Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

1 (3)

olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostja elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Menetlusdokumendid võttis vastu kostja ema Lxxxx Gxxxxxxxxx 28.09.2018. a. Seega tuleb lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja nõusolekul TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt kandis kostja ajavahemikul 28.01.2015. a-25.07.2016. a karistust Tartu Vanglas. 12.08.2015. a esitas kostja hagejale taotluse lühiajaliseks väljaviimiseks vanglast seoses sooviga osaleda Vxxxxx Gxxxxxxxxxxxmatusetalitusel xxxxxxxxxx. a. Tartu Vangla 14.08.2015. a käskkirjaga nr 6-1/1036 lubati kostja matusetalitusele, s.o lühiajalisele väljaviimisele. Kostja kinnitas 13.08.2015. a lühiajalise väljaviimise kulude arvestusliku prognoosi ning kinnitas, et tekkinud kulud tasutakse kolmanda isiku poolt. Lisaks kinnitas kostja, et kui kulusid ei tasuta 30 päeva jooksul, siis kostja on nõus asjaoluga, et tekkinud kulud arvestatakse maha tema vanglasiseselt vabakasutuskontolt. Tartu Vangla esitas 27.08.2015. a kostjale lühiajalise väljaviimise eest arve nr 10055992 kogusummas 133,46 eurot. Seoses asjaoluga, et kostjale esitatud arvet ei tasutud 30 päeva jooksul, arvestas hageja kostja eelnevalt antud nõusolekul kostja vanglasiseselt kontolt 15.03.2016. a maha 5,06 eurot ja 08.04.2016. a 1,78 eurot. Tasumata osa 126,62 eurot. 09.10.2015. a andis hageja kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 30.11.2015. a ja 27.09.2016. a andis hageja kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 30.11.2016. a. Võlgnevus on tasumata. Viivise arvutamisel on hageja lähtunud Eesti Panga koduleheküljel olevast viivisemäärast ning hagiavaldusele lisatud viiviseraporti kohaselt seisuga 26.03.2018. a võlgneb kostja hagejale viivist summas 25,78 eurot. Lisaks taotleb hageja viivist põhivõlalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist reisiveolepinguga VÕS § 824 lg 1 mõistes. Reisijaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). Lõike 2 kohaselt kohaldatakse reisijaveolepingule töövõtulepingu kohta sätestatut, kui võlaõigusseaduse 2.jaos sätestatust ei tulene teisiti. VÕS §-s 824 sätetatud põhimõte tuleneb ka vangistusseaduse (VangS) §-st 33. Nii sätestab VangS § 33 lg 1, et vanglateenistuse ametnik võib anda loa kinnipeetava väljaviimiseks järelevalve all kuni kolmeks päevaks, kui tulenevalt vangistuse täideviimise eesmärkidest ei

2 (3)

ole kinnipeetavale lühiajalise väljasõidu lubamine võimalik. VangS § 33 lg 2 kohaselt kannab lühiajalise väljaviimise kulud kinnipeetav enne väljaviimist ning vanglateenistuse ametniku loal võib erandkorras lubada kulude hüvitamist pärast väljaviimist. Tartu Vangla poolt 27.08.2015. a Axxxx Kxxxxxx esitatud arvest nr 10055992 (tl 7) nähtuvalt koosnes Axxxx Kxxxxxlühiajalise väljaviimise kulu transpordikulust marsruudil Tartuxxxxxxxx-Tartu (kokku 112 kilomeetrit) summas 66,08 eurot ja saatemeeskonna liikme tasust (3 saatjat) summas 67,38 eurot, s.o kokku 133,46 eurot. Tasumata osa 126,62 eurot. Seega kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 152,40 eurot, millest 126,62 eurot on põhivõlg ja 25,78 eurot seisuga 26.03.2018. a sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 27.03.2018. a kuni põhivõla täitmiseni. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtul ei ole teada hagejal menetluskulude tekkimist ning hageja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist kostjalt. Seega ei määra kohus käesoleva otsusega kindlaks kostja poolt hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.