Osaühing Aktiva Finants hagi Andreas Ainlo vastu tarbijakrediidilepingutest tuleneva võlgnevuse, intressi ja viivise ning võla sissenõudmiskulude väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
4260,52 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn Hageja lepinguline esindaja Marilin Palts, OÜ Julianus Inkasso, e-post * Kostja Andreas Ainlo, isikukood *, elukoht *, e-post *
Menetluse staatus
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt hageja Osaühing Aktiva Finants hagi Andreas Ainlo vastu.
2.Välja mõista kostjalt Andreas Ainlo hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks Placet Grupp OÜ ja Andreas Ainlo vahel 27.11.2016. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr *, 29.11.2016. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr *, 22.01.2017. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr *, 01.02.2017. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr *, 24.02.2017. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr *, 04.03.2017. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr *, 06.03.2017. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr *, 09.03.2017. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr *, 11.03.2017. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr *, 05.05.2017. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr *, 06.05.2017. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr * ja 22.05.2017. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr * alusel (nõuded on 17.10.2017. a loovutatud Osaühingule Aktiva Finants):
2.1.põhivõlgnevus summas 2725,46 (kaks tuhat seitsesada kakskümmend viis eurot 46 senti) eurot;
2.2.intress summas 256,25 (kakssada viiskümmend kuus eurot 25 senti);
2.3.sissenõutavaks muutunud viivis 16.08.2018. a (k.a) seisuga summas 194,57 (ükssada üheksakümmend neli eurot 57 senti) eurot;
2.4.viivis põhivõlgnevuselt (16.08.2018. a seisuga 2725,46 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates 17.08.2018. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus (s.h arvestades kohtotsuse resolutsiooni p.-s 2.3. väljamõistetud viivist).
3.Jätta rahuldamata hageja Osaühing Aktiva Finants hagi kostja Andreas Ainlo vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 0,03 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 816,17 eurot, jooksva viivise nõudes VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.08.2018. a kuni 16.08.2018. a (k.a) summalt 2725,49 eurot ja jooksva viivise nõudes VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.08.2018. a summalt 0,03 eurot kuni nõude täitmiseni.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Edastada otsus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
1.Menetluskulud jätta 79,81% ulatuses kostja Andreas Ainlo kanda ja 20,19% ulatuses hageja Osaühing Aktiva Finants kanda.
2.Välja mõista kostjalt Andreas Ainlo hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 853,97 (kaheksasada viiskümmend kolm eurot 97 senti) eurot.
3.Menetluskuludelt tuleb kostjal Andreas Ainlo tasuda hagejale Osaühing Aktiva Finants menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
4.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus
toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
1.Hagiavaldus 16.08.2018. a esitas hageja Osaühing Aktiva Finants lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Andreas Ainlo vastu, mida hageja kohtu nõudmisel täiendas 06.09.2018. a. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 2725,49 eurot, intress summas 256,25 eurot, viivis summas 1009,94 eurot, jooksev viivis põhinõudelt (2725,49 eurot) alates 07.08.2018. a kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning võla sissenõudmiskulude nõudes summas 50 eurot. Nõude aluseks on Placet Grupp OÜ ja Andreas Ainlo vahel sõlmitud järgmised lepingud:
1.1.27.11.2016. a sõlmitud tarbijakrediidileping nr *, mille alusel sai kostja laenu summas 300 eurot. Laenuleping kostjaga on üles öeldud 27.09.2017. a. Nimetatud laenulepingust tulenev põhivõlgnevus on 165,31 eurot, intress summas 14,58 eurot ja viivis 16.08.2018. a seisuga summas 61 eurot.
1.2.29.11.2016. a sõlmitud tarbijakrediidileping nr *, mille alusel sai kostja laenu summas 500 eurot. Laenuleping kostjaga on üles öeldud 11.09.2017. a. Nimetatud laenulepingust tulenev põhivõlgnevus on 413,76 eurot, intress summas 45,79 eurot ja viivis 16.08.2018. a seisuga summas 177,23 eurot.
1.3.22.01.2017. a sõlmitud tarbijakrediidileping nr *, mille alusel sai kostja laenu summas 150 eurot. Laenuleping kostjaga on üles öeldud 05.09.2017. a. Nimetatud laenulepingust tulenev põhivõlgnevus on 107,13 eurot, intress summas 10,72 eurot ja viivis 16.08.2018. a seisuga summas 45,55 eurot.
1.4.01.02.2017. a sõlmitud tarbijakrediidileping nr *, mille alusel sai kostja laenu summas 100 eurot. Nimetatud laenulepingust tulenev põhivõlgnevus on 35,82 eurot, intress summas 2,02 eurot ja viivis 16.08.2018. a seisuga summas 16,89 eurot.
1.5.24.02.2017. a sõlmitud tarbijakrediidileping nr *, mille alusel sai kostja laenu summas 500 eurot. Laenuleping kostjaga on üles öeldud 12.10.2017. a. Nimetatud laenulepingust tulenev põhivõlgnevus on 389,63 eurot, intress summas 28,50 eurot ja viivis 16.08.2018. a seisuga summas 106,99 eurot.
1.6.04.03.2017. a sõlmitud tarbijakrediidileping nr *, mille alusel sai kostja laenu summas 200 eurot. Nimetatud laenulepingust tulenev põhivõlgnevus on 105,54 eurot, intress summas 8,04 eurot ja viivis 16.08.2018. a seisuga summas 45,71 eurot.
1.7.06.03.2017. a sõlmitud tarbijakrediidileping nr *, mille alusel sai kostja laenu summas 400 eurot. Laenuleping kostjaga on üles öeldud 18.09.2017. a. Nimetatud laenulepingust tulenev põhivõlgnevus on 315,97 eurot, intress summas 32,23 eurot ja viivis 16.08.2018. a seisuga summas 129,82 eurot.
1.8.09.03.2017. a sõlmitud tarbijakrediidileping nr *, mille alusel sai kostja laenu summas 500 eurot. Laenuleping kostjaga on üles öeldud 21.09.2017. a. Nimetatud laenulepingust tulenev põhivõlgnevus on 236,10 eurot, intress summas 22,21 eurot ja viivis 16.08.2018. a seisuga summas 88,74 eurot.
1.9.11.03.2017. a sõlmitud tarbijakrediidileping nr *, mille alusel sai kostja laenu summas 500 eurot. Laenuleping kostjaga on üles öeldud 23.09.2017. a. Nimetatud laenulepingust tulenev põhivõlgnevus on 79,02 eurot, intress summas 8,06 eurot ja viivis 16.08.2018. a seisuga summas 31,98 eurot.
1.10.05.05.2017. a sõlmitud tarbijakrediidileping nr *, mille alusel sai kostja laenu summas 200 eurot. Laenuleping kostjaga on üles öeldud 18.09.2017. a. Nimetatud laenulepingust tulenev põhivõlgnevus on 194,72 eurot, intress summas 21,31 eurot ja viivis 16.08.2018. a seisuga summas 79,81 eurot.
1.11.06.05.2017. a sõlmitud tarbijakrediidileping nr *, mille alusel sai kostja laenu summas 125 eurot. Laenuleping kostjaga on üles öeldud 19.10.2017. a. Nimetatud laenulepingust tulenev põhivõlgnevus on 107,80 eurot, intress summas 11,15 eurot ja viivis 16.08.2018. a seisuga summas 40,19 eurot.
1.12.22.05.2017. a sõlmitud tarbijakrediidileping nr *, mille alusel sai kostja laenu summas 600 eurot. Laenuleping kostjaga on üles öeldud 05.10.2017. a. Nimetatud laenulepingust tulenev põhivõlgnevus on 574,69 eurot, intress summas 51,64 eurot ja viivis 16.08.2018. a seisuga summas 186,83 eurot. Placet Group OÜ on nimetatud lepingutest tulenevad nõuded kostja vastu põhisummas 2725,49 loovutanud Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja kantud menetluskulud, s.o riigilõivu summas 350 eurot ja hageja õigusabikulud summas 1820 eurot ning viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Kohtu nõudmisel hageja täiendas hagiavaldust 06.09.2018. a, millega hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 2725,49 eurot, intress summas 256,25 eurot, viivis summas 1010,74 eurot, jooksev viivis põhinõudelt (2725,49 eurot) alates 07.08.2018. a kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning võla sissenõudmiskulud summas 50 eurot.
2.Kostja vastuväited Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 10.09.2018. a määrusega ja toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmisega määrusega kätte kostjale isiklikult allkirja vastu üleandmisega 10.10.2018. a /tlk 144/. Kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva /tlk 130/, mistõttu kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 24.10.2018. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks TsMS § 407 lg 1 alusel.
3.Kohtuotsuse põhjendused
3.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud
ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses palunud hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud hagiavalduse tagaseljaotsusega.
3.2.TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
3.3.Hagiavalduse täienduse kohaselt oli 08.09.2017. a seisuga laenulepingust nr * tulenevate tasumata osamaksete summa 23,47 eurot (s.o tasumata osamaksed summas 7,54 + 7,82 + 8,11), millele lisandus laenulepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud võlgnevus summas 55,52 eurot. Kokku nimetab hageja nimetatud laenulepingust tulenevaks põhivõlgnevuseks seega 79,02 eurot /tlk 104/. Kohus leiab, et kuna matemaatiliselt on nimetatud lepingust tulenev põhivõlgnevus kokku 78,99 eurot (23,47 + 55,52), siis tuleb nimetatud lepingu osas jätta rahuldamata hageja põhinõue summas 0,03 eurot (79,02 – 78,99).
3.4.Kohus leiab, et esialgne võlausaldaja Placet Grupp OÜ on sõlminud kostjaga lepingud oma majandus- või kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Riigikohus on 10.05.2016. a määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
3.5.Hagiavaldusest ja selle lisatud tarbijakrediidilepingutest nähtuvalt olid Placet Grupp OÜ ja kostja vahel kokkulepitud, et kui kostja ei tasu osamakseid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise määraks on lepingus kokkulepitud intressimäär. Hagiavalduse kohaselt on hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1010,74 eurot.
3.6.Hageja on sissenõutavaks muutunud viivist arvestanud alljärgnevalt: 1) Lepingus nr * viivisemääraga 41,70% aastas, mis on enam kui viis korda suurem võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast viivise arvestamise ajal. 2) Lepingus nr * viivisemääraga 46,12% aastas, mis on enam kui viis korda suurem VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast viivise arvestamise ajal;
3) Lepingus nr * viivisemääraga 44,98% aastas, mis on enam kui viis korda suurem VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast viivise arvestamise ajal; 4) Lepingus nr * viivisemääraga 45,17% aastas, mis on enam kui viis korda suurem VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast viivise arvestamise ajal; 5) Lepingus nr * viivisemääraga 32,54%, aastas, mis on enam kui neli korda suurem VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast viivise arvestamise ajal; 6) Lepingus nr * viivisemääraga 45,15% aastas, mis on enam kui viis korda suurem VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast viivise arvestamise ajal; 7) Lepingus nr * viivisemääraga 45,17% aastas, mis on enam kui viis korda suurem VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast viivise arvestamise ajal; 8) Lepingus nr * viivisemääraga 41,70% aastas, mis on enam kui viis korda suurem VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast viivise arvestamise ajal; 9) Lepingus nr * viivisemääraga 45,17% aastas, mis on enam kui viis korda suurem VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast viivise arvestamise ajal; 10) Lepingus nr * viivisemääraga 45,06% aastas, mis on enam kui viis korda suurem VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast viivise arvestamise ajal; 11) Lepingus nr * viivisemääraga 45,21% aastas, mis on enam kui viis korda suurem VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast viivise arvestamise ajal; 12) Lepingus nr * viivisemääraga 37,67% aastas, mis on enam kui neli korda suurem VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast viivise arvestamise ajal.
3.7.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sellises suuruses lepingulised viivisemäärad on tühised VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist.
3.8.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et käesolevas asjas ei kohaldu Riigikohtu seisukoht kohtuasjas nr 3-2-1-25-16, kuna lahendis toodud juhul oli tegemist olukorraga, kus hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus ei olnud kokku lepitud intressimääras, vaid kokku oli lepitud üksnes viivisemääras, kuid käesolevas asjas on kokku lepitud intressimääras, mistõttu tuleb hageja hinnangul kohaldada lepingujärgset intressimäära. Kohus märgib, et Tallinna Ringkonnakohus on 30.08.2018. a lahendis tsiviilasjas nr 2-18-797 leidnud analoogses olukorras (s.o laenulepingu sõlminud poolte vahel oli kokku lepitud, et viivisemääraks on lepingus kokku lepitud intressimäär, lahendi p 10), et hageja väide, et viivisemäär ei ole tühine, kuna ka intressimäär ei ole tühine, on alusetu. Intressimäära kokkulepet ei saa hinnata ebamõistliku tüüptingimusena VÕS § 42 lg 2 järgi, kuna see puudutab nii lepingu põhieset kui ka hinna ja üleantu väärtuse suhet. See ei tähenda aga seda, et tüüptingimusena kokkulepitud viivisekokkuleppe kehtivust ei saa hinnata. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus õigesti, et laenulepingus tüüptingimusena kokkulepitud viivisemäär on tühine, kuna ületab seadusejärgset viivisemäära enam kui kolm korda (lahendi p 11).
3.9.Kuivõrd Placet Grupp OÜ ja kostja vahel kokku lepitud lepingujärgne viivise määr on tühine, siis tuleb mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94). VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
3.10.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks viivist alljärgnevalt: 1) Leping nr * - võlasummalt 165,31 eurot viivis perioodil 28.09.2017 kuni 16.08.2018. a (323 päeva) summas 11,70 eurot;
2) Leping nr * - võlasummalt 413,76 eurot viivis perioodil 12.09.2017 kuni 16.08.2018 (339 päeva) summas 30,74 eurot; 3) Leping nr * - võlasummalt 107,13 eurot viivis perioodil 06.09.2017 kuni 16.08.2018 (345 päeva) summas 8,10 eurot; 4) Leping nr * - võlasummalt 35,82 eurot viivis perioodil 01.08.2017 kuni 16.08.2018 (381 päeva) summas 2,99 eurot; 5) Leping nr * - võlasummalt 389,63 eurot viivis perioodil 13.10.2017 kuni 16.08.2018 (308 päeva) summas 26,30 eurot; 6) Leping nr * – võlasummalt 105,54 eurot viivis perioodil 01.09.2017 kuni 16.08.2018 (350 päeva) summas 8,10 eurot; 7) Leping nr * – võlasummalt 315,97 eurot viivis perioodil 19.09.2017 kuni 16.08.2018 (332 päeva) summas 22,99 eurot; 8) Leping nr * - võlasummalt 236,10 eurot viivis perioodil 22.09.2017 kuni 16.08.2018, (329 päeva) summas 17,03 eurot; 9) Leping nr * - võlasummalt 78,99 eurot (võlgnevuse põhisumma tulenevalt kohtuotsuse punktist 3.3.) viivis perioodil 24.09.2017 kuni 16.08.2018 (327 päeva) summas 5,66 eurot; 10) Leping nr * – võlasummalt 194,72 eurot viivis perioodil 19.09.2017 kuni 16.08.2018 (332 päeva) summas 14,17 eurot; 11) Leping nr * – võlasummalt 107,80 eurot viivis perioodil 20.10.2017 kuni 16.08.2018 (301 päeva) summas 7,11 eurot; 12) Leping nr * - võlasummalt 574,69 eurot viivis perioodil 06.10.2017 kuni 16.08.2018 (315 päeva) summas 39,68 eurot. Kokku 194,57 eurot.
3.11.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja nõuet kostja vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 2725,46 eurot (2725,49-0,03 eurot), intressi nõudes summas 256,25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes 16.08.2018. a seisuga summas 194,57 eurot ja võla sissenõudmiskulude nõudes summas 50 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt (16.08.2018. a seisuga 2725,46 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates 17.08.2018. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue (sh arvestades väljamõistetud sissenõutavaks muutunud viivist summas 194,57 eurot).
3.12.Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude summas 0,03 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 816,17 eurot (1010,74 – 194,57) ja jooksva viivise nõude VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 07.08.2018.a kuni 16.08.2018. a põhinõudelt summas 2725,49, kuna hageja on sissenõutavaks muutunud viiviseid arvestanud juba kuni perioodini 16.08.2018. a (k.a). Samuti jätab kohus rahuldamata jooksva viivise nõude VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 17.08.2018. a käesoleva otsusega rahuldamata jäänud põhinõudelt summas 0,03 eurot kuni selle nõude tasumiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
4.1.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena
menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
4.2.Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 350 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 1820 eurot /tlk 115/, kokku summas 2170 eurot.
4.3.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.
4.4.Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 1820 eurot. Kohus palus TsMS § 176 lg 6 alusel hagejal täpsustada hageja esindajale makstud õigusabi tasu suurust, sh välja tuua, milliseid toiminguid on hageja esindaja õigusabi osutamisel teinud, millise ajakuluga ning milline on hageja esindaja tunnitasu suurus ja kas õigusabikulud sisaldavad käibemaksu /tlk 96/. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt hageja esindaja teinud järgnevaid toiminguid: nõude alusdokumentidega tutvumine ja nõude analüüs 5 tundi summas 600 eurot; hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 10 tundi 10 minutit summas 1260 eurot. Kokku15 tundi 10 minutit, summas 1820 eurot. Tunnitasu on 120 eurot tund ilma käibemaksuta.
4.5.Kohus on seisukohal, et kuna tegemist ei ole keeruka menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 1820 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Tegemist ei ole ka õiguslikult keeruka tsiviilasjaga (nõude aluseks on telekommunikatsiooniteenuste leping ja selle lisa e osamaksetega vara müügileping) ning hageja on tsiviilasjas esitanud vaid maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse ning hagis esinevate puuduste tõttu hagiavalduse täiendused. Kohus leiab, et nõude alusdokumentidega tutvumiseks ja nõude analüüsiks ei kulu OÜ Julianus Inkasso töötajal, kes igapäevaselt samasisuliste nõuetega tegeleb ning hagiavaldusi kohtule koostab ja esitab, enam kui üks tund. Arvestades käesoleva hagiavalduse mahtu (12 laenulepingut) peab kohus hagiavalduse koostamise ja esitamise ajakulu põhjendatuks viie tunni ulatuses, kuid samas arvestab kohus asjaoluga, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot tund peab kohus põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud 6 tunni ulatuses summas 720 eurot (6 * 120).
4.6.Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 350 eurot ja õigusabikulu summas 720 eurot, kokku 1070 eurot.
4.7.TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest (4042,48 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 3226,28 eurot, s.o põhinõude summas 2725,46 eurot, intressi nõude summas 256,25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas
194,57 eurot ja võla sissenõudmiskulud summas 50 eurot) 79,81% ulatuses kostja ja 20,19% ulatuses hageja kanda. Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas 853,97 eurot (1070 eurot * 79,81%).
4.8.Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.