatuses on põhjendatud ja vajalikud, v.a kostja 31.07.2018.a menetluskulu menetluskulude nimekirja koostamise eest 30 minutit. Õigusabiga seonduvate täiendavate kulude osas leidis maakohus, et kostja kulutus eraisiku faktiraporti tellimiseks summas 3,90 eurot ja kinnistusraamatu väljavõtte tellimiseks summas 1 euro on põhjendatud. Kohus leidis, et kostja poolt märgitud teenuse osutamisega kaasnevad üldkulude tasu summas 16,20 eurot ei ole põhjendatud, kuna kostja ei toonud täpsemalt välja, millest nimetatud üldkulu koosneb. Samuti ei lisanud kostja menetluskulude väljamõistmise taotlusele mingeid täiendavaid tõendeid, millest nähtuks eelnimetatud üldkulu täpne jaotus. Kohus mõistis seega hagejalt kostja kasuks välja kostja lepingulise esindaja menetluskulud 5 tunni ja 5 minuti eest summas 732 eurot. Lisaks mõistis kohus kostja kasuks välja õigusabiga kaasnevad kulud summas 4,90 eurot. Kokku mõistis kohus seega hagejalt kostja kasuks välja 736,90 eurot (koos käibemaksuga). Samuti märkis kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda alates kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 ls-s 2 ettenähtud ulatuses.
5.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 10.09.2018.a määruse, teha uue määruse ning jätta täies ulatuses välja mõistmata
2(4)
Tsiviilasi nr 2-17-17920 kostja menetluskulu ja viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Määruskaebuses kordab hageja enda seisukohti, mida ta esitas 22.08.2018.a kostja menetluskulude nimekirjale. Hageja leiab, et on ebaõiglane, vastuolus põhiseaduse ja tsiviilkohtumenetluse üldsätetega, kui hageja peab kandma kostja menetluskulud. Lisaks avaldab hageja, et kostja õigusabikulud ei ole vajalikud ja põhjendatud ning maakohus ei hinnanud tegelikult kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Hageja käsitleb eraldi õigusabikulude hüvitamist kompromissläbirääkimiste eest. Hageja väidab, et nimetatud läbirääkimiste pidamine oli mõlema poole esindaja ühine initsiatiiv.
6.Kostja palub jätta hageja määruskaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu määruse muutmata. Kostja avaldab oma vastuses määruskaebusele, et hageja vaidlustab määruskaebuses sisuliselt menetluskulude jaotust, mida enam vaidlustada ei saa. Teiseks leiab kostja, et tema menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud. Hageja ei sisustanud, milles seisneb kompromissiläbirääkimiste kulude erinev sisu võrreldes muude menetluskuludega. Samuti ei põhjendanud hageja, miks need kulud on ebavajalikud. TsMS § 4 lg 3 võimaldab pooltel lõpetada asja kompromissi sõlmimisega. Asjaolu, et kompromissi sõlmida ei õnnestunud, ei tähenda, et kostja pingutused selleks olid põhjendamatud ning kulutused tarbetud. Kostja pidas läbirääkimisi, et käituda heas usus ning eesmärgiga jõuda hagejaga kokkuleppele ja aidata kaasa asja kiiremale ning mõlemale poolele sobivale lahendusele.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
8.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Harju Maakohtu 10.09.2018.a määrus muutmata.
9.Ringkonnakohus käsitleb esmalt määruskaebemenetluse ulatust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei kaevata. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 10.09.2018.a määruse, teha uus määrus ning jätta täies ulatuses välja mõistmata menetluskulu ja viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Seega palub hageja tühistada Harju Maakohtu määruse osas, millega menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldati.
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja kostja lepingulise esindaja menetluskulud 5 tunni ja 5 minuti eest summas 732 eurot. Lisaks mõistis kohus välja õigusabiga kaasnevad kulud summas 4,90 eurot. Kokku mõistis kohus seega hagejalt kostja kasuks välja 736,90 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ning nõustub maakohtu määruses toodud põhjendustega ja ei korda neid. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses toodud väitega, et maakohus ei hinnanud kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Maakohus hindas jälgitavalt kostja menetluskulu nimekirjas esitatud iga menetluskulu ning selle põhjendatust. Määruskaebuses käsitles hageja eraldi õigusabikulude hüvitamist kompromissläbirääkimiste eest. Hageja väitis, et kompromissläbirääkimised olid mõlema poole initsiatiiv ning kostja pidi selle käigus esitama tõendi, mida kostja ei teinud (määruskaebuse p 3.3). Maakohus leidis, et nimetatud menetluskulu on põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Määruskaebusest ja toimiku materjalidest ei nähtu nimetatud menetluskulude ebavajalikkus või
3(4)
Tsiviilasi nr 2-17-17920 põhjendamatus. Hageja väide, et kompromissläbirääkimised olid mõlema poole initsiatiiv ja kostja pidi esitama selle käigus tõendi, mida ta ei teinud, ei muuda menetluskulusid ebavajalikuks ja põhjendamatuks. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulu kompromissläbirääkimiste pidamise ja läbirääkimiste ettevalmistamise eest võib olla vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja menetluskulu, nagu antud juhul maakohus ka leidis.
11.Järgmisena käsitleb ringkonnakohus hageja määruskaebuses esitatud teisi väiteid, mis ei seondu menetluskulude suuruse kindlaksmääramisega. Määruskaebuse p-des 3.2, 3.3, 3.4 ja 3.5 käsitleb hageja maakohtu jõustunud kohtulahenditega seonduvaid küsimusi. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud p-des väljatoodud väited tuleb jätta tähelepanuta. TsMS § 456 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtulahend pooltele kohustuslik. Jõustunud kohtulahendi peale ei saa enam kaebust esitada, kuna kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud (TsMS § 632 lg 1). Määruskaebus p-des 3.2, 3.3 ja 3.4 käsitleb hageja Harju Maakohtu 19.04.2018.a jõustunud kohtulahendiga seonduvaid küsimusi. 19.04.2018.a määruses rahuldas maakohus kostja taotluse määrata kostja menetluskulude suuruse katteks tagatis 4 320 euro ulatuses. Hageja esitas selle peale määruskaebuse 19.04.2018.a. Kostja vastas määruskaebusele 17.06.2018.a. Tallinna Ringkonnakohus jättis hageja määruskaebuse rahuldamata ning Harju Maakohtu 19.04.2018.a määruse muutmata. Nimetatud maakohtu määrus jõustus. Seejärel jättis Harju Maakohus hagi tagatise tasumata jätmise tõttu läbi vaatamata. Maakohtu vastav määrus jõustus. Määrusekaebuse p-s 3.2 käsitleb hageja sisuliselt seda, et hagejal oli piisavalt varalisi vahendeid, millest katta kostja menetluskulude tagatist suuruses 4 320 eurot. Määruskaebuse p-des 3.4 ja 3.5 käsitleb hageja kostja 17.06.2018.a avaldatud seisukohti menetluskulu tagatisega seonduvalt. Seega käsitleb määruskaebuses hageja Harju Maakohtu 19.04.2018.a kohtumäärusega seonduvaid küsimusi, millega kohus kohustas hagejat tagama kostja menetluskulusid summas 4 320 eurot. Kuna kohtumäärus on jõustunud, siis selle peale ei saa hageja määruskaebust esitada ning sellega seonduvad väited tuleb jätta tähelepanuta. Määrusekaebuse p-s 3.3 käsitleb hageja Harju Maakohtu 12.07.2018.a jõustunud kohtulahendiga seonduvaid küsimusi. Määruskaebuse p-s 3.3 avaldab hageja, et on ebaõiglane, vastuolus põhiseaduse ja tsiviilkohtumenetluse üldsätetega, kui hageja peab kostja menetluskulud hüvitama. Sisuliselt ei ole hageja seega nõustunud maakohtu menetluskulude jaotusega. Ringkonnakohus leiab, et selline väide tuleb jätta tähelepanuta, kuna menetluskulude jaotus on juba kindlaks määratud ning kohtulahend selles osas jõustunud. Harju Maakohus jättis 12.07.2018.a määrusega hagi läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja ei esitanud selle peale määruskaebust. Kuna viidatud kohtumäärus jõustus, siis ei saa selle peale hageja enam kaebust esitada.
12.Eespool toodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisega seotud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.