2-17-122060/10 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kirjeldav ja põhjendav osa Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud hagiavaldusega, leiab, et hageja hagiavaldus tuleb osaliselt rahuldada. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1, kui kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Pärnu Maakohus võttis 21.06.2018.a menetlusse Swedbank AS hagiavalduse V.K. vastu ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. V.K.le toimetati hagiavaldus ja 21.06.2018.a kohtumäärus kätte 12.07.2018.a aadressil Vana tn 503, Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnumaa. Menetlusdokumentide kättesaamist kinnitas V.K. isiklikult. V.K. kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 26.07.2018.a. Kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Hageja on 17.01.2018.a hagiavalduses taotlenud tagaseljaotsuse tegemist juhul kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile. TsMS § 436 lg-st 7 tulenevalt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (RKTKo nr 3-2-1-122-08, p 19; RKTKo nr 32-1-116-10, p 40; RKTKo 3-2-1-106-13, p 24; RKTKo 3-2-1-32-06, p 14). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

Hageja palub kohtul mõista V.K.lt välja Swedbank AS kasuks viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni täitmiseni laenulepingus nr 16-001400-JK kokkulepitud määras 0,150% päevas. Kohtu hinnangul Swedbank AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu tingimused on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt, sest eelduslikult kostjaga ei ole lepingutingimusi eraldi läbiräägitud. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames, seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Juhatuse liiget ei saa aga lugeda isiklikku käenduslepingut sõlminuks, kui tema käenduskohustus tuleneb osaühingu ja võlausaldaja vahel sõlmitud lepingu tüüptingimustest. VÕS § 7 mõttes ei saa pidada mõistlikuks seda, et osaühingu juhatuse liige peab osaühingu nimel heas usus lepingut sõlmides arvestama, et lepingu tüüptingimustest tuleneb ka tema isiklik vastutus võlausaldaja ees. Seda ei muuda ka asjaolu, et lepingus on juhatuse liige kinnitanud, et osaühingu esindajana on ta lepingu tingimustega tutvunud ja kohustub neid järgima (vt RKTKo nr 3-2-1-166-14, p 11). VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste näidisloetelu tarbija jaoks on sätestatud VÕS § 42 lg-s 3. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega: nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu 18. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Riigikohtu tsiviilkolleegium tsiviilasjas 3-2-1-25-16 on leidnud 10.05.2016.a kohtumääruses, et selgelt ülemäärast ja tarbijat ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Riigikohus on asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult (vt Riigikohtu 10. mai 2016.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi oli kokkulepitud viivisemäär 0,150% päevas. Lepingu sõlmimise aja seisuga ning käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga on seaduses sätestatud viivisemääraks 0,02% päevas. Seega ületas lepingust tulenev viivisemäär 7,5 korda seaduses sätestatud viivisemäära (0,15/0,02=7,5).

Tulenevalt asjaolust, et Swedbank AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu tüüptingimus viivisemäära osas on tühine, rahuldab kohus osaliselt hageja nõude, s.o mõistab välja kostjalt põhinõude ning seadusest tulenevalt viivise. Kohus selgitab, et hagejal on õigus esitada lepingust tulenev nõue, kuid kohus peab omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega ning Riigikohus on leidnud, et tühiseks tuleb hinnata vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Hageja põhinõue kostja vastu on 325,71 eurot, mis tuleneb Swedbank AS ja OÜ SuperWay vahel 08.01.2016.a sõlmitud laenulepingust nr 16-001400-JK ning 08.01.2016.a Swedbank AS ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingust nr 16-001400-KÄ tulenevate kohustuste täitmata jätmisest. Kostja jättis Swedbank AS-ile tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed. Kostja jättis hagejale tasumata 325,71 eurot. Kostja on nimetatud arvete tasumata jätmisega jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata VÕS § 100 mõttes. Kuna kohtule esitatud asjaoludest lähtuvalt on võlgnik kohustust rikkunud võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg-st p 1 ja 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud viiviseid alates 14.12.2017.a, s.o 13.12.2017.a laenusaaja on tasunud hagejale viimase summa. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viisist tühise tüüptingimuse alusel. Kostja on laenulepingust tuleneva kohustuse täitmisega olnud viivituses alates 14.12.2017.a kuni 12.08.2018.a. Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viiviste tasumist summas 17,28 eurot (325,71*242*0,021918%=17,28). Kokku on kostja kohustatud tasuma hageja nõude alusel, arvestades seaduses sätestatud viivisemäära, viivist 17,28 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 32,42% ulatuses ja kostja kanda 67,58% ulatuses, lähtudes hagihinna vahest vahest nii lepingujärgse kui ka seadusjärgse viivise puhul. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 125 eurot. TsMS § 174 lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostja poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 84,48 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik