Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

2019 ja indekseerida see iga-aastaselt tegevusala “töötlev tööstus” keskmise brutokuupalga juurdekasvutempoga võrreldes eelmise perioodiga, mis avaldatakse Statistikaameti veebilehel www.stat.ee. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel tööleping. 3. septembril 2013 juhtus hagejaga tööõnnetus, mille tagajärjel tekkis hagejal tervisekahjustus ja töövõimetus. Hageja kukkus alla 39,2 meetri kõrguselt, kui paigaldas koos kaaslastega laudiseid. Töökoht ei olnud varustatud ohutustrossiga ja tööandja lõi võimaluse töötada alas, kus ei olnud ohutus tagatud. Hageja kehavigastused olid rasked. Muu hulgas oli hagejal aju koljumurd, kopsuvigastus, vasaku randme murd, näoluude murrud ja pea lahtised vigastused. Hageja paranemine võtab kaua aega ja täielik taastumine ei ole võimalik. Kostja kohustuste rikkumine põhjustas hagejale füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Tekkinud on mittevaraline kahju.

teostamine pidi toimuma „Petroter 2“ kondensatsiooniala ehitatava hoone ees oleval ehitusplatsil kõrgusmärgisel 0 meetrit ehk maapinnal. Hageja töökaaslane R.M. tunnistas Tööinspektsioonis, et hagejal oli põhitööülesande sooritama asumiseni vaba aega ning seetõttu otsustasid nad minna täitma ülesandeid kõrgusele 39 m, mis ei olnud nende kohustus ja mis oli keelatud tol päeval tööohutusnõuete tõttu. Hageja ise ei eita seda, et ta teisaldas laudised paigalduskohta, kuid jättis pärast iga laudise paigaldamist vastavalt nõuetele selle hoone metallkonstruktsioonide külge kinnitamata. Tööinspektsiooni kokkuvõttega tuvastati, et hageja teadis, kuidas õigesti laudiseid paigaldada. Olles teadlik, kuidas on vaja detailid paigaldada, andis hageja endale aru tööohutusnõuete rikkumise tagajärgedest. J.P. ei andnud sel päeval hagejale korraldust õnnetuspaigas töötada. J.P. , nagu on kinnitati TI kokkuvõttes, helistas kohe hagejale, kui ta nägi, et hageja on kõrgusel 39,2 meetrit ja nõudis sealt alla tulemist. Hageja eiras kostja korraldust. Kostja selgitas hagejale tööobjektiga seotud riskisid ja ohte. Seda kinnitab kostja poolt 20.05.2013 allkirjastatud order-luba objektil töötamiseks. 20.05.2013 order-loa punktist 10 on näha, et hagejale tutvustati tööohutusnõudeid. Hagejale tehti allkirja vastu sissejuhatav instruktaaž. 03.09.2016 tööõnnetuse raportist, mille on allkirjastanud tööandja esindaja ja töökeskkonna volinik, on näha, et hageja rikkus tööohutusnõudeid. Ilma turvarakmete olemasoluta ja trossi varustuseta viibimine 39,2 meetri kõrgusel on keelatud. Hageja oli teadlik, et kõrgus, millel ta töötas, oli temale keelatud, kuna tööohutusnõuded ei olnud tol hetkel tagatud. Tööinspektsiooni uurimiskokkuvõttest kohaselt hageja oli teadlik Viru Keemia Grupp AS töösisekorraeeskirjast ehitusplatsil „Petroter 2“, kus toimus tööõnnetus, ja riskianalüüsist, mille kohaselt tuleb töökohas, kus on kõrgelt kukkumise oht, kasutada isikukaitsevahendina turvarakmeid või vastasel korral objektil mitte viibida. Kostja leidis, et tõendamata on hageja kukkumine kostja tegevuse/tegevusetuse tulemusena, kuna puudub põhjuslik seos kostja tegevusetuse/tegevuse ja kahju vahel VÕS § 127 lg 4 mõttes. Kostja ei ole süüdi selles, et hagejal tekkis 2014. a detsembri lõpus streptokokkmeningiit, kuna puudub VÕS § 127 lg 4 põhjuslik seos nimetatud haiguse ja 03.09.2013 tööõnnetuse vahel. Meningiidi tekkimise põhjuseks on hageja külmetus. Hageja ei ole piisavalt selgitanud kahju olemasolu ja suurust. Kostja on hagejale materiaalset abi osutanud. Hagejaga öeldi tööleping üles 28.02.2015 TLS § 88 lg 1 p 1 alusel. Hageja isa võttis sel ajal ühendust telefoni teel kostjaga ning tegi ettepaneku arutleda hageja materiaalse toetamise võimalusi. Kohtumise tulemusena kostja otsustas vabatahtlikult ja oma heast tahtest tulenevalt aidata hagejat tema jaoks raskel ajal materiaalselt. Hageja sai kostjalt vabatahtliku kahjuhüvitisena alates tööõnnetusest kuni tänase päevani 21 595 eurot.

MAAKOHTU OTSUS

eurot netopalgana kuus alates 16. aprillist 2017 kuni 31. jaanuarini 2019. Menetluskulud jäeti kostja kanda ja mõisteti kostjalt välja hageja kasuks 4665 eurot menetluskulude katteks. VÕS § 130 lg 1 kohaselt Isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline ja mittevaraline. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb tuleb isikule kehavigastuse tekitamisest või, tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta mõistlik summa. Maakohus leidis, et kehavigastuse ja tervisekahjustuse tekitamise korral tuleb mittevaralist kahju, st füüsilise ja hingelise valu tekkimist, eeldada ning mittevaralise kahjuhüvitise saamiseks ei pea kannatanu tõendama midagi muud peale selle, et kahju tekitaja vastutab talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise eest. Hüvitise suurus oleneb kehavigastuse või tervisekahjustuse raskusest. Terviskahjustuse tagajärjeks hagejale on see, et tal on käesoleval ajal jätkuvalt 90% töövõime kaotus ning selle tulemusena ei saa ta enam töötada erialal, kus ta töötas kuni õnnetusjuhtumini. Arvestades seda, et hageja töövõime kaotus on 90%, leidis maakohus, et nõue mittevaralise kahju nõue on esitatud mõistlikus summas. VÕS § 136 lg 1 sätestab, et surma põhjustamise, kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamise korral tuleb kahju hüvitada perioodiliste rahaliste maksetena, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine ühekordselt makstava rahasummana. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja sissetulek on võrreldes tööõnnetuse eelse ajaga vähenenud hagi täienduses märgitud ulatuses ning hageja võimalus leida endale samaväärse sissetulekuga töökoht on ülikeeruline või võimatu, mida tõendavad muuhulgas Ambromed Kliiniku esitatud dokumendid ja kohtuistungil ärakuulatud hageja raviarst. Ambromed Grupp OÜ esitatud dokumendid tõendavad, et hageja muutus pärast õnnetust võõras keskkonnas närviliseks, ta orienteerub halvasti ja ei leia oma elukohas koduteed üles. Samuti on hageja pärast traumat kergesti ägestuv, ärev, kärsitu, märgatavate uinumisraskustega. Hageja toimetulek igapäevastes olmetoimingutes on tugevasti alanenud. Kodustes tegevustes on ta varasemaga võrreldes saamatum, taibutum, aeglasem ja kohmakam. Ka igapäevastes olmetegevustes vajab hageja pidevat juhendamist. Tähelepanu ja kontsentratsioonivõime on tal oluliselt alanenud. Eeltoodut kinnitas ka hageja raviarst Lembit Mehilane, kes pani hagejale diagnoosiks traumaatilise ajukahjustuse sündroomi. Maakohus leidis, et hageja nõue mõista kostjalt hageja kasuks alates 16.04.2017 kuni 31.01.2019 välja sissetuleku vähenemise hüvitis summas 616,23 eurot neto kuus on põhjendatud. Maakohtu hinnangul tõendavad hageja nõudeid järgmised tõendid.

1) 04.12.2013 on Tööinspektsiooni Ida inspektsioon koostanud tööõnnetuse uurimiskokkuvõtte nr 3.1-6/9150-4, mille kohaselt rikkus tööandja TTOS § 4 lg 2 nõudeid, jättes töökoha kujundamata ja sisustamata nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi. Samuti on rikutud TTOS § 12 lg 1, mis kohustab tööandjal tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Töökoht ei olnud varustatud ajutise ohutustrossiga. Maakohus ei nõustunud kostja vastuväitega, et hageja pidi ise eelnevalt töökoha valmistama nii, et oleks tagatud tööohutus. Maakohus oli seisukohal, et tööohutuse eest vastutab tööandja ja teistsugused kokkulepped on algusest peale tühised. Tunnistaja R.M. ütlustega on tõendatud, et töö tegemiseks puudus kostja poolt mistahes turvavarustus. Samuti selgitas tunnistaja J.P. , et ohutusnõudeid pidi tutvustama tema, kuid ta seda ei teinud. 2) Tunnistaja J.P. ütlused, et tahtis hagejale vahetult enne õnnetust helistada ja öelda, et hagejal on teine töö, ei kinnita kostja vastuväidet. J.P. nõudis enne õnnetuse juhtumist hagejalt, et ta viivituseta lõpetaks lisatöö tegemise ja alla tuleks, kuid hageja ignoreeris korraldust. 3) Kostja ei ole menetluse käigus suutnud veenvalt tõendada, et tegi kõik selleks, et tööõnnetust ära hoida. Kostja andis hagejale lisatöö ja teades, et lisatöö teostamine on seotud hoone kõrgusmärgisel +39,10 m töötamisega ning tegemist on hageja tavapärasest, töölepingus kokkulepitud tööülesannetest erineva tööga, pidi oma töökorralduse (millal ja millistel tingimustel võib tööd alustada/teostada) töötajale edastama selgelt ning just selle lisatöö täitmisega seoses. Üldised tööohutusjuhised ei pruugi sellises situatsioonis olla piisavad, et tööohutust tagada. Maakohus ei nõustunud kostja esitatud hageja täiendava nõude aegumise vastuväitega.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

uue, 16. aprillil 2017 esitatud nõudega, pidi maakohus viima algusest peale läbi tõendite hindamise; 6) rikkus maakohus võistlevuse ja dispositiivsuse põhimõtet, nõustudes algselt 29.05.2017 istungil sellega, et kohus ei välju esitatud poolte taotluste piiridest, võttes arvesse tunnistaja R.M. i iseloomustust, milles ta kirjeldas hagejat kui tööohutusnõudeid ettevõttes varem korduvalt rikutud ja hooletut töötajat, kellel puudub hirmutunne, ja hiljem jättes arvesse võtmata nimetatud iseloomustuse kohtuotsuse tegemisel; 7) puudub kostja tegevuse või tegevusetuse ja hageja tervisekahju vahel põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 mõttes; 8) puudub kostjal süü VÕS § 1050 lg 1 mõttes. Kostja tegi kõik endast võimaliku, et hagejal ei tekiks kehavigastusi tööõnnetuse korral, mistõttu kostja süü on välistatud. Riigikohtu lahendi 3-2-1-132-16 kohaselt vabaneb kostja vastutusest, kuna kostja on tõendanud süü puudumist. Riigikohus selgitas lahendis 3-2-1-21-13, et süü hindamisel omab tähtsust, kas tööandja hoiatas töötajat ohu eest, mille realiseerumise tõttu sai töötaja kehavigastuse; 9) jättis maakohus tuvastamata, et hageja oli raskelt hooletu VÕS § 104 lg 4 mõttes, tekitades endale tervisekahju; 10) rikkus töötaja TTOS § 14 lg 1 punkti 5, mille järgi töötaja on kohustatud tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda elu ja tervist; 11) ei arvestanud maakohus alternatiivse asjaoluna hüvitise suuruse vähendamisel, et apellant maksis vabatahtlikult hüvitist vastustajale. Kohus pidi analüüsima poolte käitumist, lähtudes VÕS § 134 lg 5 (mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist); 12) ei arvestanud maakohus alternatiivselt kahjuhüvitise summa vähendamise asjaoluna VÕS § 139 lg 1 ja 2. Hageja pidi ka ise võtma kasutusele meetmed tervisekahju ohu ilmnemise vältimiseks ning hageja ise tekitas tervisekahju endale. Kahjuhüvitis tuleks vähendada nullini; 13) ei tuvastanud maakohus, et tunnistaja J.P. ütlustest selgus, et kostjal ei olnud õigust ega kohustust olla kõrgusel 39,1 meetrit tööõnnetuse ajal objektil. J.P. andis sel kuupäeval hagejale tööülesande, mille kohaselt tema pidi teostama gaasilõõride montaažitööd. Hageja töökaaslane R.M. tunnistas nii Tööinspektsiooni kokkuvõttes (02.09.2016 hagiavalduse lisa 2, edaspidi TI kokkuvõte) kui ka 29.05.2017 istungil ülekuulamisel, et neil põhitööülesande asumiseni vaba aega ning seetõttu nad otsustasid minna täitma ülesandeid kõrgusele 39,1 m, mis ei olnud nende kohustus ja mis oli keelatud tol päeval tööohutusnõuete tõttu, millest nemad olid teadlikud; 14) nähtub vastuse lisast nr 1, et hagejale tutvustati tööohutuse nõudeid; 15) nähtub juhendist nr 13 (vastuse lisa 9), et kõrgtöid tehakse vaid kindlalt kinnitatud turvarakkega. Ilma turvarakmete olemasoluta ja trossi varustuseta on viibimine 39,1 meetri kõrgusel keelatud.

kuni töövõime kaotuse muutumiseni välja sissetuleku vähenemise hüvitis summas 616,23 eurot (neto) kuus ning määrata hüvitis muutuvaks proportsionaalselt hagejale makstava töövõimetuspensioni suuruse ja kutsehaigusest tingitud püsiva töövõime kaotuse protsendi muutumisega. Hageja palub indekseerida kostja makstavat hüvitist iga-aastaselt tegevusala “töötlev tööstus” keskmise brutokuupalga juurdekasvutempoga võrreldes eelmise perioodiga, (www.stat.ee). Hageja palub määrata, et esimest korda kohustub kostja igakuist hüvitist indekseerima 2018. aastal, järgmine kord 2019. aastal, jne. Hageja palub alternatiivselt rahuldada hagi ning mõista kostjalt apellandi kasuks alates 16.04.2017 kuni 31.01.2019 välja sissetuleku vähenemise hüvitis summas 616,23 eurot (neto) kuus ja indekseerida makstavat hüvitist iga-aastaselt tegevusala “töötlev tööstus” keskmise brutokuupalga juurdekasvutempoga võrreldes eelmise perioodiga, mis avaldatakse Statistikaameti veebilehel www.stat.ee ning määrata, et esimest korda kohustub kostja igakuist hüvitist indekseerima 2018. aastal, järgmine kord 2019. aastal, jne. Hageja palub alternatiivselt mõista välja sissetuleku vähenemine deliktiõiguse alusel. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suuruse kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Menetluskulud ringkonnakohtus palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja viivis menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Vastuapellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei põhjendanud maakohus, miks osad hageja nõuded tähelepanuta jäeti. TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning TsMS § 442 lg 5 kohaselt tuleb resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded lahendada; 2) on nõuete rahuldamine hageja esitatud sõnastuses ja koos indekseerimisega mõistlik ja kooskõlas Riigikohtu praktikaga ja menetlusökonoomiaga. Kostja ei ole indekseerimisele vastuväiteid esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

tunnistajate ütlusi hinnata vaid helisalvestiselt juhul, kui ütlused antakse tõlgi vahendusel. Tõlge võib olla halvasti kuuldav ja raskesti arusaadav. Samuti võib olla ebaselge, millise isiku rääkimist tõlgitakse. Menetlusökonoomia põhimõttega (TsMS § 2) on vastuolus, kui kõrgema astme kohus peab kuulama uuesti üle tunde kestva kohtuistungi helisalvestise.

et konkreetsel päeval oli hagejal teine tööülesanne, ei välista tegu VÕS § 1043 mõttes. Tunnistajate ütlused tõendavad töö tegemist (vt käesoleva p esimene lõik).

Kostja vastuse lisast 1 („Kõrgendatud ohuga tööde tegemise käsund-luba, tl 72-75, kd III) nähtub, et tööde tegemise ajal tuleb kukkumisohu korral kõrgusel üle 2 meetri tagada kaitsevahendid kukkumise eest – langevarjuri vöö, kaitsepiirded ja horisontaalsed võrgud ning julgestustrossid. Seejuures tuli tööde tegemine kooskõlastada kõrval asuvate brigaadidega. Inimestele kahju tekitamine oli dokumendi kohaselt lubamatu. Dokumendi p 2 järgi viidi instrueerimine läbi ja sellel on hageja allkiri. Sellega on tõendatud, et kostja kehtestas reeglid kõrgel töötamise kohta, märkides, milliseid ohutusvahendeid tuleb sellistes oludes kasutada. Tuletööde tegemise luba nr 24 (kostja vastuse lisa 2, tl 77-81, kd III) ei tõenda tsiviilasjas olulisi asjaolusid. Õnnetus ei juhtunud tuleohu realiseerumise tõttu. Kostja vastuse lisast nr 4 (tl 82-83, kd III) nähtub ettevõttes tehtud juhendite ja riskide analüüsi loetelu ja juhendaja nimi. Kostja riskianalüüsist (kostja vastuse lisa 5, tl 84-84, kd III) selgub, et töötamisel kahest meetrist kõrgemal on kohustuslik kasutada vahendeid kaitseks kukkumise vastu. See näitab, et kostja nägi võimalikku riski ette ja analüüsis seda. Kostja oli kehtestanud kõrgtööde ohutusjuhendi nr 13 (kostja vastuse lisa nr 9, tl 92-100, kd III). Juhendi kohaselt peetakse kõrgtööks tööd kõrgemal, kui kaks meetrit või tellingutel kõrgemal kui viis meetrit. Seega oli tegu kõrgtööga ja juhend kohaldus hagejale õnnetuse toimumise ajal. Juhendi p 2 sätestab, et kõrgtööd võib teha vaid kasutades turvaliselt kinnitatud turvavööd. Punkti 5 kohaselt pidi töötaja ennast kinnitama kohe pärast kõrgustesse tõusmist. Juhendi punkt 13 keelas töötamise ohutusvööd kinnitamata. Juhend võeti vastu 2001. aastal. Töölepingu (kostja vastuse lisa 6, tl 87-91) p 9 kohaselt on töötajale tutvustatud muu hulgas tööohutuse juhendit.

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.