Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Kohtu 18.09.2018 määrusega rahuldas kohus J L’u riigi õigusabi taotluse ja andis J L’ule riigi õigusabi hagiavalduse aluseks olevate asjaolude õiguslikuks analüüsiks, vajadusel hagiavalduse koostamiseks ja isiku tsiviilkohtumenetluses esindamiseks kohtus. Kohus andis J L’ule riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. 23.10.2018 esitas hageja kohtule avalduse, milles hageja soovis loobuda hagist tsiviilasjas nr 218-12525. Hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Urmas Arumäe märkis, et käesolevas asjas seoses hagist loobumisega on riigi õigusabi alused ära langenud ning palus riigi õigusabi osutamine lõpetada. Kohutmääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja kuni eelmenetluse lõpuni hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagi tagasivõtmine avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse (TsMS § 424 lg 2). Hagi tagasivõtmise korral jätab kohus kooskõlas TsMS § 423 lg 1 p-ga 2 hagi läbi vaatamata. Kohus märgib, et hagist loobumine on menetluse lõpetamise alus, ent menetluse lõpetamine eeldab, et kohus on asja menetlusse võtnud. Kuna käesolevas asjas pole kohus hagiavaldust menetlusse võtnud, siis tuleb hageja 23.10.2018 avaldust käsitleda hagi tagasivõtmise avaldusena. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 tulenevalt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks TsMS § 424 lg 1 ja § 423 lg 1 p 2, jätab kohus käesoleva hagi läbi vaatamata. Kooskõlas TsMS § 424 lõikega 3 toimetatakse kohtule esitatud hagi tagasivõtmise avaldus kätte kostjale, kui tagasivõtmiseks on vajalik tema nõusolek. Antud asjas ei ole vajalik hagiavalduse tagasivõtmiseks kostja nõusolek, kuna eelmenetlus asjas ei ole lõppenud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kuna hagejale anti riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, siis tuleb jätta riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Kuna TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine, siis muus osas tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

RÕS § 17 lg-st 4 tuleneb, et asja menetlev kohus võib oma algatusel igas menetlusstaadiumis käesolevas seaduses ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad käesolevas seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine. RÕS § 17 lg 6 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 4 alusel riigi õigusabi andmise lõpetamise korral vabaneb riigi õigusabi osutanud advokaat õigusabi andmise kohustusest ning kohus määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks temale riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse. RÕS § 17 lg 7 kohaselt menetlusabi andmise lõpetamisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 189 sätestatust. TsMS § 189 lg 1 p 2 kohaselt kohus võib menetlusabi andmise tühistada, kui menetlusabi saamise tingimused puudusid või on ära langenud. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Riigikohus on asjas 3-2-1-9-08 oma 19.03.2008 määruse p-s 12 leidnud, et RÕS § 17 lg-test 4, 6 ja 7 ning TsMS § 189 lg 1 p-st 2 järeldub, et juhul, kui kohtumenetluse kestel langeb ära riigi õigusabi andmise alus, võib kohus riigi õigusabi andmise RÕS§ 17 lg-te 4 ja 6 järgi lõpetada. Kui aga õigusabi andmise hilisemal kontrollimisel selgub, et õigusabiandmiseks puudus alus, st et ei olnud täidetud õigusabi saamiseks vajalikud tingimused, peab kohusriigi õigusabi andmise mitte lõpetama, vaid tühistama TsMS § 189 lg 1 p 2 alusel. Kuna vandeadvokaat Urmas Arumäe on leidnud, et hagi on perspektiivitu ja esitanud avalduse hagi tagasivõtmiseks ning kohus jätab hagi läbi vaatamata, siis asjaoludest tulenevalt on hageja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kohtumenetluse kestel on ära langenud riigi õigusabi andmise alused, mistõttu tuleb RÕS § 17 lgte 4 ja 6 ning RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldada vandeadvokaat Urmas Arumäe riigi õigusabi lõpetamise taotlus ja lõpetada tsiviilasjas nr 2-18-12525 hagejale J L’ule riigi õigusabi andmine.

/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.