Võlaõigus › Võõrandamislepingud

ASJAOLUD

Sergei Belov esitas 5. detsembril 2017. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi RKV Invest OÜ (pankrotis) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja esitas koos hagiga hagi tagamise avalduse. Tartu Maakohus rahuldas 7. detsembri 2017. a määrusega hageja hagi tagamise avalduse osaliselt. Kohus seadis RKV Invest OÜ-le kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXX, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX IV jakku esimesele vabale järjekohale

kohtuliku hüpoteegi summas 8496 eurot 63 senti Sergei Belovi kasuks. Kohus seadis RKV Invest OÜ-le kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXX, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 19 825 eurot 46 senti Sergei Belovi kasuks. Tartu Maakohtu 27. septembri 2018. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-10497 kuulutas Tartu Maakohus välja RKV Invest OÜ pankroti 27. septembril 2018. a kell 14.00.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 näeb ette, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Tartu Maakohtu menetluses on alates 5. detsembrist 2017. a Sergei Belovi hagi RKV Invest OÜ (pankrotis) vastu võla väljamõistmiseks. Tartu Maakohtu 27. septembri 2018. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-10497 on kuulutatud välja RKV Invest OÜ pankrot 27. septembril 2018. a kell 14.00. Tartu Maakohtu 27. septembri 2018. a määrus kuulub PankrS § 31 lg 7 järgi viivitamatule täitmisele. Tartu Maakohtu menetluses on seega Sergei Belovi varaline nõue RKV Invest OÜ (pankrotis) vastu, mis esitati enne RKV Invest OÜ (pankrotis) pankroti väljakuulutamist. Sergei Belovi hagi RKV Invest OÜ (pankrotis) vastu tuleb jätta TsMS § 423 lg 3 ja PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata. Hagi läbivaatamata jätmise tõttu tuleks TsMS § 386 lg 4 järgi hagi tagamise abinõud tühistada. Samas on Riigikohus korduvalt leidnud, et hagi läbi vaatamata jätmisel PankrS § 43 lg 2 alusel ei peaks hagi tagamist tühistama ja kohtuliku hüpoteeki kustutama. Kohtulik hüpoteek jääb tagama sama nõuet, mille tagamiseks see seati, ja mis esitatakse tunnustamiseks pankrotimenetluses. Hagi tagamise saab tühistada ja kohtuliku hüpoteegi võlgniku taotlusel kustutada üksnes juhul, kui hageja nõuet või selle rahuldamisjärku pankrotimenetluses ei tunnustata ja võlausaldaja ei esita hagi nõude või rahuldamisjärgu tunnustamiseks või kui see hagi jäetakse rahuldamata (vt Riigikohtu 9. veebruari 2011. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-14310, p 19 jj; Riigikohtu 23. veebruari 2011. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-158-10, p 12). Tartu Maakohtu 7. detsembri 2017. a määruse alusel tsiviilasjas nr 2-17-18229 seatud hagi tagamise abinõud tuleb seega jätta jõusse tsiviilasjas nr 2-17-18229 esitatud nõuete tagamiseks. Hagi läbivaatamata jätmisel tuleks TsMS § 168 lg 2 kohaselt jätta üldjuhul menetluskulud hageja kanda. Kohtu hinnangul ei ole see praeguses asjas siiski põhjendatud. Hagi jäetakse TsMS § 423 kohaselt läbi vaatamata üldjuhul siis, kui hagimenetlust takistab mingi hagi puudutav või hageja tegevusest mõjutatud takistus. Kostja pankroti väljakuulutamine ei ole asjaolu, mida hageja oleks saanud mõjutada. Kuivõrd hagi jäetakse läbi vaatamata kostja pankroti tõttu, leiab kohus, et menetluskulude hageja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane. Kohus jätab menetluskulud seetõttu TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.