Võlaõigus › Töövõtulepingud

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja jooksul sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 18.04.2017.a esitatud hagiavaldusest nähtub, et 12.04.2016.a kuulutas Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet (edaspidi hankija või tellija) välja osadeks jaotatud hanke nimetusega „Tänavavalgustuse rekonstrueerimine“ (edaspidi hange). Hange oli jaotatud kolmeks osaks: osa 1. Gerassimovi tänav, osa 2. Kreenholmi tänav ja osa 3. Võidu park. Hageja esitas hankel pakkumuse kõigile kolmele osale ning osutus ka kõigi kolme osa puhul edukaks pakkujaks. Hanke tulemusel sõlmiti ehitustöövõtulepingud 109, 110 ja 111 (edaspidi ühiselt töövõtulepingud või lepingud). Hankemenetluse raames esitati tellijale erinevaid küsimusi, s.h küsimusi seoses võimalusega asendada algselt projektdokumentatsioonis ja hankedokumentides ettenähtud vaskkaabel NYY-J alumiiniumkaabliga. Tellija kinnitas, et selline asendamine on lubatav ja sama kinnitas ka projekteerija. Samas hankedokumentide hulgas olnud pakkumuse maksumustabelit hankija ei muutnud ning töö kirjelduse real 1 on kirjas „Maakaabel NYY-J“. Kuna hankemenetluses ei ole lubatav pakkujapoolne hankedokumentide muutmine lähtus hageja sarnaselt teiste pakkujatega hankija kinnitusest, et alumiiniumkaabli kasutamine on lubatav ning kujundas pakkumuste ühikhinnad sellest lähtudes (vaskkaabli kasutamise puhul oleks hind olnud märgatavalt kõrgem). Nii Gerassimovi tänava, Kreenholmi tänava kui ka Võidu pargi vastavatesse projektdokumentatsioonidesse viidigi sisse muudatused ning kõigi kolme objekti osas asendati algselt ettenähtud vaskkaabel alumiiniumkaabliga. Kaablite mõõdud on küll objektide puhul erinevad, kuid kehtiv projektdokumentatsioon, mille alusel hageja tööd teostas, näeb selgesõnaliselt vastavalt muudatusele markeeringuga „M1“ ette AXPK tüüpi alumiiniumkaabli kasutamise. Hageja on vastavalt lepingute tingimustele esitanud ja tellija on allkirjastanud ning aktsepteerinud järgnevad tööde vastuvõtuaktid: Gerassimovi tänav ehk hanke osa 1 - 29.07.2016.a vastuvõtuakt nr 109-1, 29.08.2016.a vastuvõtuakt nr 109-2 ja 27.09.2016.a vastuvõtuakt nr 109-3; Kreenholmi tänav ehk hanke osa 2 - 29.07.2016.a vastuvõtuakt nr 110-1, 29.08.2016.a vastuvõtuakt nr 110-2 ja 30.09.2016.a vastuvõtuakt nr 110-3; Võidu park ehk hanke osa 3 - 29.08.2016.a vastuvõtuakt nr 111-1, 27.09.2016.a vastuvõtuakt nr 111-2 ja 24.11.2016.a vastuvõtuakt nr 111-3. Kõigis eelloetletud vastuvõtuaktides on märgitud „Maakaabel AXPK“ ja vastavate positsioonide osas aktides toodud mahud, ühikhinnad ja lepinguline maksumus vastavad hageja poolt hankes esitatud pakkumusele, hankedokumentidele ja projektdokumentatsioonile. Kõik lepingute kohased tööd teostati täies ulatuses ning nõuetekohaselt. Hageja jaoks ootamatult ja üllatuslikult esitas kostja 09.11.2016.a pöördumise, mille kohaselt nõuti lõppaktides esitada seoses kaablite asendamisega faktiline alumiiniumkaabli maksumus. Kuivõrd selline nõudmine oli (ja on jätkuvalt) alusetu selgitas hageja oma 15.11.2016.a vastuskirjas veel kord, et leping on sõlmitud fikseeritud hinnaga ning kaablite vahetamisega seonduvalt ei ole muudetud ei tööde mahte ega maksumust. 25.11.2016.a kirjaga avaldas kostja, et ei „.../aktsepteeri teostatud tööde lõppakte, mis on koostatud lepingujärgsete tööde kohta, kuna pärast lepingute sõlmimist asendati vaskkaablid alumiiniumkaablitega. Seoses sellega tagastame Teile teostatud tööde vastuvõtuaktid nr 109-4 ja nr 111-3 ümbertegemiseks ja palume esitada aktid, kus on ära näidatud alumiiniumkaablite

tegelik maksumus/...“. Seejuures märgib hageja, et mõlema kostja poolt viidatud akti osas olid juba varasemalt maakaablite (tüüp AXPK) tööd täies mahus akteeritud ja vastu võetud ning kumbki kõnealune akt ei puuduta seega maakaableid. Lisaks olid projektides materjali asendust puudutavad muudatused juba hanke käigus lubatavaks tunnistatud, neist oli lähtutud pakkumuse tegemisel ja nii pakkumuse esitamisel kui aktides olidki ära toodud AXPK kaablite maksumused. Varasemalt oli hageja kõik aktid allkirjastanud ja neid aktsepteerinud, mistõttu on selline vastuoluliste avalduste esitamine äärmiselt kummastav. Hankes osalenud pakkujate küsimused nr 7 ja 10 (s.o seoses võimalusega asendada algselt projektdokumentatsioonis ja hankedokumentides ettenähtud vaskkaabel

NYY-J

alumiiniumkaabliga) on ajendatud sellest, et selliste tänavavalgustuse projektide puhul paigaldatakse tavapäraselt alumiiniumkaabel, kuivõrd see on kõiki parameetreid arvestades igati sobilik. AXPK kaabel ongi mõeldud kohtkindlaks paigalduseks sise- ja välistingimustes, sobib ideaalselt pinnasesse paigaldamiseks. Antud juhul ei oleks vaskkaabli kasutamine olnud millegagi põhjendatud ega andnuks samas ka mistahes paremat tulemust. Samas on kaablite hinnavahe mitmekordne ning ilmselgelt oleks sellisel juhul olnud märgatavalt kõrgemad ka pakkumuste hinnad. Kuna kõik pakkujad arvestasid pakkumuse tegemisel kaabli asendamise lubatavusega ja lähtusid sellest hinna kalkulatsioonis, on pakkumused samas suurusjärgus. Tegemist ei ole seega olukorraga, kus hageja saaks midagi rohkemat, säästaks midagi või „võidaks“ täiendavalt mingit tulu - hinnapakkumise koostamisel lähtutigi alumiiniumkaabli hindadest ja see on olnud kõigile algusest peale teada. Kui pakkuda ja kasutada oleks võinud üksnes vaskkaableid oleks pakkumuste hinnad olnud märgatavalt kõrgemad ning kostja oleks maksnud ebamõistlikult palju kallima materjali eest, mille kasutamine ei ole vajalik ega põhjendatud, s.o kulutatud oleks ebaratsionaalselt avalikke rahalisi vahendeid ning sellest oleks võitnud üksnes kaablite tootjad, tarnijad ning edasimüüjad. 2016.a lõpus ja 2017.a alguses kirjavahetuse käigus selgitas hageja, et tööd on valmis ning seoses kaablite asendamisega ei ole lepingute maksumus, tööde mahud jms muutunud ning samuti ei ole hageja seoses kaablite asendamisega midagi täiendavalt säästnud. 04.01.2017.a kirjaga edastas hageja ka Kreenholmi objekti osas tööde lõppakti nr 110-4 kogusummas 9 374,52 eurot. Ka nimetatud akt ei käsitle maakaablitega seonduvaid töid, mis olid juba varasemalt teostatud, üle antud ja kostja poolt vastu võetud. Hageja palus viimasena esitatud lõppakti aktsepteerimist 5 tööpäeva jooksul, Gerassimovi tänava objekti viimase arve tasumist summas 585.60 eurot ja Võidu pargi objekti viimase arve tasumist summas 18 220.50 eurot. 11.01.2017.a kostja vastuskirjast sooviti täiendavaid selgitusi alumiiniumkaabli hinna osas. 17.01.2017.a kirjas hageja need ka veel kord andis ja tõi esile ka tootja poolt 2016.a pakutud hinnad vaskkaablitele - nende kasutamisel oleks pakkumuse hind olnud mitmekordselt kallim. 02.02.2017.a vastuses esitas kostja tuginedes lepingute p-le 6.2.8. oma nägemuse sellest, kuidas tuleks lõppaktides esitada alumiiniumkaablite maksumus ning nõudis hagejalt vastavas osas aktide muutmist. Hageja pöördus veelkord kostja poole nõudekirjaga lootusese vältida vajadust kohtu poole pöördumiseks. Kostjalt saadud vastusest nähtuvalt ollakse küll nõus osaliselt tehtud tööde eest tasuma, kuid selle eelduseks on kostja seadnud tingimused, millest hageja hinnangul tasu maksmine lepingute ja kehtivate õigusaktide kohaselt ei sõltu. Hageja on seisukohal, et ka kostja väited seoses projektdokumentatsiooniga on eksitavad. Gerassimovi tänava ja Võidu pargi objektide täitevdokumentatsioon on DigiDoc konteineris saadetud kostjale ja omanikujärelevalvele 22.09.2016.a. Kõik kostja varasemad märkused olid kõrvaldatud ning omanikujärelevalve poolt ei olnud ühtegi kirjalikku märkust. Krenholmi tänava objekti osas esitas kostja oma märkused, täitevdokumentatsioon on DigiDoc konteineris saadetud tellijale 23.09.2016.a. Seejuures kostja aktsepteeris varasemalt, et täitevdokumentatsioon edastatakse DropBoxi vahendusel ning esitatakse allkirjastatud digikonteineris. Hiljem muutis aga kostja oma seisukohta ning leidis, et tuleb ikkagi allkirjastada iga dokument eraldi. Kuna

DigiDoc konteineris sisalduvad dokumendid on kõik allkirjastatud (ei ole sisulist vahet kas allkirjastatud on iga dokument eraldi või kõik dokumendid koos - allkiri kehtib mõlemal juhul iga dokumendi suhtes), jäi hagejale küll arusaamatuks miks see vajalik on, kuid ta täitis siiski kostja soovi ning seisuga 05.04.2017.a on kogu täitevdokumentatsioon kostjale veel kord üle antud. Hageja on seisukohal, et kostjal puudub õiguslik alus nõuda aktide muutmist. Töö on tehtud vastavuses projektdokumentatsiooniga, milline on kostja poolt aktsepteeritud. Tööd on valmis ja kostja poolt vastu võetud, tasu nõue on muutunud sissenõutavaks. Hageja nõuab seega järgnevate lepingutest tulenevate maksekohustuste täitmist: Gerassimovi objekti vastavalt aktile nr 109-4 ja arvele nr CD970069591 lõpparve summas 585.60 eurot tasumist; Kreenholmi objekti vastavalt aktile nr 110-4 ja arvele nr CD970069593 lõpparve summas 9 374.52 eurot tasumist; Võidu pargi objekti vastavalt aktile nr 111-3 ja arvele nr CD970069592 lõpparve summas 18 220.50 eurot tasumist. Lepingute p 16.1. kohaselt on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05 % tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kuivõrd kostja oli kohustatud tasuma töö esimese osa eest 585.60 eurot, töö teise osa eest 9 374.52 eurot ning töö kolmanda osa eest 18 220.50 eurot (kokku 28 180.62 eurot) hiljemalt 03.02.2017.a, on hageja arvestanud viivist alates 04.02.2017.a kuni 18.04.2017.a kokku summas 1 042.68 eurot. Kõik lepingujärgsed tööd said valmis ja hageja on esitanud lepingu järgselt nii vaheaktid kui ka lõppaktid ja vastavad arved kostjale. Kostja on keeldunud allkirjastamast kõigi kolme objekti viimaseid akte, s.o. akte nr 109-4, 110-4 ja 111-3. Hageja on seisukohal, et kostjal ei ole mistahes alust keelduda viidatud aktide allkirjastamisest ning kostja ei ole ka tuginenud ühelegi sisulisele põhjendusele ega asjakohasele õiguslikule alusele, mis võiks üldse kostjale sellise õiguse anda. Kuni lepingute täitmise lõppfaasini aktsepteeriti kõiki töid ja akte, kordagi ei leidnud kostja, et maakaablite hinnad vms oleks esitatud valesti ja vajaksid korrigeerimist. Lõppfaasis, kui tööd said valmis, hakati aga otsima põhjuseid ja ettekäändeid tasu vähendamiseks. Tellija ei ole kogu senise suhtluse jooksul viidanud ega tuginenud lõppaktide allkirjastamisest keeldumisel mitte ühelegi väidetavale puudusele hageja poolt teostatud töödes. Kostja on üksnes väitnud (ja sedagi alusetult), et lõppaktides, kui dokumentides, esineb tema hinnangul ebakõla ning teatud positsioonide osas tuleb kostja arvates aktides toodud maksumusi muuta. Nii võlaõigusseaduse, kohtupraktika kui ka lepingute p 12.2.1. kohaselt on aga kostjal õigus keelduda tööde vastuvõtmisest üksnes juhul, kui tööde ülevaatamise käigus avastab ta olulised vead või puudused töös ning esitab tähtaegselt sellekohase motiveeritud kirjaliku otsuse. Kostja nõudmine muuta lõppakte seoses maakaablitööde ja materjali asendusega on alusetu ja seejuures ei saa kaablite materjalide asendamise nõude näol olla tegemist puudusega töös. Vaidlus puudub selles, et materjali asendamine oli kokku lepitud, projektdokumentatsioon on vastavas osas muudetud ja kõik vaheaktid, mis puudutasid maakaablitöid, on kostja poolt allkirjastatud. Hageja on seisukohal, et kostja on ka vaheaktide allkirjastamisega konkludentselt aktsepteerinud maakaablitöid aktides toodud mahtudes ja maksumusega (mis vastavad lepingute tingimustele). Kõigis asjakohastes vaheaktides on selgelt markeeritud „maakaabel AXPK“ ehk alumiiniumkaabel. Kui kostjal olnuks selles osas põhjendatud etteheiteid (k.a võimaliku ühikhinna muutmise osas), tulnuks need esitada koheselt. Sellest saab üksnes järeldada, et kostja on aktsepteerinud maakaablitöid, s.h alumiiniumkaabli paigaldamist vaheaktides toodud ühikhindade ja kogumaksumusega. Hageja on seisukohal ka, et kostja käsitleb lepingute p 6.2.8. meelevaldselt ning vastuolus kõnesoleva tingimuse sõnastusega - materjali asendamine ei ole käsitletav tööde mahu muutmise või ärajätmisena ning vaskkaabli asendamine alumiiniumkaabliga ei ole toiminud kostja kui tellija „ühepoolse õiguse“ rakendamise tulemina. Tööd on hageja poolt valmis tehtud ja kostjale on korduvalt antud ka täiendavad tähtajad tööde vastuvõtmiseks ja lõpparvete tasumiseks, kuid kohustusi ei ole siiani täidetud. Kostjalt tuleb

seega välja mõista võlgnevus kokku summas 28 180.62 eurot ning viivis summas 1 042.68 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise määraga 0,05 % päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja ei vaidle, et Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet kuulutas välja hankemenetluse „Tänavavalgustuse rekonstrueerimine“, hange oli jaotatud kolmeks osaks: osa 1. Gerassimovi tänav, osa 2. Kreenholmi tänav ja osa 3. Võidu park. Hankedokumentide p 2 järgi on riigihanke esemeks olevate ehitustööde tehniline kirjeldus toodud ehitusprojekti dokumentatsioonis. Ehitusprojekti dokumentatsioon nägi ette kõigi kolme ehitusobjekti rekonstrueerimisel vaskkaabli paigaldamist, mille turuhind on võrreldes alumiiniumist maakaabliga kordades kõrgem. Hageja esitas hankemenetluses pakkumused, mis nägid ette kõigi kolme ehitusobjekti puhul vaskkaabli paigaldamist. Hanke tulemusel sõlmiti hagejaga ehitustöövõtulepingud 109, 110 ja 111. Töövõtulepingute täitmise käigus esitas hageja taotluse hankedokumentides ettenähtud NYY-J 5x16 vaskkaabli asendamiseks alumiiniumkaabliga, millega tellija nõustus tingimusel, et hageja koostab ja kooskõlastab asjaomaste isikutega ehitusprojekti muudatuse. Hageja asendas hankedokumentides ettenähtud vaskkaablid alljärgnevalt: - Ehitustöövõtuleping 109: NYY-J 5x16 vaskkaabel koguses 450m asendati AXPK 4G25 alumiiniumkaabliga. - Ehitustöövõtuleping 110: NYY-J 5x16 vaskkaabel koguses 870m AXPK 4G25 asendati alumiiniumkaabliga; NYY-J 5x10 vaskkaabel koguses 1555m AXPK 4G16 asendati alumiiniumkaabliga; NYY-J 5x25 vaskkaabel koguses 520m AXPK 4G35 asendati alumiiniumkaabliga. - Ehitustöövõtuleping 111: NYY-J 5x16 vaskkaabel koguses 840m asendati AXPK 4G25 alumiiniumkaabliga. Seoses vaskkaabli asendamisega odavama alumiiniumkaabli vastu tegi Narva linn hagejale 02.02.2017.a kirjas ettepaneku teha töövõtulepingute järgi hinna ümberarvutamine tegelikult kasutatud ehitusmaterjali maksumusest lähtuvalt. 08.03.2017.a kirjas nõudis tellija töövõtulepingute p 5.1.14., 5.1.19., 5.1.20. ja 6.2.6. järgi omanikujärelevalve tegijaga kooskõlastatud teostusdokumentatsiooni ja muudetud ehitusprojekti esitamist. Hageja esitas tellijale omanikujärelevalve tegijaga kooskõlastatud teostusdokumentatsiooni alles 28.04.2017.a. Töövõtulepingute p-de 5.1.14., 5.1.19., 5.1.20. ja 6.2.6. järgse täitedokumentatsiooni koostamata ja tellijale üle andmata jätmisel ei saa lugeda ehitustöid vastuvõetuks ning töövõtja tasunõue ei olnud hagi esitamise seisuga muutunud sissenõutavaks. Töövõtulepingute p 8.2.4. kohaselt on tellija maksetähtaeg 30 päeva hageja arve esitamisest alates. Kostja on seisukohal, et hageja nõuab põhjendamatult lepingulist hinda arvestamata tegelikult kasutatud ehitusmaterjali maksumust, mille hind on võrreldes esialgses pakkumuses ettenähtud ehitusmaterjali maksumusega kordades väiksem. Vastavalt töövõtulepingute p 8.1. on lepingu hind fikseeritud ja ei sõltu materjalide või muude asjade, tööjõu või teenuste kallinemist või töömahu või mistahes kulutuste suurenemisest, sh ilmastikuoludest tingitud kulutuste suurenemisest lepingu täitmise ajal. Seega on pooled kokku leppinud ehitustööde eelarves, mis on pooltele siduv. Töövõtulepingute p 6.2.8. järgi on tellijal õigus ühepoolselt muuta töövõtja poolt teostatavaid töid ja mahtusid, teatud töö või hanke töövõtu mahust välja jätta või asendada, muid töövõtu osi sealjuures muutmata. Sellest tulenevalt vähendatakse lepingu hinda tööde mahu vähendamise võrra, mis kalkuleeritakse, võttes aluseks pakkumuses märgitud tööde hinda. Juhul, kui

pakkumises märgitud tööde hind, mida tahetakse võtta aluseks töö mahu vähendamise kalkuleerimiseks, ei ole otseselt välja toodud, siis töö mahu vähendamine kalkuleeritakse materjalide keskmistest turuhindadest ning poolte poolt kokkulepitud tööde mahtudest ja ühikuhindadest lähtudes. Viidatud lepingu punkti kohaselt on tellijal seega ühepoolne otsustusõigus teostatavate tööde sisu ja mahu muutmise osas, muu hulgas on tellijal lepingute p

pakkumuses on pakutud 17,45 eurot/m, mis sisaldab tööd maksumusega 13,15 eurot/m, s.o 17,45 4,3 (I kd, tlk 79). Arvestades tegelikult paigaldatud alumiiniumkaabli maksumust on põhjendatud tööde maksumus ehitusobjektil Gerassimovi tänav 6 705.00 eurot (13,15 + 1,75 x 450), mis toob kaasa lepingu hinna vähenemise 1 147.59 euro võrra (7 852.50 – 6 705.00), kus 7 852.50 eurot on hageja pakkumus (I kd, tlk 77). Ehitusobjektil Kreenholmi tänav tegelikult paigaldatud AXPK alumiiniumkaabli maksumus on 2,5 eurot/m (I kd, tlk 77). Hageja pakkumuses pakutud vaskkaabli NYY-J 5x25 turuhind on 6,93 eurot/m, Hageja pakkumuses on pakutud 33,40 eurot/m, mis sisaldab tööd maksumusega 26,47 eurot/m, s.o 26,47 - 6,93 (I kd, tlk 79). Arvestades tegelikult paigaldatud alumiiniumkaabli maksumust 2,5 eurot/m, on põhjendatud tööde maksumus 15 064.40 eurot (26,47 + 2,5 x 520), mis toob kaasa lepingu hinna vähenemise 2 304.00 euro võrra (hageja pakkumus 17 368.00 - 15 064.00) (I kd, tlk 77 -80). Ehitusobjektil Kreenholmi tänav tegelikult paigaldatud AXPK alumiiniumkaabli maksumus on 1,75 eurot/m (I kd, tlk 77). Hageja pakkumuses pakutud vaskkaabli NYY-J 5x16 turuhind on 4,3 eurot/m, Hageja pakkumuses on pakutud 6,15 eurot/m, mis sisaldab tööd maksumusega 1,85 eurot/m, s.o 6,15 - 4,3 (I kd, tlk 79). Arvestades tegelikult paigaldatud alumiiniumkaabli maksumust 1,75 eurot/m on põhjendatud tööde maksumus 3 132.00 eurot ((1,75 + 1,85) x 870), mis toob kaasa lepingu hinna vähenemise 2 218.00 euro võrra (5 350.00 – 3 132.00) (I kd, tlk 77 -80). Ehitusobjektil Kreenholmi tänav tegelikult paigaldatud AXPK 4G16 alumiiniumkaabli maksumus on 2,72 eurot/m (arvestus on toodud kostja 02.02.2017.a kirjas, I kd, tlk 79). Kaabli paigaldamisega seotud tööde maksumus on 1,52 eurot/m, s.o 4,35 (hageja pakkumus) - 2,83 (vaskkaabli turuhind). Arvestades tegelikult paigaldatud alumiiniumkaabli maksumust 1,75 eurot/m on põhjendatud tööde maksumus 4 229.60 eurot ((2,72 + 1,52) x 1 555), mis toob kaasa lepingu hinna vähenemise 2 534.65 võrra (6 764.25 4 229.60) (I kd, tlk 77 -80). Tasumisele ei kuulu seega kostja hinnangul kokku 7 056.75 + 20 % = 8 468.10 eurot. Ehitusobjektil Võidu park on hageja pakkumuse ja tegelikult paigaldatud alumiiniumkaabli maksumuse vahe 2 142.00 + 20 % = 2 570.40 eurot. Kostja on seisukohal seega, et hageja nõuab 11 038.50 (8 468.10 + 2 570.00) eurot põhjendamatult. Kostja on seisukohal ka, et hageja väidab vääralt, et kuna hankemenetluses ei ole lubatav pakkujapoolne hankedokumentide muutmine, siis esitas hageja riigihanke menetluses pakkumused, mis nägid ette vaskkaabli paigaldamist, kuid lähtus hinna kujundamisel alumiiniumkaabli turuhindadest. Kuna hageja esitas hankemenetluses pakkumused, mis nägid ette kõigi kolme ehitusobjekti puhul vaskkaabli paigaldamist, loetakse hageja pakkumused töövõtulepingute p 2.3.5. kohaselt lepingu osaks. Hageja tahe, mis ei ole väljendatud hankelepingus, ei oma asjas tähtsust. Hageja pakkumus on üks lepingu dokumentidest, mille sõlmimisega võttis hageja endale kohustuse teostada lepingu dokumentides kirjeldatud töö. 27.09.2017.a teatas hageja kohtule, et kostja on aktsepteerinud ka viimased aktid ning tasunud osaliselt nende alusel esitatud arved. Seega puudub vaidlus selles, et töö on tänaseks vastu võetud ja tasunõue muutus sissenõutavaks. Vaielda võib selle üle mis ajahetkel tasunõue muutus sissenõutavaks ning see võib mõjutada kõrvalnõuete suurust, kuid igal juhul on tasunõue muutunud sissenõutavaks ja hageja põhinõue tuleb rahuldada. Hageja põhinõudest on tasumata 11 624.10 eurot ning kostja keeldub nimetatud summat tasumast leides, et tema arvestuste kohaselt on kaablite vahetusest tulenev hinnavahe selline ning lepingute p 6.2.8. kohaselt ei peagi kostja seda hagejale tasuma sõltumata sellest, et tööd on valmis ja tasunõue sissenõutavaks muutunud. Kõik kolm objekti on kasutuses ja valgustavad Narva tänavaid ning parki. Kostja ei ole toonud esile ühtegi sisulist puudust töös ega esitanud ühtegi põhjendust hagejapoolse väidetava lepingu rikkumise kohta, mis annaks kostjale õiguse õiguskaitsevahendeid rakendada (sisuliselt soovib kostja alandada hinda, kuid puudusi töös esile toonud ei ole). Kostja on 28 180.62 euro suurusest põhinõudest tasunud 16 556.52 eurot ning seega on hageja põhinõudest endiselt tasumata 11 624.10 eurot. Kostja on kohustatud tasuma hagejale lisaks põhinõudele ka hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist kokku summas 1 042,68 eurot (74 päeva * 0,05

%). Pärast kostja poolt hagi osalist rahuldamist, palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 11 624.10 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 1 042.68 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise määraga 0,05 % päevas kuni põhinõude täitmiseni järgnevalt: s.o alates 19.04.2017.a kuni 09.05.2017.a arvestatuna 28 180.62 eurolt ning alates 10.05.2017.a kuni põhinõude täitmiseni arvestatuna 11 624.10 eurolt (I kd, tlk 186). Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega, kuulanud pooled ära istungil ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Poolte vahel ei ole vaidlust, et Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet kuulutas välja hankemenetluse ehitustööde „Tänavavalgustuse rekonstrueerimine, osa 1. Gerassimovi tänav“, „Tänavavalgustuse rekonstrueerimine, osa 2. Kreenholmi tänav“ ja „Tänavavalgustuse rekonstrueerimine, osa

valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Riigikohus on töövõtulepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel asunud seisukohale, et lepingujärgse tasu nõude rahuldamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Selleks tuleb selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ja mida selle eest tehti. Seejärel saab hinnata, kas tellija on esitanud tasunõudele vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või annaksid õiguse tasu maksmisest ajutiselt keelduda (RK TKo 3-2-1-145-14, p 14). Töövõtuleping on tasuline leping, mille kohaselt oma omavahelises vastastikuses seoses töövõtja kohustus tööd teha ning tellija kohustus selle eest tasu maksta (RK TKo 3-2-1-80-08, p 16). Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisega. Kui tellija keeldub alusetult töö vastuvõtmisest, peab töövõtja tõendama, et ta on töö valmis teinud ja andnud tellijale mõistliku tähtaja töö vastuvõtmiseks (RK TKo 3-2-1-145-14, p 18). Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas tellija keeldumine töö vastuvõtmisest üksnes ebaoluliste puuduste tõttu või tellija keeldumine töö vastuvõtmisest tervikuna, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjusta tellija õigusi (RK TKo 3-2-1-80-08, p 22, 3-2-1-145-14, p 21). Selleks, et tellija saaks kasutada töövõtja suhtes puudustega tööle tuginedes õiguskaitsevahendeid, mh keelduda töö vastuvõtmisest, peab töövõtja puuduste eest ka vastutama (RK TKo 3-2-1-80-08, p 22). Kokku lepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks või kulutuste hüvitamiseks, mille tellija tasaarvestab töövõtja tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab lepingujärgset hinda või kui ta taganeb lepingust VÕS § 116 lg 1 alusel (RK TKo 3-2-1-145-14, p 22, 3-2-1-80-08, p 32). Käesoleval juhul olid pooled kokku leppinud tööde tasus, milline oli märgitud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingutes (I kd, tlk 11 pöördel, tlk 20 pöördel ja tlk 29 pöördel). Vastavalt töövõtulepingute p 8.1. tingimustele on lepingu hind fikseeritud ja ei sõltu materjalide või muude asjade, tööjõu või teenuste kallinemist või töömahu või mistahes kulutuste suurenemisest, sh ilmastikuoludest tingitud kulutuste suurenemisest lepingu täitmise ajal. Seega on pooled kokku leppinud ehitustööde eelarves, mis on pooltele siduv. Pooled ei vaidle ka, et käesoleval ajal on kõigi kolme lepingu alusel tehtud tööd kostja poolt vastu võetud, kostja on allkirjastanud kõik tööde vastuvõtuaktid. Pooled vaidlevad, kas töövõtulepingute p 6.2.8. on antud juhul kohaldatav ning kas kostja on nimetatud lepingute punktile tuginedes õigustatud tasuma siduva eelarvega lepingute alusel vähem, kui lepingud ja eelarve ette näevad. Kostja leiab, et lepingutes leppisid pooled kokku vaskkaabli paigaldamises, mille tõttu on õigustatud hinna alandamine, hageja aga, et pooled leppisid kokku alumiiniumkaabli paigaldamises (ning nende hind oligi toodud hinnapakkumises) ja tuleb tasuda lepingus ettenähtud hinda. Kohtule esitatud töövõtulepingutest ei nähtu, et pooled oleksid materjali kasutamises lepingutes kokku leppinud. Lepingute p 2.3.3. kohaselt on lepingu lahutamatuks osaks riigihanke käigus esitatud küsimused ja vastused. Toimiku materjalidest nähtub, et juba hankemenetluse raames esitati tellijale erinevaid küsimusi, s.h küsimused nr 7 ja 10 seoses võimalusega asendada algselt projektdokumentatsioonis ja hankedokumentides ettenähtud vaskkaabel

NYY-J

alumiiniumkaabliga. Tellija kinnitas, et selline asendamine on lubatav ja sama kinnitas ka projekteerija (I kd tlk 36, tlk 36 pöördel, tlk 41-44, tlk 48-53, tlk 55-58). Toimiku materjalidest nähtub ka, et hankedokumentide hulgas olnud pakkumuse maksumustabeli töö kirjelduse real on kirjas „Maakaabel NYY-J“ (II kd, tlk 11-12). Hageja selgitas kohtule, et kuna hankemenetluses ei ole lubatav pakkujapoolne hankedokumentide muutmine, lähtus ta sarnaselt teiste pakkujatega

kostja kinnitusest, et alumiiniumkaabli kasutamine on lubatav ning kujundas pakkumuste ühikhinnad sellest lähtudes (vaskkaabli kasutamise puhul oleks hind olnud märgatavalt kõrgem). Kohus leiab, et kuna käesoleval juhul ei ole ühiselt selge, milliste kaablite paigaldamine oli poolte vahel sõlmitud lepingus ette nähtud, tuleb poolte vahel sõlmitud lepinguid tõlgendada. Riigikohus märkis lahendi nr 3-2-1-102-14 p-des 18-19, et poolte tahte väljaselgitamisel tuleb lähtuda lepingu tõlgendamise reeglitest. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb esmalt lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 järgi tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada VÕS § 29 lg 5 nimetatud asjaolusid (vt nt Riigikohtu 12. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-14, p 19). Poolte tahte väljaselgitamisel tuleb arvestada ka hageja hinnapakkumusega ja asjaoluga, et tegu oli riigihanke tulemusel sõlmitud töövõtulepinguga. /.../ Riigihanke tulemusena saab sõlmitud töövõtulepingus hinna hilisema muutmise mõistlik võimalus olla vaid selline, mis on juba alguses avaldatud ja millest saavad lähtuda ka teised pakkujad. Vaid juhul, kui hinna muutmise selge võimalus on hankemenetluses avaldatud, on hankija sellist võimalust pakkunud võrdselt kõigile pakkujatele ning ettenähtud muudatuse rakendamine lepingu täitmise käigus ei ole vastuolus hanke üldpõhimõtetega. Samuti saab mittesiduv eelarve sellise hankelepingu puhul kõne alla tulla üksnes selgelt ettenähtavatel tingimustel, mis peavad olema arusaadavad ka teistele pakkujatele. Kuna hind on riigihankelepingu oluline tingimus ja oluline hindamiskriteerium pakkuja valikul, ei saa hinnakokkulepe riigihankelepingus olla täies ulatuses mittesiduv. Kohus selgitas, et ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus on poolel, kes sellele tugineb, s.o antud juhul hagejal. Kui lepingu sõlmimisel oli hageja tahe suunatud alumiiniumkaablite paigaldamisele ja kostja oli sellest teadlik (VÕS § 29 lg 3), peab kostja lepingus ettenähtud tasu maksma. Kui pooled on lepingus kokku leppinud siiski vaskkaablite kasutamises, tuleb järgnevalt analüüsida, kas kaablite asendamine on lepingu muutmine ning kas selle tõttu on töövõtjal võimalik tasu vähendada. Kostja poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et kõik hankemenetluses osalenud pakkujate pakkumuste hinnad on olnud enam-vähem samas suurusjärgus (III kd, tlk 10). Hageja selgitas kohtule, et hinnapakkumiste koostamisel lähtutigi alumiiniumkaabli hindadest ning see on olnud kõigile algusest peale teada. Kohus nõustub siinjuures hagejaga, et kui kasutada oleks võinud üksnes vaskkaableid, oleks pakkumuste hinnad olnud märgatavalt kõrgemad, kuna vaskkaabli hind on alumiiniumkaabli hinnast oluliselt kõrgem (I kd, tlk 77-78). Toimiku materjalidest nähtub ka, et nii Gerassimovi tänava, Kreenholmi tänava kui ka Võidu pargi vastavatesse projektdokumentatsioonidesse viidi sisse ka muudatused ning kõigi kolme objekti osas asendati algselt ettenähtud vaskkaabel alumiiniumkaabliga (I kd, tlk 41-44, tlk 48-53 ja tlk 55-58). Kaablite mõõdud on küll objektide puhul erinevad, kuid kehtiv projektdokumentatsioon, mille alusel hageja tööd teostas, näeb selgesõnaliselt vastavalt muudatusele markeeringuga „M1“ ette AXPK tüüpi alumiiniumkaabli kasutamise. Käesolevalt on seega kohtu hinnangul tõendatud, et lepingute sõlmimisel oli hageja (ja ka teiste pakkujate) tahe suunatud alumiiniumkaablite paigaldamisele ja kostja pidi olema sellest teadlik. Kohus nõustub hagejaga, et samas ei olnud ei hagejal ega ka teistel pakkujatel õigust tellija poolt etteantud pakkumuse vormi muuta ning pakkumuse real kaabli tähist muuta. See oleks koheselt toonud kaasa pakkumuse mittevastavuse etteantud tingimustele ning hankija oleks hageja pakkumuse pidanud tunnistama mittevastavaks. Vastupidist ei ole ka kostja väitnud. Kohus nõustub hagejaga ka, et kostja on vaheaktide allkirjastamisega konkludentselt aktsepteerinud maakaablitöid aktides toodud mahtudes ja maksumusega. Toimiku materjalidest nähtub, et kõigis asjakohastes vaheaktides on selgelt markeeritud „maakaabel AXPK“ ehk alumiiniumkaabel. Kui kostjal olnuks selles osas põhjendatud etteheiteid (k.a võimaliku ühikhinna

muutmise osas), tulnuks need esitada koheselt. Kostja on seega kohtu hinnangul aktsepteerinud maakaablitöid, s.h alumiiniumkaabli paigaldamist, vaheaktides toodud ühikhindade ja maksumusega. Töövõtulepingute p 6.2.8. järgi on tellijal õigus ühepoolselt muuta töövõtja poolt teostatavaid töid ja mahtusid, teatud töö või hanke töövõtu mahust välja jätta või asendada, muid töövõtu osi sealjuures muutmata. Sellest tulenevalt vähendatakse lepingu hinda tööde mahu vähendamise võrra, mis kalkuleeritakse, võttes aluseks pakkumuses märgitud tööde hinda. Juhul, kui pakkumises märgitud tööde hind, mida tahetakse võtta aluseks töö mahu vähendamise kalkuleerimiseks, ei ole otseselt välja toodud, siis töö mahu vähendamine kalkuleeritakse materjalide keskmistest turuhindadest ning poolte poolt kokkulepitud tööde mahtudest ja ühikuhindadest lähtudes. Kostja on seisukohal, et viidatud töövõtulepingute p 6.2.8. kohaselt on tellijal ühepoolne otsustusõigus teostatavate tööde sisu ja mahu muutmise osas, muu hulgas on tellijal lepingute p

VÕS § 641 lg 1 alusel töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Töövõtulepingute p 5.1.20. järgi peab töövõtja esitama vajalikud teostusjoonised, materjalide sertifikaadid ja muu täitedokumentatsiooni töövõtja poolt lepingu kohaselt teostatud tööde osas tellijale neljas eksemplaris ja asjaomastele ametkondadele ette nähtud formaadis ja eksemplaride arvus. Lepingu p 6.1.11. kohaselt kohustus töövõtja tegema kõik vajalikud ettevalmistused ja hangib vajalikud dokumendid, et võimaldada tellijal kasutusloa taotlemine. Kostja hinnangul on hageja väited, et lepingu tingimustele vastav dokumentatsioon anti kostjale üle juba 2016.a septembris, s.o pärast tööde valmimist, väärad ja paljasõnalised. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et töö dokumentatsioon oli edastatud Narva linnale 24.10.2016.a (I kd, tlk 169). Toimiku materjalidest nähtub ka, et Narva linn on 14.11.2016.a palunud muuta faili nime, teha viidet kaetud tööde aktile ja esitada valgustite sertifikaadid (I kd, tlk 171). Samas on Narva linn teatanud hagejale 05.10.2016.a, et tal rohkem märkusi ei ole (I kd, tlk 173). Kostja poolt hagejale 08.03.2017.a esitatud pretensioonist töö mittevastavuse kohta nähtub, et hageja on jätnud koostamata vajalikku dokumentatsiooni (teostusjoonised, täiteskeemid, mõõdistusjoonised, materjalide sertifikaadid) (I kd, tlk 85-87). Kostja esitatud tõenditest nähtuvalt oli töö läbi vaadatud omanikujärelevalve poolt 03.04.2017.a (I kd, tlk 110, 116 pöördel, 123). Narva linn teatas 24.04.2017.a hagejale, et tööd on vastu võetud (I kd, tlk 113, 119, 125 pöördel). Kostja on seisukohal, et hageja kõrvaldas puudused, s.o esitas kooskõlastatud teostusdokumentatsiooni alles 28.04.2017.a ehk pärast hagi esitamist. Omanikujärelevalve kooskõlastused olid antud aga 22.05.2017.a (I kd, tlk 170, 172, 174). Hageja on tõenditena esitanud Kreenholmi tn objekti väljavõte, millest nähtub, et täitevdokumentatsiooni allkirjastatud fail „KRE_TAITEVDOK.bdoc“ on edastatud kostjale 24.10.2016.a. Sama fail (kokkupakitud .zip laiendiga) on 2017 aastal uuesti asjaosaliste poolt allkirjastanud. Hageja on esitanud ka väljavõte Võidu Pargi objekti osas, millest nähtub, et täitevdokumentatsiooni allkirjastatud fail „PARK_TAITEVDOK.bdoc“ on edastatud kostjale 10.11.2016.a. Sama fail (kokkupakitud .zip laiendiga) on 2017.a uuesti asjaosaliste poolt allkirjastanud. Hageja on kohtule selgitanud, et nimetatud faili alates 26.09.2016.a muudetud ei ole. Hageja esitas ka väljavõte Gerassimovi tn objekti osas, millest nähtub, et täitevdokumentatsiooni allkirjastatud fail „TAITEVDOK_Gerassimovi tn.bdoc“ on edastatud kostjale 29.09.2016.a. Sama fail (kokkupakitud .zip laiendiga) on 2017.a uuesti asjaosaliste poolt allkirjastanud (I kd, tlk 169-174). Eelnevaga on seega kohtu hinnangul tõendatud, et dokumendid olid kostjale esitatud juba sügisel 2016.a. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et tasu maksmisest keeldumiseks ei ole piisavaks põhjuseks vähesed või ebaolulised puudused (nt dokumentatsiooni või selle osa puudus mis on olemuselt formaalne ja kergesti parandatav). Kohus on seega eelnevast tulenevalt seisukohal, et kui töö on valmis ja kasutuses (nagu see antud juhul on ja mille üle vaidlus puudub), siis kostja poolt teostusdokumentatsiooni esitamise nõuded mistahes märkuste või puuduste osas ei ole kindlasti selline puudus, mis õigustaks töö vastuvõtmisest keeldumist või tasunõude maksmata jätmist. Seda kinnitab ka Riigikohtu läbiv praktika, mida on rõhutatud mitmetes lahendites, nt otsuses nr 3-2-1126-13: „Kuigi tellija võib, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet, keelduda töö vastuvõtmisest nii juhul, kui töö on üldse tegemata, kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, oleks hea usu põhimõttega vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus töö tervikuna vastuvõtmisest keeldumine, kui töö on osadeks jaotatav ning oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi (p 13)“.

Kohus märgib siinkohal ka, et kuna Narva linn on 14.11.2016.a palunud muuta faili nime, teha viidet kaetud tööde aktile ja esitada valgustite sertifikaadid (I kd, tlk 171), samas aga teatanud hagejale varasemalt, s.o 05.10.2016.a, et „tal rohkem märkusi pole“ (I kd, tlk 173), on kostja käitumine dokumentide vastuvõtmisel olnud vastuoluline ja põhjendamatu. Ka kostja viide omanikujärelevalve poolt dokumentide allkirjastamise ajale, on kohtu hinnangul samuti põhjendamatu, kuna nimetu ei tõenda, et dokumentides esineksid puudused, mis vajasid kõrvaldamist või et hageja ei oleks neid varasemalt kõrvaldanud. Riigikohus on oma 28.06.1998.a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (s.o lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kohus on seisukohal, et töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Küll omab see olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Kohus on seega eelnevast tulenevalt seisukohal, et hageja poolt teostatavad tööd on kostjale üle antud ja kostja poolt vastu võetud juba 2016.a sügisel. Hageja on tööd õigeaegselt ja täies ulatuses valmis teinud. Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühegi sisulise puuduse esinemist hageja tehtud töös. Projektdokumentatsioonis tehti muudatused hageja taotlusel ning asendati vaskkaabel alumiiniumkaabliga. Seda võimalust kinnitas tellija juba hankemenetluse käigus. Vastav muudatus on kooskõlastatud ja heaks kiidetud nii projekteerija, tellija kui ka omanikujärelevalve poolt. Kõik aktid, mis puudutasid alumiiniumkaabli paigalduse töid, on kostja allkirjastanud ja aktsepteerinud ilma ühtegi pretensiooni esitamata ega märkimata, et aktides on kajastatud lubatust suuremad maksumused. Kohtu hinnangul ei ole seega kostjal eelnevast tulenevalt põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud, tasu nõue on muutunud sissenõutavaks. Toimiku materjalidest nähtub, et kostja on 28 180.62 euro suurusest põhinõudest tasunud menetluse käigus hagejale 16 556.52 eurot. Hageja põhinõudest on seega endiselt tasumata 11 624.10 eurot. Kostjalt kuulub nimetatud summa hageja kasuks väljamõistmisele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kooskõlas töövõtulepingute p 16.1. on hageja esitanud ka viivisenõude. Töövõtulepingu p 16.1. kohaselt on viivisemääraks 0,05 % maksmata summalt päevas. Kostja oli kohustatud tasuma töö esimese osa eest 585.60 eurot, töö teise osa eest 9 374.52 eurot ning töö kolmanda osa eest 18 220.50 eurot (kokku 28 180.62 eurot) hiljemalt 03.02.2017.a. Hageja on arvestanud viivist alates 04.02.2017.a kuni 18.04.2017.a, summas 1 042.68 eurot (74 päeva * 0,05 % põhinõudest ehk 14.09 eurot päevas). Pärast kostja poolt hagi osalist rahuldamist, palus hageja kostjalt välja

mõista ka hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise määraga 0,05 % päevas kuni põhinõude täitmiseni järgnevalt: s.o alates 19.04.2017.a kuni 09.05.2017.a arvestatuna 28 180.62 eurolt ning alates 10.05.2017.a kuni põhinõude täitmiseni arvestatuna 11 624.10 eurolt (I kd, tlk 186). Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on nõuet tõendanud. Kohus on seisukohal, kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud viivisemäära järgi. Eeltoodust tulenevalt kuulub ka hageja viivisenõue rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.