Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kostja võib 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

3 (9)

Kohtuotsuse põhjendused Osaühing Aktiva Finants esitas 2.04.2018 kohtusse hagi D. S. vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse nõudes (sh põhivõlgnevus 148 eurot, intress 13,55 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja 2.04.2018. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 34,89 eurot ja lisanduv viivis). Hageja nõude aluseks on Placet Grupp OÜ ja kostja vahel 10.04.2017. a sõlmitud tarbijakrediidileping. Placet Grupp OÜ on sellest lepingust tulenevad nõuded loovutanud hagejale. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus koos vastuse nõude ja vastavalt TsMS §-le 407 tagaseljaotsuse tegemise hoiatusega on 12.04.2018 kätte toimetatud kostjaga samas eluruumis (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) elavale kostja tädile (tl 28). Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Samuti ei ole kostja kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. TsMS § 407 lõigete 1-3 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi osalise rahuldamise õiguslikud alused on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1, 82 lg 1, 94 lg 1, 100, 101 lg 1 p-d 1, 3 ja 6, 108 lg 1, 113 lg 1, 1132 lg 1 ja lg 2 p 1, 164 lg-d 1 ja 2, 170, 397 lg 1, 402, 415 lg 1, 416 lg 1 ja TsMS § 367. 4 (9)

VÕS § 164 lg 1 esimese lause järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. VÕS § 164 lg 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. TsMS § 436 lg 7 sätestab, et kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega peab kohus andma oma õigusliku hinnangu hagiavalduses märgitud faktilistele asjaoludele. See tähendab, et kohus peab omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid. Ka Riigikohus on 30.10.2013. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13 punktis 24 leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ette nähtud intressimäär. Hageja nõuab viivist põhivõlgnevuselt. Placet Group OÜ üldtingimuste p 8.2 järgi, kui laenusaaja ei täida rahalisi kohustusi (välja arvatud intressi tasumise kohustus) lepingus ettenähtud tähtajaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata makselt iga viivitatud päeva eest viivist. Viivise määraks on lepingus kokkulepitud intressimäär. Lepingus kokkulepitud intressimäär on 45,05% aastas. Seega on tüüptingimustes kokkulepitud viivisemäär 45,05% aastas. Kuna hageja õigus nõuda viivist tuleneb tüüptingimustest, tuleb kontrollida, kas tüüptingimus, mis annab hagejale õiguse nõuda viivist, on kehtiv. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt muud hüvitist. Viivis läheb VÕS § 42 lg 5 (9)

3 p 5 sätestatud mõiste „muu hüvitis“ alla. Seega kohaldub VÕS § 42 lg 3 p 5 ka viivise korral. Riigikohus on korduvalt, viimati 10.05.2016. a määruses asjas nr 3-21-25-16 punktis 13 leidnud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolmekordne seadusjärgne viivisemäär peaks katma kahjud, mis tekivad võlausaldajal seetõttu, et võlgnik ei täida oma kohustust ja tagama, et tarbijalt ei nõuta ülemäära suurt viivist kohustuse rikkumise korral. Leping on sõlmitud 10.04.2017. a. Nii lepingu sõlmimise ajal, kui ka käesoleval ajal on seadusjärgne viivisemäär 8% aastas (0,022% päevas). Seega on kolmekordne seadusjärgne viivisemäär lepingu sõlmimise ajal ja lepingu sõlmimise järgnenud perioodil olnud 24% aastas. Kuna tüüptingimustes kokkulepitud viivisemäär 45,05% on suurem kui kolmekordne seadusjärgne viivisemäär, on selline tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja tühine VÕS § 42 lg 1 järgi. Kuna viivisemäära reguleeriv tüüptingimus on tühine, tuleb viivis välja mõista seadusjärgses määras. Ka Riigikohus on 16.11.2016. a otsuses asjas nr 3-2-1-118-16 p-s 18 leidnud, et ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist põhivõlgnevuselt alates lepingu ülesütlemisele, s.o 23.09.2017 järgnevast kuupäevast, s.o alates 24.09.2017. Põhivõlgnevus on 148 eurot. Viivis lepingu ülesütlemisele järgnevast kuupäevast kuni hagi esitamiseni 2.04.2018. a on 6,22 (0,00022 x 191 x 148) eurot TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni 6 (9)

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt lisanduva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates hagi esitamisest. Kohus mõistab lisandunud viivise kohtuotsuse tegemiseni välja kindlas summas ning edasi protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, s.o 8% aastas (0,022% päevas). Ajavahemik hagi esitamisest kohtuotsuse tegemiseni on 102 päeva. Seega tuleb lisanduv viivis alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o 13.07.2018 välja mõista summas 3,31 eurot (0,00022 x 102 x 148). Kokku moodustab sissenõutavaks muutunud viivis seega 9,53 eurot (6,22 + 3,31). Alates 14.07.2018. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni tuleb TsMS § 367 alusel kostjalt välja mõista viivis tasumata põhivõlgnevuselt (praegu 148 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras (praegu 0,022% päevas). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 järgi esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 173 lõike 4 järgi näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna hagi rahuldatakse 87% ulatuses (rahuldatud nõuded, mis on hagi esitamise seisuga muutunud sissenõutavaks, 197,77 eurot / hagiavalduses esitatud hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud nõuded 226,44 eurot), tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta menetluskulud 87% ulatuses kostja kanda ja 13% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 7 (9)

Hagiavalduse ja hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja järgi nõuab hageja kostjalt menetluskulude väljamõistmist summas 265 eurot, millest 75 eurot on riigilõiv ja 190 eurot hagimenetlusega seotud õigusabikulud. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 75 eurot (maksekorraldus tl 12a pöördel). Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 144 p 1 järgi on üheks kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusastet ja mahtu arvestades on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulude kostjalt väljamõistmine taotletud suuruses, s.o 190 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 265 (75 +190) eurot. Kuna hageja menetluskulud jäävad kostja kanda 87% ulatuses, tuleb kostjalt hageja menetluskulude katteks välja mõista 230,55 eurot (87% 265-st). TsMS § 177 lg 4 järgi märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine TsMS § 455 lg 1 järgi toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. 8 (9)

TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

9 (9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.