Themis Õigusbüroo OÜ hagi Sirle Truuvi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
0 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 9. juuli 2018 otsus (tagaseljaotsus)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Themis Õigusbüroo OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Themis Õigusbüroo OÜ (rk: 12803543), esindaja Tanel Riivits Vastustaja (kostja): Sirle Truuv (ik: XXXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 9. juuli 2018 otsus (tagaseljaotsus) osaliselt osas, millega kostjalt jäeti välja mõistmata hageja menetluskulud 480 euro ulatuses, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt menetluskulude katteks välja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 200 eurot.
2.Välja mõista Sirle Truuvilt Themis Õigusbüroo OÜ kasuks põhivõlgnevus 2846 eurot 27 senti ja 25. aprilli 2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2846 eurot 27 senti.
3.Välja mõista Sirle Truuvilt Themis Õigusbüroo OÜ kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 425 eurot, postikulu 8 eurot 87 senti, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 200 eurot. Sirle Truuvil tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (653 eurot 87 senti) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Jätta välja mõistmata Themis Õigusbüroo OÜ menetluskulud 260 euro ulatuses.
5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
6.Toimetada kohtuotsus Sirle Truuvile avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
7.Toimetada kohtuotsus hageja esindajale kätte.“
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Themis Õigusbüroo OÜ (hageja) esitas 05.02.2018 Sirle Truuvi (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas Pärnu Maakohus 09.04.2018 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu 3196,60 euro saamiseks üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 25.04.2018 maakohtule esitatud hagiavalduses taotles hageja kostjalt 2846,27 euro suuruse põhivõlgnevuse ja 2846,27 euro suuruse viivise väljamõistmist.
MAAKOHTU LAHEND
2.Tartu Maakohus rahuldas 9. juulil 2018 hagi tagaseljaotsusega ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevuse 2846,27 eurot, 25. aprilli 2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 2846,27 eurot ning menetluskuludena riigilõivu 425 eurot ja postikulu 8,87 eurot. Kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (433,87 eurot) tasuda viivist lahendi
jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus jättis välja mõistmata hageja menetluskulud 480 euro ulatuses. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleneb hageja nõue Aigar Hanimägi ja kostja vahel sõlmitud üürilepingutest. Kostja on jätnud lepingutest tulenevad kohustused täitmata. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult 10.05.2018. Kostja kohtule ei vastanud. Maakohus tegi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja on esitanud taotluse riigilõivu 425 eurot, postikulu 8,87 eurot ja õigusabikulu 480 eurot väljamõistmiseks. Riigilõiv ja postikulu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Õigusabikulu jättis kohus kostjalt välja mõistmata. Hagejaks on õigusbüroo, kes pakub isikutele õigusabiteenust, mistõttu ei ole asjakohane teavituste ja päringute koostamiseks kaasata teist õigusbürood. Hageja lepinguline esindaja on ka hageja jurist ja partner. Hageja enda jurist, kes on ka hageja partner, näidates hagiavaldusel ennast lepingulise esindajana, tekitab näilikult juurde menetluskulusid, suurendades sellega hageja sissetulekut.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3.Themis Õigusbüroo OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 9. juuli 2018 tagaseljaotsuse tühistamist osaliselt menetluskulusid puudutavas osas ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada hageja menetluskulude nõue täielikult. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) esindas hagejat lepingulise esindajana jurist Tanel Riivits õigusbüroost Riivits legal&finance OÜ. T. Riivits vastab TsMS § 218 nõuetele. T. Riivits täitis esindusülesannet hagejaga sõlmitud eraldi käsunduslepingu alusel, st teise äriühingu juristina, mitte tulenevalt töösuhtest hagejaga. Lepingulise esindaja ülesandeks Themis Õigusbüroo OÜ-s ei ole õigusabiteenuse osutamine hagejale, vaid teenuse osutamine õigusbüroo klientidele. Õigus kohtumenetluses esindajat kasutada on ka õigusbürool ja selline õigusabikulu on hüvitatav. Õiguse kohaselt kannab menetluskulud see menetlusosaline, kelle kahjuks otsus tehti; 2) olid hageja esindaja toimingud vajalikud ja põhjendatud. Kostja ei esitanud hageja menetluskuludele vastuväiteid. Maakohtu põhjendus ei ole kooskõlas ei kehtiva õiguse ega õiguspraktikaga ning ringkonnakohtul on võimalik maakohtu lahend osaliselt tühistada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja Tartu Maakohtu 09.07.2018 tagaseljaotsus tühistada osaliselt osas, millega kostjalt jäeti välja mõistmata hageja menetluskulud 480 euro ulatuses. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks täiendavalt menetluskulude katteks välja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 200 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 653,87 eurot, sh riigilõiv 425 eurot, postikulu 8,87 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 200 eurot. Hageja menetluskulud jäävad kostjalt välja mõistmata 260 euro ulatuses.
5.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu tagaseljaotsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse hageja, vaidlustades maakohtu otsuse osaliselt menetluskulusid puudutavas osas. Hageja taotleb menetluskulude
väljamõistmise osas uue otsuse tegemist, millega rahuldada hageja menetluskulude nõue täielikult, s.o mõista kostjalt välja ka hageja õigusabikulu 480 eurot. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
6.Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et maakohus on jätnud alusetult kostjalt hageja kasuks täies ulatuses välja mõistmata hageja lepingulise esindaja kulu. TsMS § 217 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kehtestatud ei ole piirangut, et õigusbüroo ei võiks volitada ennast lepingulise esindajana esindama isikut, kes on ka selle õigusbüroo töötaja (jurist) ja partner (osanik), või teist õigusbürood, mille kaudu nimetatud jurist õigusabiteenust osutab. Selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu korduvate selgitustega (nt 18.06.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-14, p-d 13–14; 23.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 13). Seega on menetlusosalisel õigus volitada omal äranägemisel end kohtumenetluses lepingulise esindajana esindama iga isikut, kes vastab TsMS § 218 lg-s 1 sätestatule. Hageja on volitanud ennast esindama teist õigusbürood (Riivits legal&finance OÜ) ja hagejat esindas nimetatud õigusbüroost jurist T. Riivits. Asjas on olemas tõendid selle kohta, et T. Riivits vastab TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele. Hageja on kohtule selgitanud, et T. Riivits täitis esindusülesannet hagejaga sõlmitud eraldi käsunduslepingu alusel (st teise äriühingu juristina), mitte tulenevalt töösuhtest hagejaga. Lepingulise esindaja ülesandeks hageja juures ei ole õigusabiteenuse osutamine hagejale, vaid teenuse osutamine hageja klientidele. Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et ülaltoodust tulenevalt esindas T. Riivits hagejat lepingulise esindajana käsunduslepingu alusel (käsundusleping on õigus sõlmida suuliselt) ja selline lepingulise esindaja kulu on hüvitatav.
7.Tegemist on tsiviilasjaga, mis anti maksekäsu kiirmenetlusest üle hagimenetlusse. Seega tuleb hageja menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda TsMS §-s 4842; § 172 lg-s 9 ja § 175 lg-s 1 sätestatust. TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 172 lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb õigusabikulu hüvitamist summas 480 eurot, s.o 4,8 töötunni eest tunnitasuga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Suur osa hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingutest on tehtud mitte maksekäsu kiirmenetluses või hagimenetluses, vaid enne kohtumenetluse algust. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt 22.06.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10, p 12; 07.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-11, p 16), et selliste kulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel, vaid tegemist on kuludega, mille hüvitamiseks tuleb esitada kohtule kahjuhüvitamise nõue VÕS § 128 lg 3 alusel.
TsMS §-st 4842 tulenevalt ei saa hageja nõuda kostjalt maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist suuremas ulatuses kui 20 eurot. Selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu selgitustega 08.03.2017 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16 (p-d 12.1–12.3). Nimetatud 20 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks välja mõista. Ringkonnakohus märgib, et maksekäsu kiirmenetluses on hagejat esindanud juhatuse liige Liina Karlson, mitte lepinguline esindaja T. Riivits. Hagimenetluses tehtud lepingulise esindaja toiminguteks on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud hagi koostamine ja esitamine 2 tundi ning 02.05.2018 järelepäring ja vastus elukoha andmete kohta Soomes 0,4 tundi. Hagiavalduse koostamise ja esitamise ajakulu 2 tundi on mõistlik ning kooskõlas asja olemusega (tegemist on lihtsa ja väikese mahuga üürilepingutest tuleneva võlgnevuse nõudega). Ajakulu järelepäringule ja vastusele elukoha andmete kohta Soomes hüvitamisele ei kuulu. Sellist hageja päringut ja saadud vastust asja materjalides ei ole. Tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta) on kohtupraktika kohaselt mõistlik ning seega moodustab hagejale hüvitatav lepingulise esindaja kulu 200 eurot.
8.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.