Kohtuotsuse tegemise aeg 09. novembril 2018.a, Tallinnas ja koht Tsiviilasja number
2-17-113239
Tsiviilasi
OÜ AF Võlamenetlus hagi A P vastu 03.09.2010.a liitumislepingutest nr. 883430 ja 883400 tuleneva põhivõlgnevuse 567,72 euro, võla sissenõudmiskulu 40 euro, viivise 110,14 euro ja täiendava viivise nõudes 763,44 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja: Osaühing AF Võlamenetlus (registrikood 12290871, asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) esindajad Hageja lepinguline esindaja Marilin Palts (OÜ Julianuse Õigusbüroo, A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; e- post: [email protected]) Kostja: A P (isikukood xxx, e- post: xxx) Menetluse liik
Lihtmenetlus
Kohtuistungi aeg
toimumise 11.10.2018.a
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Marilin Palts Kostja A P
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista A P Osaühing AF Võlamenetlus kasuks 03.09.2010.a liitumislepingutest nr. 883430 ja 883400 tulenev võlgnevus kokku 654,41 eurot, millest põhivõlgnevus 567,72 eurot ja viivis 86,69 eurot. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
3.Jätta hageja menetluskulud 86 % ulatuses A P kanda ja kostja menetluskulud 14 % ulatuses Osaühing AF Võlamenetlus kanda.
4.Välja mõista A P Osaühing AF Võlamenetlus kasuks menetluskulu summas 325,50 eurot.
5.Välja mõista A P Osaühing AF Võlamenetlus kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (325,50 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva
lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
6.Kostja A P menetluskulud jätta kostja enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.Harju Maakohtu menetluses on Osaühing AF Võlamenetlus hagi A P vastu 03.09.2010.a liitumislepingutest nr. 883430 ja 883400 tuleneva põhivõlgnevuse 567,72 euro, võla sissenõudmiskulu 40 euro, viivise 110,14 euro ja täiendava viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid E E AS ja kostja 03.09.2010.a liitumislepingu nr. 883430 ja nr. 883400. Kostja on jätnud tasumata arved nr. 2011383618, 2011594775, 2011840634 ja 2012050404 kokku summas 567,72 eurot. Kostja kasutas E E AS teenuseid ja kaupa nende eest tasumata. Kostja põhivõlgnevus sisaldab ka käsitlustasu summas 70 eurot, mis kajastub arvel nr. 2012050404. Kuna E E AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles võlgnevuse tõttu, tuleb kostjal tasuda ka käsitlustasu. Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletustele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist VÕS § 1132 lg 2 alusel. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 0,022 % päevas kokku summas 110,14 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise TsMS § 367 tulenevalt alates 09.08.2017.a kuni põhinõude summas 567,72 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. E E AS on loovutanud 16.12.2016.a kostja vastase nõude põhisummas 567,72 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja riigilõiv summas 175 eurot ja õigusabikulu summas 953 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastus
2.Kostja vaidleb esitatud hagiavaldusele vastu. Kostjal on jäänud E E AS-i ees kohustus kevadel 2015.a täitmata kostjast mitteolenevatel põhjustel. Kostja ei tunnista inkassofirma ees mitte mingisugust võlgnevust, kuivõrd poolte vahel puuduvad lepingulised suhted. Kostja palub kohtul tühistada kõik, nii inkassofirma kui ka E E AS-i nõuded, mis on esitatud kostja suhtes käesolevas tsiviilasjas kui pahauskselt tekitatud ja kordades suurendatud nõuded. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
3.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.Käesoleva asja hind on 763,44 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel (t/l 44). TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 20.06.2018.a kohtumääruses kui ka 11.10.2018.a toimunud kohtuistungil (t/l 74, 92-93).
6.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi kohaselt on kostja sõlminud 09.03.2010.a E E ASiga liitumislepingud nr. 883400 ja nr. 883430, millistega E E AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus vastavalt esitatud arvetele selle eest tasuma (t/l 25 pöördel-27).
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.
8.16.12.2016.a nõude loovutamise lepinguga on E E AS loovutanud oma nõude kostja vastu summas 567,72 eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid hagejale (t/l 22, 67-70). Nõuete loovutamisest on kostjat teavitatud 19.12.2016.a teatisega (t/l 25). Vaidlust ei ole pooltel selle üle, et kostja pole eelpool viidatud teatist kätte saanud. Seega on hageja astunud E E AS-i asemele ning hagejal on kostjalt õigus nõuda võlgnevuse tasumist.
9.Kostja on 11.10.2018.a toimunud kohtuistungil leidnud, et esitatud nõue tuleb tühistada, kuivõrd sellest on 3 aastat möödas (t/l 93). Kohus leiab, et tegemist on aegumise vastuväitega.
10.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtusse esitatud 21.06.2017.a (t/l 1) ja hagiavaldus on kohtule esitatud 08.08.2017.a (t/l 22). Liitumis- ja teenuste osutamise lepingust tulenev teenuse kasutamise tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada TsÜS § 147 lg 1 ja lg 3 teist lauset. Seega on nõude sissenõutavus seotud arvete esitamisega. Kostja pidi lepingu kohaselt tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. Hageja esitas kostjale arveid osutatud teenuse eest 18.01.2015.a kuni 20.04.2015.a (t/l 22 pöördel, 28-31). Seega algas kokkulepitud teenuste kasutamisest tuleneva tasunõude
aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel 2015. aasta lõppemisest. Nõude aegumistähtaja alguseks peab TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt kalendriaasta olema lõppenud, seega algas hageja liitumislepingust tuleneva teenuse osutamise eest makstava tasu nõude aegumine 01.01.2016.a. kell 00.00. Aegumistähtaeg lõppeb 31.12.2018.a. kell
24.00.Kuivõrd maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtusse esitatud 21.06.2017.a ning hagi on kohtule esitatud 08.08.2017.a, ei ole eespool nimetatud nõue aegunud. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses.
11.VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Tulenevalt VÕS § 208 lg 3 kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse või muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega.
12.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab
VÕS § 108.
13.Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt on hageja esitanud kostjale järgmised arved: 2011383618 summas 103,44 eurot maksetähtajaga 18.01.2015.a (t/l 28), 2011594775 summas 214,98 eurot maksetähtajaga 21.02.2015.a (t/l 29), 2011840634 summas 18,35 eurot maksetähtajaga 18.03.2015.a (t/l 30) ja 2012050404 summas 230,95 eurot maksetähtajaga 20.04.2015.a (t/l 31).
14.Kostja on 11.10.2018.a toimunud kohtuistungil avaldanud, et ei vaidle selle üle, et on telefoni kasutanud ning võlgnevus E E ees on tekkinud seetõttu, et tööandja ei hüvitanud kostjale välisriigis teostatud töökõnede maksumust. Samuti tunnistas kostja eelpool nimetatud kohtuistungil E E AS-i nõuet summas 320,44 eurot, kuid ei tunnista hageja nõudeid (t/l 92).
15.Arvestades asjaoluga, et kostja ei ole kohtule esitatud menetlusdokumentides ega ka 11.10.2018.a toimunud kohtuistungil sisuliselt vaidlustanud hageja põhinõuet summas 320,44 eurot, siis loeb kohus, et kostja on nimetatud nõuded võtnud õigeks (TsMS § 440) ning selles osas kuulub hagi rahuldamisele.
16.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et ka ülejäänud põhinõude osas, s.o 247,28 eurot (567,72 – 320,44) kuulub hageja hagiavaldus rahuldamisele, kuivõrd vaidlustamata asjaolu kohaselt on kostja kasutanud E E AS-i poolt osutatud teenust ja vastupidist millegagi tõendatud ei ole. E E AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingute üldtingimuste punkti 5.2.2 kohaselt on klient kohustatud tasuma õigeaegselt E poolt esitatud arved (t/l 28-31, 36). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks arveid tähtaegselt tasunud. Seega tuleb kostjal tasuda hagejale hagiavalduses nõutav põhinõue.
17.VÕS § 101 lg 1 p 6 annab võlausaldajale õiguse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
18.Hageja on arvestanud viiviseid alates arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 08.08.2017.a. Hageja on esitanud kostja vastu viivise nõude summas 110,14 eurot.
19.Kostja on 11.10.2018.a toimunud kohtuistungil avaldanud, et hageja poolt nõutav viivisenõuet on teadlikult kasvatatud (t/l 93).
20.VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
21.Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et hageja on omandanud nõude 16.12.2016.a ning 19.12.2016.a on nõude omandamisest teavitatud kostjat ning palutud tasuda võlgnevus (t/l 25, 67-70). 18.01.2017.a on hageja edastanud kostjale võlateatise (t/l 32) ning 26.01.2017.a hagihoiatuse (t/l 32 pöördel). Maksekäsu kiirmenetluse avalduse on hageja edastanud kohtule 21.06.2017.a (t/l 1).
22.Kohus leiab, et käesoleval juhul on hageja viivitanud oma nõudega kohtu poole pöördumisel, kuivõrd kostja soovimatus täita endale võetud kohustust oli ilmselge ning nõude maksma panemisega viivitamine ei olnud põhjendatud. Hagejal tulnuks esitada maksekäsu kiirmenetluse avaldus või hagiavaldus kohtusse viivitamatult peale seda, kui kostja ei reageerinud hageja 26.01.2017.a kirjale, millise kohaselt anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks 02.02.2017.a (t/l 32 pöördel). Seega leiab kohus, et hageja viivisenõue ei ole hagiavalduses nõutavas suuruses põhjendatud ja kuulub vähendamisele. Kohus leiab, et põhjendatud on arvestada kostja poolt tasumisele kuuluvat viivist kuni 02.02.2017.a.
23.Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et hageja on oma nõude esitamisega kostja vastu viivitanud, siis ei pea kohus põhjendatuks rahuldada hageja taotlust välja mõista kostjalt viivis TsMS § 367 alusel kuni põhinõude täitmiseni.
24.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele viivis seadusjärgses määras arve nr. 2011383618 alusel summas 16,99 eurot, arve nr. 2011594775 alusel summas 33,69 eurot, arve nr. 2011840634 alusel summas 2,77 eurot ja arve nr. 2012050404 alusel summas 33,24 eurot. Seega kuulub kostja poolt hagejale tasumisele viivis kokku summas 86,69 eurot.
25.Hageja on esitanud nõude sissenõudmiskulu hüvitamiseks summas 40 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel.
26.VÕS § 1132 lg 2 p 2 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot.
27.Õiguskirjanduses on leitud, et VÕS § 1132 lõige 2 ei anna iseenesest alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid see seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Tegu ei ole lihtsalt seadustatud hinnakirjaga (P V , I K , V K , M K , K S . Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2016. Lk 581).
28.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole hageja poolt esitatud nõue sissenõudmiskulude hüvitamiseks summas 40 eurot põhjendatud, kuivõrd kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, kuidas on 19.12.2016.a teatis nõude loovutamise kohta (t/l 25), 18.01.2017.a võlateatis (t/l 32) ja 26.01.2017.a hagihoiatus (t/l 32 pöördel) kostjale edastatud või milline on olnud hageja hinnakiri nimetatud kirjade edastamisel. Samuti ei ole hageja tõendanud sissenõudmiskulu tekkimist 40 euro ulatuses ja seega ei kuulu vastav hageja nõue rahuldamisele VÕS § 1132 lg 2 alusel.
29.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus peab põhjendatuks hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse summas 567,72 eurot ja viivise summas 86,69 eurot.
30.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
31.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 763,44 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
32.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd käesoleva tsiviilasja hind on 763,44 eurot ja kohus rahuldas hagi osaliselt summas 654,41 eurot, siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta 86 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 14 % ulatuses jätta hageja kanda.
33.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
34.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 175 eurot ja õigusabikulu summas 953 eurot (t/l 94-95).
35.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja tasunud makskäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 45 eurot (t/l 1) ja käesolevas hagiavalduse esitamisel täiendavalt riigilõivu summas 130 eurot (t/l 40 pöördel). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 175 euro ulatuses, tegemist on põhjendatud kulutusega ja see tuleb kostjal hagejale hüvitada vastavalt TsMS § 138 lg 2 summas 150,50 eurot (175 - 86 %).
36.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingulise esindaja õigusabikulu summas 953 eurot. Kohus leiab, et tegemist on ülepaisutatud õigusabikuludega arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust.
37.Riigikohus on 06.05.2015.a kohtumääruses tsiviilasjas nr. 3-2-1-4-15 punktis 14 leidnud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Riigikohus on 27.02.2012.a tsiviilasjas nr. 3-2-1-143-11 tehtud määruse punktis 14 leidnud ka seda, et töötaja rahalise nõudega vähekeerukate asjade puhul on kolleegiumi hinnangul üksnes erandlike asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista tööandja lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses, kui oli hageja nõue (tsiviilasja hind). Kolleegium leiab, et seda põhimõtet on alust rakendada menetluskulude väljamõistmisel ka üldisemalt teistes rahaliste nõuetega tsiviilasjades. Kolleegium leiab, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus
proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul.
38.Seega arvestades Riigikohtu praktikat ning käesoleva tsiviilasja keerukust, leiab kohus, et kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele õigusabikulu summas 175 eurot, kuivõrd hagiavaldus on muuhulgas koostatud varem väljatöötatud blanketil ja tegemist ei ole mahuka õigusdokumendiga. Ka ei ole antud juhtumil tegemist õiguslikult keeruka õigusvaidlusega.
39.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 325,50 eurot, millest riigilõiv 150,50 eurot ja õigusabikulu summas 175 eurot.
40.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
41.Kostja menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole ning seega jäävad kostja menetluskulud kostja enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.