Muud › Mereõigus

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

Hansa Heavy Lift GmbH (edaspidi Hageja) ja Black Sea Ferry and Investments LLC, (slaavi kirjakeeles ООО «Блэксиа Ферри и Инвестиции», edaspidi Kostja) sõlmisid 22. septembril 2017. aastal prahilepingu seoses Hageja omandis oleva laevaga MV HHL NEW YORK (IMO number 9448372) kolme puksiiri ja naftamahutite vedamiseks (edaspidi Prahileping). Kostja on jätnud Hagejale Prahilepingu alusel tasumata Kostja süül toimunud seisuaja eest arve summas 70.072,92 USD ja sadamatasud tulenevalt laeva seisuajast summas 8.346,66 USD. Vastavalt Prahilepingu punktile 41 kohaldub Prahilepingule Inglise õigus ja prahilepingust tulenevate vaidluste lahendamine toimub Londonis vahekohtus, vastavalt 1996. aasta vahekohtuseadusele, London Maritime Arbitrators Association (LMAA) reeglite kohaselt. Hageja on alustanud Kostja vastu vahekohtumenetlust Kostja süül toimunud seisuaja eest arve summas 70.072,92 USD sadamatasude tulenevalt laeva seisuajast summas 8.346,66 USD sissenõudmiseks, kuivõrd vastavalt poolte kokkuleppele on Prahilepingust tulenevate vaidluste lahendamiseks nimetatud vahekohtunikuks Ian Green. Hagejale teadaolevalt on Kostja omandis MV Petersburg (IMO nr xxx, edaspidi Laev), mis on Hagejale teadaolevalt arestitud Harju Maakohtu 16. mai 2017. aasta kohtumääruse alusel tsiviilasjas nr 2-18-7586 ning asub käesoleval ajal Tallinnas, Paljassaare sadamas. Hageja taotleb laeva arestimist, et tagatud oleks tema vahekohtusse esitatud nõuded kostja vastu.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et esitatud taotlus laeva arestimiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Laeva asjaõigusseaduse (edaspidi „LAÕS“) § 1 lg 4 kohaselt toimub nii kinnistatud kui ka kinnistamata laeva arestimine merinõude ja hagi tagamiseks vastavalt LAÕS-ile ja rahvusvahelisele konventsioonile, millega Eesti on ühinenud. Selleks rahvusvaheliseks konventsiooniks on LAÕS-i koostamisel aluseks olnud 1999. aasta rahvusvaheline laevade arestimise konventsioon (koostatud 1999. a Genfis) (edaspidi „Genfi Konventsioon“), mille Eesti ratifitseeris 14.03.2001. Genfi Konventsiooni artikkel 2 lg 3 kohaselt võib laeva arestida tagatise saamise eesmärgil, olenemata sellest, kas jurisdiktsiooni säte või vahekohtu klausel vastavas lepingus sätestab merinõude lahendamise väljaspool aresti seadnud osalisriiki või vahekohtu poolt või muu osalisriigi seaduste alusel. Genfi Konventsiooni Art 8 lg 1 järgi kohaldatakse konventsiooni iga osalisriigi jurisdiktsiooni all olevale laevale, olenemata selle laeva lipuriigi osalusest konventsioonis. Sellest tulenevalt ei ole oluline, kas laeva lipuriik on ühinenud Genfi Konventsiooniga ja ei oma tähtsust asjaolu, et Laev sõidab välismaa lipu all.

Tsiviilasi nr 2-18-12708 LAÕS § 781 p 7 kohaselt on merinõue nõue, mis tuleneb lepingust kaupade või reisijate veoks laeva pardal, sõltumata sellekohase sätte olemasolust prahilepingus. LAÕS § 782 lg 1 kohaselt laev arestitakse käesoleva seaduse §-s 781 nimetatud merinõude alusel. Laeva arestimisele hagi tagamise abinõuna kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse hagi tagamise sätteid, arvestades käesolevas seaduses kehtestatud erisusi. LAÕS § 782 lg 3 kohaselt võib arestida merinõude põhjustanud laeva omaniku või seda laeva laevapereta või ajaprahi- või reisiprahilepinguga prahtinud isiku igat laeva, välja arvatud juhul, kui nõue tuleneb laeva omandiõiguse või valduse vaidlustest. TsMS § 382 lg 3 järgi võib hagi tagamiseks vajaduse korral hagi tagamise abinõu rakendada ka kohus, kelle tööpiirkonnas asub vara, mille suhtes hagi tagamise abinõu rakendamist taotletakse, isegi kui hagi on esitatud või tuleb esitada mõnda muusse Eesti või välisriigi kohtusse või vahekohtusse. Vastavalt hageja poolt esitatud väidetele ja lisatud tõenditele on hagejal LAÕS § 781 p 7 kohane merinõue kostja vastu ning laev mille arestimist selle nõude tagamiseks soovitakse, kuulub kostjale. Kuigi Prahilepingule kohaldub Inglise õigus ning kõik lepingust tulenevad vaidlused vaadatakse läbi Londonis vahekohtus, saab Eesti kohus laeva arestida TsMS § 382 lg 3 alusel, kuivõrd kostja laev asub Eestis. Genfi konventsiooni art 1 lg 2 kohaselt on arestimine kohtu otsuse alusel laeva liikumise keelamine või kinnipidamine merinõude tagamiseks, mitte täitemenetluse läbiviimiseks või kohtuotsuse või muu täitedokumendi rahuldamiseks. Seega on Genfi konventsiooni ja LAÕS järgi juba puhtalt merinõude olemasolu laeva arestimiseks piisav. Samas lisaks eeltoodule leiab kohus, et käesoleval ajal laeva arestimine on põhjendatud arvestades asjaolu, et kostja ei ole oma võlgnevust hagejale tasunud ja konkreetne laev on juba arestitud teiste võlausaldajate merinõuete tagamiseks, mis näitab tasumisest pahatahtlikult kõrvalehoidmist eelduslike võimalike rahaliste raskuste tõttu, mistõttu on hageja ainsaks võimaluseks oma nõuete rahuldamiseks laeva sundmüügi arvelt, milleks on vajalik laeva arestimine merinõude alusel. Laeva arestimine on võimalik ainult selle sadamas viibimise ajal. Laeva lahkumisel Eesti sadamast oleks hagejal võimatu oma merinõudest tulenevaid eriõigusi kasutada kuni laeva järgmise saabumiseni sadamasse, kuid selleks peaks hageja teadma, millises sadamas laev asub. Selline „tagaajamine“ on ebamõistlikult kulukas. Seetõttu on mõistlik aresti kohaldada just käesoleval hetkel, kui laev asub käesoleva kohtu jurisdiktsiooni sadamas (laeva asukoht on teada ja arest võimalik). Eeltoodust tulenevalt on laeva arestimine merinõudele tagatise saamiseks põhjendatud ja Harju Maakohtul on õigus laeva arestida. Seega kuulub hageja taotlus laeva „PETERSBURG” (IMO nr xxx) arestimiseks rahuldamisele. Laeva aresti asendamise võimalus LAÕS § 782 lg-le 4 , LAÕS §-le 783 ning TsMS § 385 kohaselt on laeva alati võimalik aresti alt vabastada, kui vastustaja annab avaldajale mõne muu rahuldavas vormis tagatise (näiteks tasub kohtu deposiiti avaldaja nõudeid katva tagatissumma või esitab samas summas panga garantii). Piisavaks tagatiseks loeb hageja summat 100 000 eurot, mis tagab hageja nõudesummasid ja kantud ning eeldatavaid menetluskulusid.

Tsiviilasi nr 2-18-12708 Kohus märgib, et Riigikohus on 10. jaanuari 2011. aasta lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-133-10 leidnud, et rahalise nõudega hagi tagamisel kui ka tagamisabinõu asendamisel tuleb hinnata, kas see on ikka tõenäoliselt vajalik kohtulahendi täitmise tagamiseks (TsMS § 377 lg 1), kas arvestatakse hagi hinda (TsMS § 378 lg 4 teine lause) ja kas kostja huvisid hagi tagamisega ebaproportsionaalselt ei kahjustata (TsMS § 378 lg 4 esimene lause). Seejuures kehtib hagi tagamise asendamisel põhimõte, et asendamisega ei tohi vähemalt üldjuhul hageja positsiooni oluliselt halvendada (st tagatist oluliselt vähendada), kui varem ei olnud tegemist just nn ületagamise juhtumiga. Seega hagi hinnaga arvestamine TsMS § 378 lg 4 mõttes ei tähenda, et hagi tagamise asendamisel ei võiks antav tagatis ületada hagi hinda, vaid seda, et hageja peaks olema mitte halvemas olukorras, kui ta saaks kõik enda nõuded, sh menetluskulude nõuded rahuldatud laeva sundenampakkumise tulemi arvel. TsMS § 194 lg 1 sätestab, et tagatise andmise viisi ja suuruse määrab kohus. Kohus leiab, et laeva arestist vabastav asendustagatis peab hõlmama lisaks haginõuetele ka muid hageja kulusid seoses konkreetse võlgnevuse sissenõudmisega, täitemenetlusega ja kohtumenetlusega, sest vastasel korral, kui laev lahkub riigist, võib kulude (näiteks menetluskulude) väljanõudmine olla raskendatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja poolt nimetatud summa põhjendatud ja kostjal, või kolmandatel isikutel tema eest, tuleb tasuda laeva vabastamiseks arestist Harju Maakohtu tagatiste kontole 100 000 eurot või anda samas summas pangagarantii, mille järel kohus vabastab laeva arestist. Kohtu korraldused hagejale TsMS § 383 lg 11 sätestab, et kohus tagab rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis vähemalt 5 protsendi ulatuses nõudesummalt, kuid mitte vähem kui 32 euro ja mitte rohkem kui 32 000 euro ulatuses. TsMS § 383 lg 4 alusel tuleb tagatis anda kohtu määratud tähtpäevaks. Kui tagatist määratud tähtpäevaks ei anta, jätab kohus hagi tagamata või tühistab hagi tagamise. Kohus võimaldab hagejal tasuda nõutava tagatise hiljemalt tähtpäevaks 05.09.2018. Vastavalt TsMS § 383 lg 11 on tagatise suuruseks vähemalt 5% nõudesummalt. Kohus leiab, et kuivõrd laeva kinnipidamine on kostjale märkimisväärselt kallim, kui mõne muu vara arest, kuna sellega kaasnevad nii sadamatasude kui palgakuludega seotud minetused, siis tuleb tagatiseks määrata 15% summalt, mida hageja ise arvab end olevat õigustatud lõppkokkuvõttes kostjalt nõudma ehk ülalviidatud 100 000 eurolt, milleks on 15 000 eurot. Tagatise tasumata jätmisel kohus tühistab hagi tagamise ja vabastab laeva arestist. Kohus märgib, et TsMS § 387 lg 2 sätestab, et kohus ei edasta ise määrust kohtutäiturile, mistõttu kohustub hageja korraldama käesoleva kohtumääruse täitmise. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Bome Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.