Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.11.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-7786
Tsiviilasi
XX hagi YY ja CC vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.01.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Kostja I suhtes esitatud kaebuse hind 3500 eurot Kostja II suhtes esitatud kaebuse hind 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jüri Asari Kostja I/vastustaja YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II/vastustaja CC (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate/vastustajate lepinguline esindaja Krista Paal
2.Jätta tähelepanuta apellandi poolt 18.10.2018 esitatud 2015/2016 õppeaasta III veerandi tunniplaan ja 21.01.2016 loodusõpetuse tundi ettevalmistavad materjalid. Dokumentide esitajale tagastamist ei toimu, kuna need on esitatud kohtule elektrooniliselt.
5.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
6.Määrata kindlaks YY hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista XX-lt YY kasuks välja menetluskulud apellatsioonimenetluses 50 eurot.
7.Määrata kindlaks CC hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista XX-lt CC kasuks välja menetluskulud apellatsioonimenetluses 50 eurot. Edasikaebamise kord ja tähtajad Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.18.05.2017 esitas hageja maakohtule kostjate vastu hagi, milles palub mõista kummaltki kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
2.Hageja töötas alates 24.08.2015 kuni 04.07.2016 QQQ koolis õpetaja ametikohal. Kostja I on hageja õpilase DD lapsevanem ning kostja II on hageja õpilase AA lapsevanem.
3.22.01.2016 kirjutas kostja I QQQ kooli direktorile avalduse, milles avaldas järgmiseid au teotavaid ebaõigeid faktiväiteid hageja kohta: et hageja käskis kostja I pojal juua hageja poolt valmistatud lahuseid, mis olid tehtud mustast veest ning toodud hageja poolt ämbris, kus tavaliselt loputatakse lappe klassitahvli pesemise jaoks. Samas avalduses avaldas kostja I hageja kohta järgnevaid väärtushinnanguid: hageja on lastele ohtlik ning psüühiliselt tasakaalutu ega suuda leida ühist keelt lastega. Ükski väidetest ei vasta tõele. Kostja I avaldus oluliselt teotab hageja au ja väärikust, selles toodud väited ja süüdistused diskrediteerivad hagejat kui õpetajat ning omavad hageja jaoks äärmiselt solvavat iseloomu. Kostja I ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid avalduses toodud väiteid.
4.22.02.2016 toimus QQQ koolis orienteerumismatk, kus kostja II poeg käitus väga halvasti ning hageja pidi ta viima koju. Hageja teatas kostjale II tema poja käitumisest ning palus pöörata lapsele suuremat tähelepanu. Kostja II avaldas hageja peale karjudes järgmised väärtushinnangud: „Pole sinu asi, ebanikerdatud libu, keegi pole sind siia kutsunud, nahaal! Ma tean, kuidas kasvatada oma last! Mine persse.“ Hageja jaoks olid sellised sõnad äärmiselt solvavad ja ootamatud, kuna hageja käitus heas usus ning parimate kavatsustega. Hageja pidi taluma kostja II väga julma käitumist, mis oluliselt riivab hageja au ja väärikust.
5.Hagejat solvav ja alandav teave oli avaldatud kooli intranetis, lastevanemate koosolekul, pedagoogide nõupidamisel ning hoolekogus. See hakkas levima ka teistes koolides õppivate laste vanemate, pedagoogide ja juhtkondade seas. Kostjad tekitasid valeväidete ja ebaõigete väärtushinnangute levitamisega hagejale mittevaralise kahju. Kostjate solvangud teotasid hageja au ja väärikust, põhjustasid talle vaimse trauma, tekitasid hingelisi üleelamisi, mis tõi kaasa XXX. Kostja I vastuväited
6.Kostja I vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 21.01.2016 QQQ koolis toimunud loodusõpetuse tunnis tõi hageja klassi 4 pakki pulbrit ja ämbriga vett. Hageja valas pulbri vette ja käskis kostja I pojal seda juua. Kostja I poeg ei soovinud tundmatut vedelikku juua, kuid hageja survestas teda. Kokku tehti 4 erinevat segu ja poeg pidi segu jooma. Kostja I poeg tundis end pärast segu joomist halvasti, oli kahvatu ja loid ning oksendas kodus. Kostja I pöördus kooli, et toimunud katsetest hagejaga rääkida. Hageja ei soostunud katsetest rääkima, selle koostisosi selgitama ega kostjale I kui lapsevanemale segu ohutust tõestama. Hageja käitus ettearvamatult ning kisendas ebasoliidselt kostja I peale. 22.01.2016 pöördus kostja I kirjaliku kaebusega QQQ kooli direktori poole ja palus selgitust hageja tegevuse ning tema ebapedagoogilise käitumise kohta. 02.02.2016 toimus QQQ kooli hoolekogu istung, kus hoolekogu leidis, et hageja käitumine on ebapedagoogiline.
7.Kostja I ei ole esitanud hageja vastu alusetuid süüdistusi ega ole eraisikuna hagejat kuidagi solvanud ega tema tervist kahjustanud. Kostja I ei ole alusetult, põhjuseta hageja tegevust rünnanud ega talle sellega stressi tekitanud. Hageja on vaid sõnaliselt hagis välja toonud, et kostja I väidetav käitumine on tekitanud talle korvamatu mainekahju. Kostja I ei ole hagejat avalikkuse ees halvustanud. Kostja II vastuväited
8.Kostja II vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hagis väidetud 22.02.2016 kostja II poolne solvang on paljasõnaline. Kostja II ei ole kahjustanud hageja mainet, au ega head nime. Kostja II ei oma mingit seost asjaoluga, et hageja ei suuda leida tööd. Hageja esitatud meditsiinilised tõendid XXX kohta sel perioodil ei seostu hagis kirjeldatud konfliktiga. Esimese astme kohtu otsus
9.02.01.2018 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus määras kindlaks kostjale I hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejalt kostjale I välja hüvitise 525.60 eurot. Kohus jättis rahuldamata kostja II menetluskulude väljamõistmise taotluse. Kohus jättis tähelepanuta hageja 07.12.2017 taotluse 07.11.2017 protokolli parandamiseks ning rahuldamata 04.12.2017 taotluse protokolli parandamiseks.
10.Puudub vaidlus, et hageja oli alates 24.08.2015 kuni 04.07.2016 QQQ koolis õpetaja ametikohal (t lk 9-10, 16-7). Kostja I on õpilase DD lapsevanem ning kostja II on õpilase AA lapsevanem. Hageja nõuab kostjatelt mittevaralise kahju hüvitamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lõike 1 punkti 4, §-de 1046, 1047 ja 1050 järgi. Selleks tuleb tuvastada, kas kostjad on rikkunud hageja isiklikke õigusi VÕS § 1045 lõike 1 punkti 4 mõttes. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude (VÕS § 134 lõiked 2, 5 ja 6) aluseks saab olla eelnimetatud õigusnormide alusel tuvastatud
rikkumine. Mittevaralise kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks piisab ühest rikkumisest. Isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lõige 2). VÕS-i kohaselt on isiku au teotamine ja maine kahjustamine võimalik nii väärtushinnangu, sh ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lõige 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lõige 2). Kohus viitas VÕS § 1046 lõike 1 teisele lausele ja § 1046 lõikele 2.
11.Esmalt hindas kohus kostja I vastutusega seotud asjaolusid. Kohtul tuleb tuvastada, kas kostja I on tekitanud hagejale kahju tema eraelu puutumatuse rikkumisega, kas kahju tekitamine on õigusvastane ja kas esineb õigusvastasust välistavaid asjaolusid ning kas kostja I on kahju tekitamises süüdi.
12.Kostja I kirjutas 22.01.2016 QQQ kooli direktorile avalduse, milles avaldas, et hageja käskis kostja I pojal juua hageja valmistatud lahuseid, mis olid tehtud mustast veest ning toodud hageja poolt ämbris, kus tavaliselt loputatakse lappe klassitahvli pesemise jaoks. Kostja I avaldas lisaks, et hageja on lastele ohtlik ning psüühiliselt tasakaalutu ega suuda leida ühist keelt lastega (t lk 12, tõlge lk 13). Kohus märkis, et kostja I vastutab üksnes kooli direktorile avaldatud andmete eest. Kui neid andmeid on kolmanda isiku poolt edasi avaldatud, siis selle eest vastutab andmeid taas-avaldanud isik. Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lõike 1 punkti 4, § 1046 ning § 1047 lõigete 2 ja 3 alusel eeldab mh seda, et kõnealused andmed on hageja au teotavad ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane. Faktiväide ei sisalda hinnanguid, vaid fakte. Kuid faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku „väärtustamist“ negatiivse hinnanguga (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-83-10, punkt 12). Au teotavate asjaolude (andmete) avaldamist ei loeta õigusvastaseks VÕS § 1047 lõike 3 kohaselt, kui avaldajal oli avaldamise vastu õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-67-10, punkt 21). Hageja tugineb sellele, et kostja I on avaldanud ebaõigeid faktiväiteid: hageja käskis DD-l juua lahuseid; lahused olid tehtud mustast veest; must vesi oli toodud hageja poolt ämbris; nimetatud ämbris tavaliselt loputatakse lappe klassitahvli pesemise jaoks (vt 07.11.2017 kohtuistungi täpsustus avaldatud faktiväidete kohta; t lk 124). Eeltoodud väited on faktiväited VÕS § 1047 mõttes, sest tegemist on isiku kohta andmeid sisaldavate lausetega. Sellised väited on põhimõtteliselt kontrollitavad, nende tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav.
13.Kohtu hinnangul on järgmised väited õiged: hageja käskis DD-l juua hageja poolt valmistatud lahuseid; lahused olid tehtud mustast veest; must vesi oli toodud hageja poolt ämbris. Kostja I on nimetatud asjaolu tõendanud tunnistaja DD ütlustega (t lk 137). Kohtu hinnangul sai kostja I tunnistaja DD ütluste alusel eeltoodud asjaolusid avaldada. DD on kirjeldanud, kuidas õpetaja ähvardas, et lahuse mittejoomisel saavad lapsed hindeks kahed. Kuna DD ei soovinud halba hinnet saada, otsustas ta lahust juua. Kohtu hinnangul saab sel alusel teha järelduse, et õpetaja käskis lapsel juua lahust. Samuti on DD kirjeldanud, miks ta arvas, et lahus on tehtud mustast veest. Põrandal laua juures oli sinine ämber vett täis, kus puhastati värviseid pintsleid. Õpetaja võttis klassist väljudes ämbri kaasa ja tuli sellega klassi tagasi. Sellest tegi DD
järelduse, et vesi võeti topsikutesse ämbrist. Pärast lahuse joomist hakkas DD-l halb, ta oksendas ning õhtul viidi ta kiirabisse. Asjaolu, et DD viibis 21.01.2016 kell 21:29 ambulatoorsel vastuvõtul, on tõendatud epikriisiga, kus tal on diagnoositud rohu või ravimi kahjulik toime (t lk 67). Hageja on seadnud tunnistaja DD ütlused kahtluse alla. Kohtu hinnangul riimuvad tunnistaja ütlused kaudsete dokumentaalsete tõenditega (t lk 101, tõlge lk 102; lk 103, tõlge lk 104). OO on kohtule kirjalikult avaldanud, et tema lapse sõnade kohaselt käskis õpetaja D-l proovida lahust, kuigi D seda teha ei tahtnud. PP on kohtule kirjalikult avaldanud, et tema lapselapse sõnade kohaselt võttis õpetaja põrandapesuks ette nähtud ämbrist vett, segas sinna aineid (soola, suhkrut, soodat) ja käskis seda lastel juua, õpetaja sundis D seda jooma, sest ta on viieline.
14.Kohtu hinnangul ei leidnud tõendamist avaldatud väide, et nimetatud ämbris tavaliselt loputatakse lappe klassitahvli pesemise jaoks. Samas leidis kohus, et nimetatud väite osas kuulub kohaldamisele VÕS § 1047 lõige 3. Tegemist ei ole isiku mainet ülemääraselt kahjustava väärtushinnanguga (rikkumise raskus). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et juhtunu kohta said lastevanemad informatsiooni lastelt. Nii on ka kostja I avaldanud 22.01.2016 avalduses direktorile, et informatsioon pärineb lastelt („lapsed ütlesid“). Kostjal I ei olnud võimalik täiendavalt objektiivset infot juhtunu kohta saada ning kahtlemata oli kostjal I õigustatud huvi teavitada vahejuhtumist kooli direktorit.
15.Teiste faktiväidete osas leidis kohus, et nende avaldamine ei kujuta hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut, et lugeda need isikuõigust rikkuvana õigusvastasteks VÕS § 1046 alusel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-80-13, punkt 36). Kostja I ei ole avaldanud andmeid ebaõigete faktide alusel, asjaolusid selgitamata või meelevaldselt. Faktiväidete avaldamisel ei ole kasutatud ebasündsat väljendusviisi, vaid kostja I kirjeldas lastelt kuuldud juttude põhjal klassitunnis juhtunut.
16.Samas avalduses avaldas kostja I hageja kohta järgnevaid väärtushinnanguid: hageja on lastele ohtlik ja psüühiliselt tasakaalutu ega suuda leida ühist keelt lastega. Kohtul tuleb tuvastada, kas kostja I poolt hageja kohta hinnangu avaldamine oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda. Sõnavabadusse sekkumine peab olema „demokraatlikus ühiskonnas vajalik“ (Euroopa Inimõiguste Konventsiooni (edaspidi konventsioon) artikkel 10 lõikes 2 sätestatud piirangute eeldused). Euroopa Inimõiguste Kohus on rõhutanud, et õigus maine kaitsele on õigus, mis on kaitstud konventsiooni artikli 8 alusel osana õigusest eraelu austamisele (Pfeifer vs. Austria, nr 12556/03, punkt 35, 15.11.2007). Selleks aga, et oleks võimalik kohaldada artiklit 8, peab rünne inimese maine vastu olema teatava raskusastmega ning see peab olema toimunud viisil, mis kahjustab õigust eraelu austamisele (A. vs Norra, nr 28070/06, punkt 64, 09.04.2009).
17.Kohus leidis, et tegemist ei ole ülemäärase ründega hageja maine vastu, mis kahjustab hageja õigust eraelu austamisele. Käesolevas asjas on ka oluline arvestada olukorraga, milles andmed on avaldatud. Kostja I on lapsevanem, kel tekkis konkreetsete asjaolude pinnalt kahtlus õpetaja kutseoskuste suhtes ning ta jagas neid kahtlusi kooli direktoriga.
18.Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on ühiskonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Halvustava tähendusega hinnangu loeb kohus isiku au teotavaks, kui see isik ei ole andnud põhjust (puudub alus) selliseks
hinnanguks, kohustades kostjat lõpetama hageja au teotamise (Riigikohtu lahend nr 32-1-63-02, punkt 7).
19.Hageja leidis, et tema mainet kahjustatakse ja väärtushinnangud on põhjendamatud, kuna tal on pedagoogiline haridus, ta armastab oma elukutset ja on pühendanud kogu oma karjääri ja elu sellele. Selle tõendamiseks on hageja esitanud kutsetunnistused ja iseloomustused (t lk 19-34). Vaatamata hageja haridusele ja iseloomustustele olid hageja suhted QQQ koolis kolleegide ja lastega teravad. Probleemidele viitavad hageja enda hagis välja toodud asjaolud (ebasõbralik vastuvõtt esimesel tööpäeval, hagi punkt 1.4; konflikti süvenemine, hagi punktid 1.6, 1.8; lapsed solvasid, hagi punkt 1.10). Nimetatud asjaolusid kinnitab ka töövaidluskomisjoni otsus (t lk 16-17). Tööandja kirjeldas, et hagejal tekkisid töötamise ajal konfliktid kolleegide, õpilaste ja lastevanematega. Talle määrati 04.03.2016 hoiatus. Tööandja on kirjeldanud hageja ebastabiilset seisundit. Tööandja andmetel oli hagejal raskusi keskendumisega ja ta süüdistas teisi probleemide tekitamises. See nähtub ka hageja poolt kohtule esitatud avaldusest, et kõik teised on meelestatud hageja vastu (t lk 120-121). Hageja probleemseid suhteid õpilastega on kirjeldanud ka tunnistaja DD, kelle ütluste kohaselt karjus hageja õpilaste peale ja karistas neid niisama (t lk 137). Hageja kirjeldatud probleemid ei ole kuidagi seotud kostjatega ning hageja toob välja asjaolusid, mis ei saa kuidagi olla seotud käesoleva nõude alusega. Haigla poolt välja antud tõendist nähtuvalt vaevab hagejat XXX. Tõendis on märgitud, et hageja pöördus arsti poole septembris 2016 XXX ägenemisega ning tal on varasemalt selle ravimiseks läbi viidud ravikuur (t lk 14). Seega ei ole tegemist esimese XXX juhtumiga. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostja I ei ole oma negatiivset hinnangut kujundanud asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Hageja on oma käitumisega andnud põhjuse hinnangute andmiseks, hinnangud põhinevad õigetel andmetel ning hageja isiklikke õigusi ei ole nende avaldamisega rikutud.
20.Järgnevalt hindas kohus kostja II vastutusega seotud asjaolusid. Kohtul tuleb tuvastada, kas kostja II on tekitanud hagejale kahju tema eraelu puutumatuse rikkumisega, kas kahju tekitamine on õigusvastane ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine ning kas kostja II on kahju tekitamises süüdi. Hageja poolt kostja II vastu esitatud nõude aluseks on asjaolud, et hageja teatas kostjale II tema poja käitumisest ning palus pöörata lapsele suuremat tähelepanu. Seepeale kostja II karjus hagejale: „pole sinu asi, ebanikerdatud libu, keegi pole sind siia kutsunud nahaal! Ma tean, kuidas kasvatada oma last! Mine persse.“ Hageja leidis, et sellised sõnad olid äärmiselt solvavad ja ootamatud, riivates hageja au ja väärikust.
21.Kohtupraktikas kinnitatud seisukoha kohaselt on avaldamine andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-166-12, punkt 13). Kohus on hagejale kostja II vastu esitatud nõude eeldusi selgitanud (kohtu e-kiri t lk 96). Esmalt on tõendamata, et kostja II on midagi sellist hagejale avaldanud. Teiseks on täitmata VÕS § 1046 lõike 1 kohaldamise esmane eeldus, sest puudub vaidlus, et hageja viidatud sõnavahetus toimus üksnes hageja ja kostja II vahel, kolmandad isikud seda ei kuulnud. Seega ei ole võimalik, et hageja mainet kahjustati ebakohaste väärtushinnangutega, sest kolmandaid isikuid selle avaldamise juures ei olnud. Samuti ei ole tõendatud, et kostja II poolt hageja väidetav solvamine sai tekitada hagejale tervisekahjustuse, mis võiks olla VÕS § 1045 lõike 1 punktis 2 sätestatud nõude esitamise aluseks. Nagu kohus eelpool märkis, siis hagejal olid koolis töötamise ajal
konfliktid kolleegide, õpilaste ja lastevanematega ning tal oli juba varasemalt diagnoositud XXX.
22.Menetluskulud jäid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõike 1 alusel hageja kanda.
23.Kostja I menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 525.60 eurot. Kostja I esindaja tunnitasu suurus on 50 eurot käibemaksuta (t lk 157 ja pöördel). Kohus nõustus kostja I esindaja tunnitasu suurusega 50 eurot (käibemaksuta) ja pidas kostja I esindaja kulusid põhjendatuks. Kostja I ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu kuulub õigusabikulu hüvitamisele koos käibemaksuga (TsMS § 174 lõige 10). Hagejalt tuleb kostja I kasuks välja mõista 525.60 eurot.
24.Kostja II menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 150 eurot (t lk 144). Kohtu hinnangul ei ole kostja II kulud käsitletavad lepingulise esindaja kuludena TsMS § 175 lõike 1 mõttes. Kõik kostja II menetlusdokumendid on allkirjastanud kostja II ise ning ta ei ole esitanud volikirja, et menetluses kasutatakse lepingulist esindajat. Kui menetlusosaline ei ole kasutanud menetluses lepingulist esindajat ja kohus ei ole saanud kontrollida TsMS § 218 lõike 1 punkti 2 järgi esindaja kvalifikatsiooni, ei ole kohtul põhjust mõista teiselt menetlusosaliselt välja selle isikuga seotud kulusid. Kohtul on kohustus kontrollida esindaja esindusõigust ja esindajaks olemise lubatavust kogu menetluse vältel. Kui esindaja jätab menetlusosalisele teatamata, et esindajale esinduslepingu alusel tasutud õigusabikulusid ei saa hagi rahuldamise korral teiselt poolelt välja nõuda, võib tegemist olla esindaja ja esindatava vahelise lepingu rikkumisega, mida ei saa lahendada menetluskulude jaotamise ja kindlaksmääramise käigus (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-48-16, punkt 11). Kostja II menetluskulude väljamõistmise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus
25.31.01.2018 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kaebuses esitas hageja taotluse tõendite kogumiseks, milles palub kohustada QQQ Kooli esitama kooli intraneti teadete väljatrükid ajavahemiku eest alates tema tööle asumisest 24.08.2015 kuni töölepingu ebaseadusliku ülesütlemiseni 04.07.2016, kus on mainitud tema nimi; samuti sama ajavahemiku eest lastevanemate koosolekute protokollid.
26.Hageja ei nõustu kohtu põhjendusega, et kostja I vastutab üksnes koolidirektorile avaldatud andmete eest. Hageja vaidlustab kohtu hinnangu, mille kohaselt on õiged järgmised väited: hageja käskis DD-l juua hageja valmistatud lahuseid; lahused olid tehtud mustast veest; must vesi oli toodud hageja poolt ämbris. Kohtu järeldus tuleneb alaealise tunnistaja ütlustest, kes andis kohtule mitteusaldusväärset infot. Alaealised on kergesti mõjutatavad oma vanemate poolt ja eluliselt ei ole usutav, et laps teeks midagi teisiti, kui vanemad nõuavad. DD kujundas oma ütlusi lähtudes ema poolt koolile esitatud kaebusest, mitte tegelikest sündmustest. On väheusutav, et 13-aastane laps oleks nii detailselt mäletanud mitu aastat tagasi toimunu kohta. Hageja eemaldati kohtusaalist DD ülekuulamise ajaks. Sellega võttis kohus menetlusõigust rikkudes hagejalt võimaluse esitada tunnistajale küsimusi.
27.Hageja ei nõustu kohtuga, et pärast lahuse joomist hakkas DD-l halb, ta oksendas ning õhtul viidi ta kiirabisse. Ei saa välistada, et DD tundis ennast halvasti, kuid see ei saanud olla tingitud hagejast. DD-l diagnoositi rohu või ravimi kahjulik toime, kuid ei ole selge, kuidas see mõju tekkis ning mis rohtu või ravimit ta tarbis.
28.Kohus ei arvestanud tunnistaja ütlusega, mida oleks pidanud tõlgendama hageja kasuks. Tunnistaja ütluste kohaselt temalt „võeti vereanalüüs ja uriinianalüüs ja pärast seda öeldi, et analüüsidest ei leitud midagi“. Kohus ei arvestanud ka, et tunnistaja ei näinud, et õpetaja võtaks vett topsikutesse ämbrist. Samuti tunnistaja kinnitas, et ta „oli kodus söönud, aga ei mäleta, mida“.
29.Usaldusväärseks tõendiks ei ole OO kohtule esitatud avaldus, kuna sellest ei tulene, et tema oleks ise midagi kuulnud või näinud. Avaldus on koostatud lapse sõnade järgi. Menetluses ei leidnud kinnitust lapse väide, et vett võeti põrandapesuks ette nähtud ämbrist. OO tütar ei viibinud vahejuhtumi ajal klassis.
30.Otsuses kohus ise mainib, et asjaolud on tuvastatud info alusel, mida lastevanemad said lastelt ja kostjal I ei olnud võimalik täiendavalt objektiivset infot juhtunu kohta saada. Seega baseerub otsus kontrollimata oletustel.
31.Kohus asus seisukohale, et kui avalduses toodud andmeid on kolmanda isiku poolt edasi avaldatud, siis selle eest vastutab andmeid taasavaldanud isik. Samal ajal jäi ebaselgeks, kui laialdaselt kostja I ise levitas valeinfot. Kohtu 03.07.2017 nõudes oli märgitud, et hageja väited selle kohta, et andmeid on avaldatud intranetis, koosolekutel jne, ei ole tõendatud. Vastuses kohtu nõudele märkis hageja, et talle on suletud juurdepääs intranetti peale töölepingu lõpetamist, mistõttu tal ei ole võimalust teha seal avaldatud materjalidest väljavõtteid ja/või koopiaid. Samuti, et tal ei ole juurdepääsu koosolekute protokollidele, mistõttu ta ei tea, kui objektiivselt võivad olla kajastatud nendes kostjate väljendid. Seoses eeltooduga taotles hageja kohtu abi tõendite kogumisel ja palus kohustada QQQ kooli esitama intraneti teadete väljatrükid ajavahemiku eest alates tema tööle asumisest 24.08.2015 kuni töölepingu ebaseadusliku ülesütlemiseni 04.07.2016, kus on mainitud tema nime. Samuti palus hageja välja nõuda sama ajavahemiku eest lastevanemate koosolekute protokollid. Kuna maakohus hageja taotlust ei rahuldanud, ei olnud tal võimalik täita oma tõendamiskoormust. See omakorda oluliselt mõjutas kohtu järeldusi otsuse tegemisel.
32.Hageja ei nõustu kohtuga, et kostja I on lapsevanem, kel tekkis konkreetsete asjaolude pinnalt kahtlus õpetaja kutseoskuste suhtes ning ta jagas neid kahtlusi kooli direktoriga. Kostja I jagas nn kahtlusi mitte ainult kooli direktoriga, vaid ka kooli intranetis ja koosolekutel, mille tõttu nad laialdaselt levisid. Samuti tekkisid kahtlused mitte konkreetsete asjaolude, vaid oletuste baasil.
33.Kohus tugines TVK otsusele, mille baasil tegi järelduse, et vaatamata hageja haridusele ja iseloomustustele olid hageja suhted QQQ koolis kolleegide ja lastega teravad. Kohus ei arvestanud sellega, et kostja I kirjutas avalduse 22.01.2016 ja seadusvastaseks tunnistatud töölepingu lõpetamine toimus 04.07.2016. Seega suhete halvenemine õpilaste ja kolleegidega oli tingitud kostja I poolt valeandmete levitamisest ja õhutustööst, mille ainsaks eesmärgiks oli hageja koolist vallandamine.
34.Vaidlustatud otsuses on märgitud, et haigla välja antud tõendist nähtuvalt vaevab hagejat XXX. Tõendis on märgitud, et hageja pöördus arsti poole septembris 2016 XXX ägenemisega ning tal on varasemalt selle ravimiseks läbi viidud ravikuur. Kohus asus seisukohale, et tegemist ei ole esimese XXX juhtumiga. Tõendist nähtub, et eelmine ravi lõppes 27.07.2016. Sellest saab järeldada, et XXX põhjuseks oli mh kostja I 22.01.2016 kirjutatud avaldus, valeandmete levimine koosolekutel ja intranetis, mis kokkuvõttes viis hageja ebaseadusliku vallandamiseni.
35.Kuna kohus hindas valesti tõendeid, ei ole õige järeldus, et hageja on oma käitumisega andnud põhjuse hinnangute andmiseks, hinnangud põhinevad õigetel andmetel ning hageja isiklikke õigusi ei ole nende avaldamisega rikutud.
36.Hageja ei nõustu kohtuga ka kostja II vastu esitatud nõude osas. Solvamise ja hageja tervisekahjustuse vahelist seost (mis võiks olla VÕS § 1045 lõike 1 punktis 2 sätestatud nõude esitamise aluseks) on hageja põhjendanud kaebuses eespool.
37.Kostjad ei ole menetluses käitunud heauskselt. Vastustaja seisukoht
38.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
39.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 02.01.2018 otsuse muutmiseks ega tühistamiseks (TsMS § 657 lõike 1 punktile 1). Kaebus jääb rahuldamata ja ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lõige 6). Ringkonnakohus jaotab ja määrab kindlaks hüvitamisele kuuluvad apellatsioonimenetluse kulud.
40.Vastuseks hageja apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist. Maakohus jättis õigesti kostja I vastu esitatud hagi rahuldamata. Asjas kogutud tõendite põhjal tuvastas kohus, et väited, et „hageja käskis DD-l juua hageja poolt valmistatud lahuseid“; „lahused olid tehtud mustast veest“; „must vesi oli toodud hageja poolt ämbris“ olid õiged ning nende avaldamine ei kujutanud ka hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut, et lugeda need isikuõigust rikkuvana õigusvastaseks VÕS § 1046 alusel. Kõnealused väited on tõendatud tunnistaja ütlustega koosmõjus teiste tõenditega. Kuivõrd klassiruumis toimunud intsidendil teisi tunnistajaid peale laste ei olnud, ei saanud kohus antud juhul DD ütlusi kõrvale jätta. Kohus on õigesti leidnud, et tunnistaja ütlused ühilduvad kaudsete dokumentaalsete tõenditega (lapsevanemate kirjalikud selgitused DD ambulatoorne epikriis). Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning neid TsMS § 654 lõikest 6 tulenevalt ei korda.
41.Ei saa nõustuda ka kaebuse väitega, et eemaldades hageja kohtusaalist tunnistaja DD ülekuulamise ajaks, rikkus maakohus menetlusõigust võttes hagejalt võimaluse esitada tunnistajale küsimusi. TsMS § 260 lõige 2, millele maakohus kohtuistungil ka viitas, annab kohtule aluse tunnistaja ülekuulamise ajaks menetlusosalise saalist eemaldada, kui kohtul on alust arvata, et tunnistaja pelgab või ei räägi muul põhjusel kohtule selle menetlusosalise juuresolekul tõtt või kui menetlusosaline suunab oma sekkumisega või muul viisil tunnistaja ütlusi. Tegemist on küll menetlusosalise õiguste riivega, kuid antud juhul esines selleks seaduslik alus. Lisaks nähtub 04.12.2017 kohtuistungi
protokollist, et tunnistaja ülekuulamise ajaks jäi saali hageja lepinguline esindaja, kelle vahendusel sai hageja esitada tunnistajale ka soovitud küsimused (istungiprotokolli lk 2; t lk 137).
42.Kuigi tõendamist ei leidnud avaldatud väide, et nimetatud ämbris tavaliselt loputatakse lappe klassitahvli pesemise jaoks, oli õigustatud selle väite osas kohaldada VÕS § 1047 lõiget 3. Kaebuses ei ole vastavat kohtu hinnangut ka vaidlustatud.
43.Ka avaldatud väärtushinnangu, et „hageja on lastele ohtlik ning psüühiliselt tasakaalutu ning ei suuda leida ühist keelt lastega“ osas on maakohus õigesti leidnud, et tegemist ei ole ülemäärase ründega hageja maine vastu olukorras, kus kostjal I kui lapsevanemal oli tekkinud konkreetses olukorras õigustatud huvi oma lapsega toimunu osas asjaolusid selgitada ja vastava avaldusega kooli juhtkonna poole pöörduda. Kaebuses on vaidlustatud kohtu poolt hageja esitatud TVK 13.09.2016 otsusele (t lk 16-17) ja Ida-Tallinna Keskhaigla tõendile (t lk 14) antud hinnang. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus on kõnealuseid tõendeid hinnates üksnes vastanud hageja väidetele ja andnud hinnangu hageja esitatud tõenditele, kuid kohus ei ole nendele tõenditele tuginedes jätnud kostja I vastu esitatud hagi rahuldamata. Eelnevalt oli kohus juba leidnud, et tekkinud olukorras ei olnud tegu ülemäärase ründega hageja maine vastu. Seega ei omanud nimetatud tõendid kostja I osas hagi rahuldamata jätmisel olulist tähendust.
44.Kuna praegusel juhul leidis kohus kokkuvõttes, et puudub kostja I õigusvastane tegu, ei teki küsimust ka vastutusest andmete edasiavaldamise eest.
45.Maakohus on õigesti jätnud rahuldamata kostja II vastu esitatud hagi, mille osas nõustub kolleegium täielikult maakohtu põhjendustega ning TsMS § 654 lõikest 6 tulenevalt ei pea vajalikuks neid käesolevas lahendis korrata. Kostja II osas ei ole tõendatud kahju tekitav käitumine (õigusvastane tegu). Samuti ei ole tõendatud seos väidetava solvangu ja kostjal tervisekahjustuse tekkimisel vahel. Kaebuses puuduvad sisulised etteheited maakohtule kostja II osas hagi rahuldamata jätmisel.
46.Hageja on leidnud kaebuses ka, et kostjad ei ole käitunud menetluses heauskselt. Samas ei ole hageja oma vastavat hinnangut põhjendanud ega selgitanud, kuidas kostjate käitumine menetluses võis mõjutada asja lahendamise tulemust.
47.TsMS § 442 lõike 5 järgi tuleb kohtul otsuses lahendada mh poolte seni veel lahendamata taotlused. Apellatsioonkaebuses esitas apellant ka (korduva) taotluse tõendite kogumiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis õigesti vastava taotluse rahuldamata (t lk 109). Tõendid selle kohta, kas kostja I avaldas vaidlusaluseid väiteid ka kooli kodulehe intranetis ja lastevanemate koosolekutel, ei saa omada tähendust olukorras, kus kohus on eelnevalt õigesti leidnud, et vaidlusaluste väidete puhul ei ole tegemist ebaõigete faktiväidete ega ebakohaste väärtushinnangutega. Seega jätab ringkonnakohus hageja korduva taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata.
48.Hageja esitas 18.10.2018 täiendavate tõenditena 2015/2016 õppeaasta III veerandi tunniplaani ja 21.01.2016 loodusõpetuse tunni ettevalmistavad materjalid. Avalduses puuduvad põhjendused, miks ei saanud hageja esitada neid tõendeid maakohtu menetluses, kuigi nende olemasolu pidi talle teada olema. Seega jätab kolleegium
18.10.2018 esitatud dokumendid TsMS § 652 lõike 4 teise lause alusel tähelepanuta. Tõendite esitajale tagastamist ei toimu, kuna need on esitatud kohtule elektrooniliselt (TsMS § 3-2-1-68-14, punkt 19).
49.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lõike 1 kohaselt vaidlustada üksnes käesoleva kohtuotsuse peale edasi kaevates.
50.Järgnevalt määrab kolleegium vastavalt jaotusele kindlaks TsMS § 174 lõikest 3 lähtudes ringkonnakohtus vastustajate poolt kantud ja neile apellandi poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse. Vastustajatel oli apellatsioonimenetluses sama esindaja, kes esitas mõlema vastustaja nimel eraldi vastused. 17.10.2018 menetluskulude nimekirja kohaselt on mõlema vastustaja menetluskuluks apellatsioonimenetluses lepingulise esindaja tasu 50 eurot 1h õigusabi eest, mis seisnes kaebusele vastuse koostamises. Apellant menetluskulude nimekirjale vastuväidet ei esitanud. Kolleegium leiab, et vastustajate lepingulise esindaja ajakulu mõlema esindatava osas kaebusele vastuse koostamiseks 1h ulatuses oli põhjendatud ja vajalik. Taotlusest nähtuvalt on lepingulise esindaja tunnitasu 50 eurot, mis on mõistlikus suuruses. Seega tuleb mõlema vastustaja kasuks mõista apellandilt välja menetluskulu 50 eurot. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.