Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

määrata arest kuni 3 kuud.

kohta

väljaandes

Ametlikud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Asjaolud Aktsiaselts Shale Oil Chemicals (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalaus esitas 12.06.2018 kohtule avalduse MF Projekt OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku maksuvõlgnevus võlausaldaja ees 221 350,48 eurot. Võlgnevus on võlgniku poolt käesoleva ajani tasumata. 21.09.2018 määrusega määras kohus ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. Ajutise pankrotihalduri aruanne Indrek Lepsoo esitas 11.10.2018 ajutise halduri aruande. Aruandes märkis ajutine haldur, et võlgniku juhatuse liige ei ole ajutisele haldurile esitanud raamatupidamisandmeid ega muid küsitud andmeid. Tänaseks teadaolevatel andmetel võlgnikul igasugune vara puudub. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad vähemalt 231 710,18 eurot. Võlgnik ei ole alates 2015.a esitanud äriregistrile ühtki aruannet. Võlgnik ei ole vaatamata järelepärimisele esitanud ajutisele haldurile mitte ühtki raamatupidamisdokumenti. Seega puudub võimalus hinnata võlgniku täpseid finantsandmeid. Ajutise halduri esialgsel hinnangul hinnangul muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks hiljemalt 2016.a. lõpus, kui saabus võlausaldajaga AS-ga Shale Oil Chemicals (pankrotis) sõlmitud laenulepingutest tulenev laenu tagastamise tähtaeg summas 63 500,00 eurot (lisandus intressinõue). Ajutine haldur on võlgniku arvelduskontode väljavõtete järgi tuvastanud, et 31.12.2016.a. seisuga, mil võlgnik kohustus võlausaldajale tagastamata laenu põhisumma 63 500,00 eurot, moodustasid rahalised vahendid võlgniku arvelduskontodel

üksnes 2 413,09 eurot. Ajutisel halduril puuduvad andmed selle kohta, et võlgnikul oleks 2016.a. lõpu seisuga olnud täiendavaid vahendeid sularaha näol või muud likviidset vara, mida oleks olnud võimalik kiiresti nõude katteks võõrandada. Seega oli võlgnik 2016.a. lõpus olukorras, kus tema olemasolevatest vahenditest ei piisanud tema kohustuste täitmiseks. Võlgniku arvelduskontode väljavõtteid analüüsides ei nähtu, et võlgnikul oleksid nimetatud kohustuste täitmiseks ka edaspidi piisavaid rahalisi vahendeid tekkinud. Seega hindab ajutine haldur võlgniku 2016.a. lõpus tekkinud maksejõuetuse olukorra püsivaks. Juhtkond pidanuks esitama kohtule pankrotiavalduse, kuid seda ei tehtud, Raamatupidamise korraldamata jätmises ja pankrotiavalduse esitamata jätmises väljenduvad ajutise halduri hinnangul juhtimisvea tunnused, kuid need vajavad pankrotimenetluse käigus siiski täpsemat analüüsi ning olemaolevate andmete alusel tuleb asuda seisukohale, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu, so vead planeerimises, rahavoogude prognoosimises ja riskide hindamises. Ajutine haldur leiab, et antud olukorras puudub võimalus ettevõtte tegevuse jätkamiseks. Maksejõuetuse tekkimise aeg ja täpsemad põhjused tuleb välja selgitada menetluse edasises käigus. PankrS §§ 109-113 sätestatud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta täpsed andmed seni puuduvad. Siiski on olemasolevate andmete põhjal võimalik, et sellised alused ilmnevad täpsema analüüsi tulemusel. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku poolt tehtud märkimisväärselt sularahatehinguid, millistega seotud asjaolud ei ole teada, kuna haldurile ei ole üle antud võlgniku raamatupidamist ega vastatud teabenõudele, sh pole esitatud kassaraamatu väljavõtteid. Võlausaldaja AS Shale Oil Chemicals (pankrotis) poolt on antud võlgnikule laenu kogusummas 110 000,00 eurot, millest 46 500,00 ülekandega võlgniku arvelduskontole, millest omakorda 43 660,00 eurot on võlgniku poolt arvelduskontolt sularahas välja võetud ning 63 500,00 eurot sularahas. Ajutisele haldurile ei ole teada, mille tarbeks sularaha kasutati. Märkimisväärne on muuhulgas, et lisaks eelnevale on näiteks üksnes 2018.a. jooksul võlgniku arvelduskontolt sularahas välja võetud rohkem kui 48 000,00 eurot, 2017.a. üle 22 000,00 euro ja 2016.a. enam kui 36 000,00 eurot, mille kasutamisega seotud asjaolud on samuti teadmata. Täpsema hinnangu võlgniku sularahatoimingute kohta saab haldur anda edasise pankrotimenetluse käigus, olles saanud tutvuda võlgniku raamatupidamise algdokumentidega. Lisaks eelnevale nähtuvad võlgniku arvelduskontolt 2018.a. jooksul ülekanded Xxxx OÜ-le (registrikood xxxx) summas 32 500,00 eurot selgitusega „vastavalt lepingule“. Ajutisele haldurile ei ole teada, mis lepingu alusel kantud summadega tegemist on. Avalikest registritest kättesaadavate andmete kohaselt Xxxx OÜ nimetatud summat käibena deklareerinud ei ole. Ajutisel halduril puuduvad antud menetluse staadiumis konkreetsed andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankrS § 28 mõttes. Kuid menetluse edasises käigus tuleb võlgniku ja selle juhtkonna tegevust kindlasti täpsemalt analüüsida. Ajutine haldur on teinud ettepaneku tasuda ettemaks summas 2000 eurot, et pankrotimenetlus saaks jätkuda. Nimetatud summa tasumata jätmisel tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruande ja tasu nõudega. Ajutine haldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Kohtuistungil ei osalenud võlgniku seaduslik esindaja, kes ei ole samas esitanud vastuväiteid ajutise halduri aruandele. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja MF Projekt OÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Võlgniku vastuväited pankroti väljakuulutamisele ei anna kohtu hinnangul alust jätta pankrot välja kuulutamata, kuivõrd vaidlus puudub selle üle, et võlgniku kohustused on vähemalt 231 710,18 eurot ning vara puudub ja tegevuse jätkamine pole võimalik. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Indrek Lepsoo,

kes on andnud selleks nõusoleku. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Ajutine haldur on asunud aruandes seisukohale, et antud juhul puudub vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ning seetõttu esineb alus pankroti väljakuulutamiseks siis, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasuvad deposiidina pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratava summa. Kohus tegi 15.10.2018 määrusega MF Projekt OÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda selleks ettenähtud kontole pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2000 eurot hiljemalt 29.10.2018. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu poolt määratud summa on tasutud võlausaldaja poolt 29.10.2018. Eeltoodust tulenevalt esineb alus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste kohta ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et kooskõlas PankrS § 86 lg 1, § 90 ja § 19 lg 1 ja lg 3 on vannet kohustatud andma võlgniku juhatuse liige M L (isikukood xxxx). Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 ja p 3, § 90 ja § 19 lg 1 ja lg 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel kohustatud isikuid trahvida, kohaldada nende suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. Kohus kohustab lisaks eeltoodule võlgnikku täitma PankrS § 85 sätestatud teabe andmise kohustust ning esitama pankrotihaldurile kogu võlgniku raamatupidamisdokumentatsioon (sh bilanss ja kasumiaruanne pankroti väljakuulutamise seisuga). Kui kohustatud isik teabe andmise nõuet ei täida, siis on kohtul õigus vastavale isikule määrata trahv, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise

aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Ajutine haldur on 11.10.2018 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 9,75 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot, millele lisandub käibemaks ja palub määrata ajutise halduri tasu suuruseks 936 eurot (sh käibemaks). Vajalike kulutuste hüvitise suuruseks palub ajutine haldur määrata 45,95 eurot (sh käibemaks). Ajutine haldur palub katta tasu ja kulud tasutud deposiidi arvelt. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ega võlausaldaja pole vastuväiteid tasu ja kulude arvestusele esitanud. Ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused kõik kokku summas 981,95 eurot (sh käibemaks) jätab kohus võlgniku kanda ning määrab vastav summa välja maksta tasutud deposiidi arvelt osaühing Xxxx (registrikood xxxx) arvelduskontole nr xxxx. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Seega jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.