Määruse tegemise aeg ja koht 12. september 2018. a, Tallinn Kohtukoosseis
Iko Nõmm, Liis Arrak, Ande Tänav
Kohtuasi
Keemia Holding OÜ hagi TRIESTATE OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. mai 2018. a kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Keemia Holding OÜ määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja Keemia Holding OÜ (registrikood 14091182), lepingulised esindajad Priit Pööbo esindajad Kostja TRIESTATE OÜ (registrikood 12791685), seaduslik esindaja juhatuse liige KR Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 30. mai 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-3622 osas, milles maakohus tühistas 15. märtsi 2018. a määrusega seatud hagi tagamise abinõu. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.1.Kinnitada Keemia Holding OÜ hagi TRIESTATE OÜ vahel 29. mail 2018. a sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
2.1.1.TRIESTATE OÜ tasub Keemia Holding OÜ-le 7740 eurot 73 senti, sh pool riigilõivust s.o 350 eurot Keemia Holding OÜ esindaja CKE Õigusbüroo OÜ arveldusarvele EE701010220117920018 SEB pangas.
TRIESTATE OÜ tasub käesoleva määruse punktis 1.1 toodud summa hiljemalt 20. juuniks 2018. a.
2.1.3.TRIESTATE OÜ märgib asjakohasele maksekorraldusele selgitusena: „kompromissi täitmine asjas nr 2-18-3622“.
Tähtaegselt tasumata jätmisel kohustub TRIESTATE OÜ tasumata summadelt maksma Keemia Holding OÜ-le viivitusintressi 0,2% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest.
2.1.5.Keemia Holding OÜ ja TRIESTATE OÜ kinnitavad, et pärast käesoleva kompromissi allkirjastamist ja nõuetekohast täitmist TRIESTATE OÜ poolt, ei oma pooled teineteise suhtes nõudeid ega pretensioone, millised on tõusetunud käesolevast tsiviilasjast.
2.1.6.Pooled on kokku leppinud, et Keemia Holding OÜ tasutud riigilõiv jääb TRIESTATE OÜ kanda. TRIESTATE OÜ tasub hagejale pool riigilõivust ehk 350 eurot.
2.2.Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas nr 2-18-3622.
2.3.Tagastada Keemia Holding OÜ-le pool hagiavalduselt tasutud riigilõivu summas 350 eurot ning kanda see CKE Õigusbüroo OÜ arveldusarvele nr EE701010220117920018 AS-is SEB Pank.
2.4.Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.
3.Keemia Holding OÜ määruskaebus rahuldada.
4.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud TRIESTATE OÜ kanda.
5.Rahuldada Keemia Holding OÜ menetluskulude kindlaksmääramise taotlus.
6.Määrata kindlaks Keemia Holding OÜ hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus ja mõista TRIESTATE OÜ-lt Keemia Holding OÜ kasuks määruskaebuse menetlemise kuludena välja 490 eurot, millest 440 eurot õigusabikulu ja 50 eurot riigilõiv.
7.Menetluskuludelt tuleb TRIESTATE OÜ-l tasuda Keemia Holding OÜ-le menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
Edasikaebekord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. Kohtu selgitused Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Keemia Holding OÜ (hageja) esitas 7. märtsil 2018. a hagi TRIESTATE OÜ (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse.
2.Harju Maakohtu 15. märtsi 2018. a määrusega kohaldati hagi tagamise abinõu, millega seati kostjale kuuluvale kinnisasjale (asukohaga XXX , registriosa nr XXXXXXXX), esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 8003 eurot hageja kasuks.
3.29. mail 2018. a esitasid pooled kohtule kompromissi. Ühtlasi loobusid pooled edasikaebeõigusest. Maakohtu määrus
4.Maakohus kinnitas 30. mai 2018. a määrusega pooltevahelise kompromissi ja lõpetas tsiviilasja nr 2-18-3622 menetluse ning tühistas maakohtu 15. märtsi 2018. a määrusega kohaldati hagi tagamise abinõu. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.
5.Kohus asus seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid.
6.Kuivõrd kohus lõpetas asja menetluse seoses kompromissi sõlmimisega, leidis kohus, et TsMS § 386 lg 4 järgi tuleb tühistada maakohtu 15. märtsi 2018. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega seati kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtulik hüpoteek 8003 eurot hageja kasuks. Määruskaebus
7.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus osas, millega tühistati hagi tagamine ja jätta jõusse hagi tagamise abinõu, millega seati kostjale kuuluvale kinnisasjale (registriosa nr 212734), esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek 8003 eurot hageja kasuks kuni kohtulahendi täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
8.Hageja on seisukohal, et kohtul ei olnud poolte kompromissi sõlmimisel põhjust hagi tagamine tühistada, kuivõrd hageja ei taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist ega ei ole seda teinud ka kompromisslepingu pooled. TsMS § 445 lg 2 kohaselt on vajalik eelnimetatud hagi tagamise tühistamiseks eeltoodud isikute nõusolekut. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole asja lahendamisel kohaldatud TsMS § 445 lg 2. Menetluse edasine käik
9.Kostja leiab, et määruskaebus tuleb jätta läbivaatamata, kuna pooled on loobunud kompromissmääruse edasikaebeõigusest.
10.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis kaebuse tsiviilkohtumeneltuse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
11.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited on põhjendatud, mistõttu tuleb maakohtu määrus TsMS § 667 lg 2 järgi menetlusõiguse normi rikkumise tõttu osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab maakohtu menetlusliku minetuse kõrvaldada ja teha asjas tühistatud osas uue määruse ning jätta hagi tagamise abinõu kohtulahendi täitmist tagava abinõuna jõusse.
12.Hageja vaidlustab maakohtu määruse osas, milles maakohus tühistas menetluse lõpetamisel hagi tagamise abinõu. Muus osas, s.o kompromisskokkuleppe tingimuste osas ei ole hageja maakohtu määrust vaidlustanud. TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on kaevatud.
13.TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist (vt ka Riigikohtu 3. detsembri 2014. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-123-14, p 12). Asja materjalist nähtuvalt ei ole kompromissilepingu pooled
taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist (tl 86 ja pöördel). Eeltoodu tõttu oleks maakohus pidanud menetluse lõpetamisel jätma jätma kohaldatud hagi tagamise abinõu kohtulahendi täitmist tagava abinõuna jõusse.
14.Kostja vastuväide, mille kohaselt on hageja kaebeõigus kõnealusel juhul piiratud, kuna pooled on loobunud kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasi kaebamise õigusest, ei ole täpne. Kompromiss, mille kinnitamise peale edasikaebamisest pooled loobusid ei hõlmanud hagi tagamise tühistamise tingimust ja seepärast on maakohtu määrus hagi tagamise omaalgatusliku tühistamise osas TsMS § 390 lg 1 kohaselt vaidlustatav. Tegemist on maakohtu poolse olulise menetlusnormi rikkumisega, mille osas tuleb maakohtu määrus tühistada. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta määruskaebuse piire arvestades muutmata.
15.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemise kulud jätta TsMS § 162 lg 1 järgi koosmõjus § 171 lg-ga 1 kostja kanda.
16.Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses TsMS § 174 lg 1 järgi kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
17.Hageja esitas 25. juulil 2018. a menetluskulude nimekirja, milles palus kostjalt välja mõista ringkonnakohtus kantud menetluskulud, s.o õigusabikulu 440 eurot (käibemaksu) ja riigilõivu 50 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema esindaja kulutanud materjalidega tutvumiseks 0,25h, kliendiga nõupidamiseks 0,25h, määruskaebuse koostamiseks 3h, kostja vastusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks 0,5h, kokku 4h. Esindaja tunnihind on 110 eurot (käibemaksuta). Kostja oma seisukohta hageja menetluskulude osas ei esitanud.
18.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
19.Hageja on tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Kolleegiumi hinnangul on nimetatud menetluskulu põhjendatud ja vajalik kulu TsMS § 174 lg 1 tähenduses, mille kostja peab hagejale hüvitama.
20.Menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ja ajakulu on kolleegiumi hinnangul põhjendatud. Lepingulise esindaja tunnitasu määr 110 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ning TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud.
21.Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulude hüvitamiseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud (4x110) 440 eurot (käibemaksuta) ja riigilõivu 50 eurot.
22.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt menetlusosalise taotlusele lahendi resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
23.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.