Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu esitas 21.09.2018 Tartu Maakohtule hagi Juri Kolesnikovi vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 04.11.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-3303 (jõustunud 19.05.2015) kostja süüdi kuriteos, mille tagajärjel N.K. suri. A.K. esitas taotluse vägivallakuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks ohvriabi seaduse alusel. Sotsiaalkindlustusameti XX.XX.XXXX otsusega nr XXX määrati A.K. seoses N.K. surmaga toitja kaotusest tulenev kahjuhüvitis alates 07.11.2013. Tartu Maakohtu 19.04.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-4795 rahuldati Eesti Vabariigi hagi Juri Kolesnikovi vastu summas 5322,27 eurot. Jätkuvalt on Sotsiaalkindlustusamet maksnud ohvri ülalpeetavale A.K. ajavahemiku 02.11.2015 kuni 28.02.2017 eest toitja kaotusest tulenevat kahjuhüvitist kokku summas 2946,72 eurot. Seisuga 28.02.2017 on A.K. surnud ja uusi väljamakseid asjas ei teostata. Hageja palub hagi rahuldada ja mõista Juri Kolesnikovilt välja Eesti Vabariigi kasuks ohvriabi seaduse alusel makstud hüvitis summas 2946,72 eurot. 03.10.2018 vastuses hagile kostja selgitab, et tal puudub sissetulek ja seda ei tulegi. Vabaduses sai ta invaliidsuspensioni, mida vanglas ei maksta. Kostja teeb Sotsiaalkindlustusametile ettepaneku, et maksavad talle pensioni ja sealt võtavad kohe ära 50% või 100%. Kostja suhtes on käimas pankrotimenetlus, kus teda vabastati isegi riigilõivu 10 eurot tasumisest, tal on võlgnevusi umbes 20 000 eurot, mida ei suuda kunagi maksta. Kostja palub jätta temalt 2946,72 eurot välja mõistmata, kuna kostja ei suuda seda tasuda ja kohtutäiturile minnes lisandub veel 1/3 ning vabanedes peab ta varastama minema või narkootikume müüma. Kostja ei saa vanglas ja vabaduses tööd. Kostja pakub hagejale kompromissina, et seda raha kostjalt ei nõuta. 19.11.2018 vastuses kostja ettepanekule hageja märgib, et ei saa nõustuda kostja ettepanekutega, kuna kinnipidamiskohas viibimise ajal pensioni maksmine on vastuolus seadusega ning riigi regressinõude õigus kuriteoga tekitatud kahju sissenõudmiseks tuleneb seadusest ja käesoleval ajal sissetuleku puudumine ei vabasta kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise kohustusest. Hageja jääb oma nõude juurde. Hagejal kohtukulusid ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus leiab, et 03.10.2018 vastuses kostja tunnustab hageja nõuet ja on valmis seda täitma. Kostja vastuväited põhinevad üksnes asjaolul, et tal ei ole hageja nõuet võimalik täita sissetuleku ja muu vara puudumise tõttu. Kohus leiab, et kostja on hagi sisuliselt õigeks võtnud, kostja ei ole esitanud selliseid vastuväiteid, mis välistaksid nõude sissenõudmise (nt et kohustus on täidetud, nõue on aegunud vms). Kohus ei näe põhjuseid hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest keeldumiseks. TsMS § 440 lg 3 sätestab, et kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kuna kostja on võtnud hagi õigeks eelmenetluses, lahendab kohus asja kirjalikus menetluses ja võtab kohtule esitatud avalduse toimikusse. Kohus rahuldab eeltoodust tulenevalt hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ajavahemikul 02.11.2015 kuni 28.02.2017 N.K. ülalpeetavale makstud kahjuhüvitise 2946,72 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 168 lg 1 p 6 sätestab, et kui kostja võtab kohe hagi õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja on hagi kohe õigeks võtnud. Samas nähtub hagiavaldusele lisatud Sotsiaalkindlustusameti 24.01.2018 kirjast kostjale (Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõue) ja kostja vastusest, et kostja ei ole vaatamata võimalusele kahjuhüvitise kohtuväliseks tasumiseks hagejale võlga tasunud. Kostja on seega oma käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks ja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja on seadusest tulenevalt vabastatud riigilõivu tasumisest ning hageja kinnitusel tal menetluskulusid ei ole. Seega käesolevas menetluses rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.