7. september 2018. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-17-132102
Tsiviilasi
Elisa Teleteenused AS hagi Sergey Rybakov vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
157,43 eurot Hageja: Elisa Teleteenused AS (registrikood: 10069659, asukoht: Akadeemia tee 28, 12618 Tallinn); Hageja volitatud esindaja: Marilin Palts (isikukood: XXX, epost: [email protected]); Kostja: Sergey Rybakov (isikukood: XXX, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid avalikult kättetoimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded).
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Sergey Rybakovilt Elisa Teleteenused AS-i kasuks AS-i Starman ja Sergey Rybakovi vahel XX.XX.XXXX. a sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise lepingust nr XXX tulenev võlgnevus summas 123,04 eurot, mis koosneb põhivõlast 71,80 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisest 51,24 eurot.
Välja mõista Sergey Rybakovilt Elisa Teleteenused AS-i kasuks viivis 0,05 % päevas põhivõlalt (71,80 eurot) alates 19.04.2018. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4.Jätta hagi rahuldamata põhivõla 18 euro (leppetrahv) osas.
5.Jätta menetluskulud 87 % ulatuses Sergey Rybakovi kanda ja 13 % ulatuses Elisa Teleteenused AS-i kanda.
6.Välja mõista Sergey Rybakovilt Elisa Teleteenused AS-i kasuks menetluskulud 134,85 eurot.
7.Menetluskuludelt tuleb Sergey Rybakovil tasuda viivist alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada
sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib osaliselt põhjendava osa.
2.Kohus kohustas kostjat kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 14 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 30.06.2018. a Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
3.Kohus leiab, et Elisa Teleteenused AS-i (endise ärinimega AS Starman) hagi Sergey Rybakovi vastu on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Starman ja kostja XX.XX.XXXX. a kliendi- ja teenuse osutamise lepingu nr XXX, mille alusel osutas hageja kostjale Start M-Internet teenuseid. Sama lepingu alusel rentis kostja teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed, mis tuli lepingu lõpetamisel tagastada. Kostja kohustus teenust kasutama 12 kuud.
5.Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud leping, lepingu lahutamatuks lisaks olevad üldtingimused ja hinnakiri on tüüptingimustel sõlmitud võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Kohtul on kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (vt. Riigikohtu otsused 3-2-1-125-08, p 14, nr 3-2-1-156-13, p 10). Seega tuleb tüüptingimuste võimalikku kasutamist kohtul kontrollida iga tarbija ning majandus- ja kutsetegevuses osaleva isiku vahel sõlmitud lepingust tekkinud vaidluse lahendamisel.
6.VÕS § 42 lõikes 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
7.Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 18 eurot (arve nr XXX) seoses tähtajalise lepingu rikkumise eest enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu.
8.Kohus leiab, et tüüptingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele tarbimiskohustuse rikkumise eest ette kohustus tasuda kindlas summas leppetrahvi, on arvestades lepingu sõlmimise aega, kohustusliku teenuse tarbimise aega ja tegeliku tarbimise perioodi ning teenuse tavapärast maksumust, kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine.
9.Seega tuleb hageja leppetrahvi nõue summas 18 eurot jätta rahuldamata ning kostjalt tuleb hageja kasuks põhivõlana välja mõista 71,90 eurot (89,90 – 18).
10.Viivist on hageja arvestanud üldtingimuste p 10.1 alusel määras 0,05% päevas. Kuna hageja ei ole leppetrahvi arvetelt viivist arvestanud, tuleb hageja viivise nõue rahuldada.
11.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
12.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 173 lg 1, 4 ja § 163 lg 1.
13.Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 87 % ulatuses kostja kanda ja 13 % ulatuses hageja kanda.
14.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
15.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv summas 75 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 45 eurot + hagiavalduselt 30 eurot) ja õigusabikulud 170 eurot.
16.Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 157,43 eurot tasuda riigilõivu 75 eurot. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 75 eurot. Seega tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 65,25 eurot (75 eurost 87 %).
17.Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1, arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 80 eurot. Seega tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele menetluskuluna hageja kasuks välja mõista õigusabikulud 69,60 eurot (80 eurost 87 %).
18.Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 134,85 eurot (65,25 + 69,60).
19.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.