Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse avalikult teatavaks 16.05.2025, Tallinn, tsiviilkantselei tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-24-3797
Tsiviilasi, hind
AS-i LHV Kindlustus hagi KVV Teenused OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende Hageja: AS LHV Kindlustus (14973611, Tartu mnt, 2, esindajad Tallinn), esindaja M. P. Kostja: KVV Teenused OÜ (12674212, Tulika tn 4, Tallinn), esindaja juhatuse liige V. K. Menetluse liik
Lihtmenetlus, ärakuulamine 21.10.2024, Tallinn, osales hageja esindaja M. P.
menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitist 846,98 eurot. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Hageja on kindlustunud korteriomandi Xxxx (edaspidi korteriomand nr xxxx) kahju ja vastava omaniku vastutuse (poliis nr xxxx, lisa 1). Kostja tegi Xxxx töid, mille käigus tekkis 25.02.2022 Xxxx korteriomandi (edaspidi korteriomand nr xxxx) kahjustus ja varakahju vastavale omanikule. Viimase kindlustusandja If P ja C Insurance hüvitas kahju. Hageja kindlustusvõtja teatas sellest juhtumist hagejale ja hageja hüvitas omakorda enda kindlustusvõtjale (korteriomandi nr xxxx omanikule) 846,98 eurot, millest on maha arvatud kindlustusvõtja omavastutus 200 eurot (lisa 10). Hageja esitas tagasinõude Xxxx töid teostanud kostjale 25.09.2023 (lisa 11), palus hüvitada kahju ja esitas kostjale dokumendid 28.09.2023. 24.10.2023 vastas kostja, et pole nõus kahju hüvitama, 07.11.2023 kirjas (lisas 12, 13) teatas, et on nõus hüvitama vaid 200 eurot. Hageja pakkus kompromissiks 400 eurot, kostja ei vastanud sellele. Kostja ei vastanud meeldetuletustele (lisa 14, 15). Kostja vastutab tekkinud kahju eest, kuna rikkus üldist käibekohustust: tehes töid, ei võtnud korteris nr xxxx torusid paigaldades kasutusele ettevaatusabinõusid, et ei tekiks kahju teisele isikule, antud juhul korteriomandi nr xxxx omanikule. Kahju tekkimine korteriomandi nr xxxx korteriomanikule on otseses seoses kostja üldise käibekohustuse rikkumisega. Asjas pole oluline see, kas hageja on hüvitanud If P ja C Insruance AS-le kahju. Hageja on täitnud oma lepingulise kohustuse oma kindlustusvõtja ees. Nõude üleminek toimus automaatselt hüvitise maksmisega ning ei eelda tõendamist, kas ja millal kindlustusvõtja omakorda IF Kindlustuse nõude täitis. Kuigi hageja kindlustusvõtjale (korteri nr xxxx omanikule) ei tekkinud antud kahjujuhtumiga seoses otsest varalist kahju oma omandi kahjustumise näol, sai talle siiski osaks õiguslik ja rahaliselt hinnatav kahju. Nimelt esitas If P ja C Insurance AS hageja kindlustusvõtjale tagasinõude seoses sellega, et korter nr xxxx sai kahjustada kindlustusjuhtumi tõttu, mille allikaks oli korter nr xxxx. Sellest tulenevalt tekitas kolmanda isiku (If P ja C Kindlustus) tagasinõue hageja kindlustusvõtjale (korteri nr xxxx omanik) varalise kohustuse, mis oleks tulnud tal tasuda juhul, kui tal ei oleks kehtinud vastutuskindlustusleping hagejaga. Seega seisneb kindlustusvõtjale (korteri nr xxxx omanik) tekkinud kahju selles, et tema vastu esitati kahju hüvitamise nõue kolmandalt isikult, mis omakorda andis talle õiguse saada hüvitist vastutuskindlustuslepingu alusel. Nõudeõigus, mida hageja käesolevas asjas kostja vastu esitab, on tulenenud mitmeastmelisest vastutusahelast ja sellele kohaldub VÕS § 492 lõike 1 regulatsioon kahjukindlustuse kontekstis. If P ja C Kindlustus esitas tagasinõude hageja kindlustusvõtjale ehk korteri nr xxxx omanikule, kelle korterist leke alguse sai. Kindlustusvõtjal oli sõlmitud
vastutuskindlustuse leping hagejaga, mille alusel hageja kindlustusandjana hüvitas oma kliendile nõude summa, arvestades maha omavastutuse. Nõude ülemineku aluseks on VÕS § 492 lg 1, kuna kahjukindlustuse (sh vastutuskindlustuse) puhul läheb kindlustusandjale üle kindlustusvõtjale kuulunud kahju hüvitamise nõue kahju tegeliku põhjustaja vastu – antud juhul kostja vastu. Seega tekkis hageja kindlustusvõtjal kostja vastu deliktiõiguslik regressinõue (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel), mis läks hagejale üle samas ulatuses, milles kahju oli hüvitatud. Kostja vastutab kahju tekitamise eest. Hageja kindlustusvõtjal tekkis kostja vastu deliktiõiguslik regressinõue (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel), mis läks hagejale üle samas ulatuses, milles kahju oli hüvitatud. Lisaks sellele on antud olukorras põhjendatud ka VÕS § 69 lg 2 kohaldamine, kuna kahju eest võisid vastutada mitu isikut (nt kindlustusvõtja ja kostja), keda saab käsitleda solidaarvõlgnikena. Hageja kindlustas vastutuskindlustusega oma klienti (korteri nr xxxx omanikku) ja kandis selle kaudu kaudselt kogu kahju. Nii täitis ta solidaarkohustust rohkem, kui talle sisesuhtes langes. Sellest tulenevalt läks talle seaduse alusel üle regressiõigus teise võimaliku solidaarvõlgniku ehk kostja vastu (VÕS § 69 lg 2). Kommenteeritud väljaande kohaselt tekib selline regressinõue automaatselt ulatuses, milles täidetud kohustus ületas kindlustusandjale langenud osa. Kui üks solidaarvõlgnik ei ole tegelikult kahju põhjustaja, vaid kahju tekkis teise osapoole (kostja) süül, siis sisesuhtes langeb kogu vastutus tegelikule kahju põhjustajale. Kostja oli ainus, kelle tegevuse tõttu kahju tekkis. Kostja vastus (dtl 112 ja 159) Kostja oli nõus hüvitama kahju 200 eurot. Veeleke oli köögis ja vajas väikest remonti. See, et WC sai kahjustada, ei ole õige, see on pikaajalisemal tekkinud ega pole kindlustusjuhtum ega 25.02.2023 juhtum. Silverson Advisory OÜ pakkumises tehtud remondi tööde hind on ülepaisutatud, võrreldes turuhindadega. Töid tehti 5 minutit (töid alustati WC-s ja lõpetati köögis 14.59.44-15.04.58), kuid pakkumises märgitud 1 tund WC-e eest ja 1 tund köögi eest, millele lisandub käibemaks. Hinnapakkumises on märgitud 1 seina tööde maksumus 82,50 eurot 5,5 m2 eest, millele lisandub käibemaks Ei ole näha, et köögiseinad oleksid saanud kahjustada ja vajaksid remonti. Hinnapakkumises on märgitud, et 1 ühe köögikapi montaaž ja paigaldamise eest on 2 tundi ja tasu 56 eurot, millele lisandub käibemaks, seega on suurendatud seda 5 korda. Hinnapakkumises on märgitud mööbli liigutamiseks edasi ja tagasi 1,5 tundi 42 eurot, millele lisandub käibemaks. Tööaega on suurendatud 5 korda ning see pole põhjendatud. Hinnapakkumises on laelambi demonteerimine ajaks märgitud 1 tund 55 eurot, millele lisandub käibemaks. Lampi polnud vaja eemaldada. Pildil 05.15.18 on näha väikesed plekid ainult laes, mis tuleb lihtsalt üle värvida. Hinnapakkumises on „ Lae pahteldamine ja viimistlemine“ 7 m2 ja hinnatud 105 eurole, millele lisandub käibemaks. Hinnapakkumise järgi oli köögi remondi maksumus 666 eurot, kuid põhjendatud on 200 eurot. Kahju ulatus on liiga suur. Kostja tegi ettepaneku vähendada hüvitist 400-le eurole ja seega oleks nõude summa 400 eurot. Kindlustuse eesmärk on taastada korter samasse seisundisse sellisena nagu see oli enne kahju tekkimist. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS )§ 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind
ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Eeltoodu alusel on otsuse põhjendused lihtsustatud vormis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 4 alusel isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 103 lg 1 ja 2 sätestavad, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 järgi kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele
VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. VÕS § 492 lg 1 puhul on tegemist automaatse ehk seaduse alusel nõude üleminekuga, mis ei eelda õigustatud isiku (kannatanu) tahet kahju hüvitamise nõude loovutamiseks kindlustusandjale ja VÕS § 173 lg 1, 3 p 4 järgi ei vaja selline nõude üleminek senise võlausaldaja tahteavaldust. VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. I Vaidlustamata asjaolud. Hageja on kindlustunud 1) korteriomandi aadressil Xxxx ja selles asuva varale kahju tekitamise vastu ja 2) vastava omaniku vastutuse teistele isikutele tekitatud kahju hüvitamise vastu, mida tõendab poliis nr xxxx (lisa 1, dtl 6). Seega on hageja ja korteriomandi nr xxxx omaniku vahel sõlmitud kindlustusvõtja (korteriomandi nr xxxx omanik) vara kahju kindlustamise leping ja lisaks VÕS §-i 510 järgi korteriomaniku vabatahtlik vastutuskindlustusleping kolmandale isikule kahju tekitamise korral. Kostja tegi korteris Xxxx hageja kindlustusvõtja tellimusel selles korteris torutöid, mille käigus tekkis 25.02.2022 Xxxx asuva korteriomandi viimistluse kahjustus ja varakahju vastavale omanikule. Kahjustada saanud korteriomandi omaniku kindlustusandja If ja P Insurance AS hüvitas korteriomandi 23 omanikule varakahju (taastamisremondi kulud). Hageja kindlustusvõtja ehk korteri nr xxxx omanik teatas juhtunust hagejat ehk enda kindlustusandjat ja hageja on oma kindlustusvõtjale maksnud 846,98 eurot, millest on maha arvatud kindlustusvõtja omavastutus 200 eurot, mida tõendab (lisa 10, dtl 51). Hageja esitas kostjale 25.09.2023 tagasinõude ja palus hüvitada mainitud kahju, dokumendid esitas kostjale 28.09.2023. 24.10.2023 vastas kostja, et pole nõus kahju hüvitama, 07. 11.2023 kirjas (lisas 12, 13), teatas, et on nõus hüvitama vaid 200 eurot. Seda tõendavad hagi lisa 11, 12, 13 (dtl 52 -64) Kostja pole hüvitanud kahju. II Vaidlus puudus selles, et kostja tegi hageja poolt vastutuskindlustusega kaetud korteris nr xxxx remonti ja selle käigus tekkis veeleke, mis põhjustas veekahjustusi korteri nr xxxx eriomandi osale ja seega ka selle omanikule. Kostja tegi töid hageja kindlustusvõtja tellimusel ehk töövõtulepingu alusel VÕS § 635 järgi. Seega pidi kostja töid tehes üldise käibekohustusena võtma tarvitusele kõik abinõud, mida sai temalt kui vastaval alal tegutsevalt isikult mõistlikult oodata, et tööde (remonditööd, torude paigaldus korteris 27) ajal ära hoida teiste isikute, antud juhul korteri nr xxxx omandi rikkumine (vt ka RKTKo 2-19-7379 p 18.2). Kuna tööde käigus tekkis kahjustus korteriomandile nr xxxx ja kahju omanikule, siis on kostja rikkunud VÕS § 100 ja 104 lg 3 mõttes vajalikku hoolsust (käibekohustust). Kuna korteriomand nr xxxx sai kahjustada ja omanik varakahju, siis on rikkumise tõttu kahju tekkimine korteriomandi nr xxxx omanikule VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt õigusvastane ja
kahju tekkimine on VÕS § 127 lg 4 järgi põhjuslikus seoses kostja kohustuse rikkumisega. Seega on kostjal VÕS § 127 lg 1, 4, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 järgi kohustus hüvitada kahjustada saanud korteriomandi (nr xxxx) omanikule tekkinud kahju. Vaidlus puudus selles, et korteri xxxx omanikule on tema kindlustusandja (If P ja C Insurance) kahju hüvitanud. Seega saab rääkida, et korteri xxxx omaniku (kahju saaja ehk kannatanu) nõue kahju tekitaja ehk kostja vastu sai üle minna tema enda kindlustusandjale (If P ja C Insurance) seaduse alusel VÕS 492 lg 1, § 173 lg 1, lg 3 p 4 järgi. Selline kahjustatud isiku ehk kannatanu nõue ei lähe üle ilma tema tahteavalduseta muudele isikutele, sj hagejale ega hageja kindlustusvõtjale. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et ta on maksnud hüvitise 846,98 eurot välja enda kindlustusvõtjale K. Peltserile (hagi lisa 10, dtl 51) mitte korteri nr xxxx omanikule või tema kindlustusandjale (VÕS § 517). Nii leiab kohus, et korteri xxxx (kus kostja tegi remonditöid ja kahjustas tööde käigus korteriomandit nr xxxx) omaniku nõue kahju tekitaja ehk kostja vastu ei ole üle läinud VÕS 492 lg 1 järgi hagejale, sest hageja pole kahju hüvitanud kannatanule (korteri nr xxxx omanikule) ja lisaks ei ole hagejal kahjukindlustuse lepingut korteriomandi nr xxxx omanikuga. Asjaolu, et hageja kindlustusvõtjal (korteriomandi nr xxxx omanik) võis tekkida kahju hüvitamise kohustus teise korteriomaniku (korteri nr xxxx omanik) ees tulenevalt korteriomanike vahelisest erilisest võlasuhtest VÕS § 115, § 127 lg 1, 3 ja KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi, asjaolu, kas hageja kindlustusvõtja (korteriomandi nr xxxx omanik) ja kostja vastutavad korteriomandi nr xxxx omanikule tekitatud varakahju eest erinevatel õiguslikel alustel solidaarselt VÕS §-i 137 lg 1 järgi (kostja vastutab korteriomandi nr xxxx omanikule tekitatud kahju eest deliktiõiguslikult), ei võimalda järeldada automaatset nõude üleminekut hagejale VÕS § 492 lg 1 järgi olukorras, kus hageja maksis enda kindlustusvõtjale (korteriomandi nr xxxx omanikule) rahasumma, mida nõudis kannatanu kindlustusandja (IF P ja C Insurance) korteriomandi nr xxxx omanikult kannatanule (korteriomandi nr xxxx omanikule) tekitatud kahju eest. Et korteriomandi nr xxxx omanikul tekkis kahju hüvitamise kohustus kolmandale isikule (korteriomandi nr xxxx omanikule), mis võib- olla korteriomandi nr xxxx omaniku kahju, ei tähenda, et tema õigus nõuda kahju hüvitist kostjalt ((kes tegi remonditöid korteriomandi nr xxxx omanikuga sõlmitud lepingu alusel ja tekitas lepinguvälisele isikule (korteriomandi nr xxxx omanik) kahju)) läheks automaatselt vabatahtliku vastutuskindlustuslepingu olemasolul üle hagejale VÕS § 173 lg 1, § 492 lg 1 järgi ilma hageja kindlustusvõtja (korteriomandi nr xxxx) tahteavalduseta. Seda et korteriomandi nr xxxx omanik (hageja kindlustusvõtja) oleks oma väideteta kahju hüvitamise nõude kostja vastu hagejale loovutanud VÕS § 164 lg 1, 2 järgi vastava tahteavaldusega, ei ole hageja väitnud, veel vähem tõendanud. Hageja ei ole väitnud (ega ka tõendanud), et ta oleks hüvitanud kannatanule (korteriomandi nr xxxx) kahju VÕS § 517 järgi. Viimasel juhul saaks rääkida sellest, et hageja kindlustusvõtja ja
kostja kui väidetavad solidaarvõlgnikud korteriomandi nr xxxx omaniku ees, kellest üks ehk hageja kindlustusvõtja on täitnud kahju hüvitamise kohustuse kannatanule ehk kahjustatud isikule (korteriomandi nr xxxx omanik), saaks siis nõuda kostjalt kahju hüvitamist VÕS § 69 lg 2 järgi. Seega ei saa hageja nõuda VÕS § 127 lg 1, 3, § 69 lg 2, § 492 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kostjalt kui kahju tekitajalt kahju hüvitamist. Eeltoodu tõttu jääb hagi rahuldamata ja kohus kahju suuruse kohta esitatud tõendeid hinda. Menetluskulude jaotus, suurus TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad poolte menetluskulud hageja kanda ja kohus nende kulude suurust kindlaks ei määra. Kuna kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, siis kohus nende kulude suurust kindlaks ei määra.
/digitaalne allkiri/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.