lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-12293/16

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 09.07.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-12293/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.07.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1347
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

9. juuli 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-12293

Hagi ese

ROVEST Grupp OÜ hagi Mirko Aaspere vastu 3505 euro 62 sendi saamiseks

Tsiviilasja hind

3505 eurot 62 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja ROVEST Grupp OÜ; registrikood 12445500; asukoht Kure tn 7-6, Paide linn, 72714, Järvamaa. Hageja esindajad: advokaadid Tarmo Pilv ja Toomas Metsma; e-post [email protected] Kostja Mirko Aaspere, isikukood XXX; elukoht XXX. Kostja esindaja: vandeadvokaat Andi Tubin; e-post [email protected]

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata ROVEST Grupp OÜ hagi Mirko Aaspere vastu 3505 euro 62 sendi saamiseks.
2.Jätta menetluskulud ROVEST Grupp OÜ kanda. Mõista ROVEST Grupp OÜ-lt Mirko Aaspere kasuks välja menetluskulu 687 eurot 12 senti. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1.ROVEST Grupp OÜ (hageja) esitas 17. augustil 2017 Tartu Maakohtule Mirko Aaspere (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista 3505,62 eurot. Hagi kohaselt ütles kostja pooltevahelise töölepingu 14. novembril 2016 erakorraliselt üles. Kostjal ei olnud mõjuvat põhjust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Sellega, et kostja ei täitnud 14. novembrist 20. novembrini 2016 töökohustusi tekkis hagejale kahju, mis seisneb saamata jäänud tulus, veoauto tühisõidu kulus Rootsist Eestisse ning laevapileti maksumuses.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Pooled on sõlminud 25. mail 2017 kompromissi, millega on pooled välistanud igasugused nõuded tulenevalt töölepingu lõpetamisest ning kinnitanud, et töösuhe lõppes poolte kokkuleppel. Samas isegi, kui lugeda hageja töölepingu erakorraliselt üles öelnuks, ei saa hageja ülesütlemise tühisusele tugineda, kuna on möödunud töölepingu seaduse (TLS) § 105 lg-s 1 sätestatud tähtaeg. Kostja ei ole seega lepingut rikkunud. Samuti on hageja kahju tõendamata.

KOHTU SEISUKOHT

3.Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude, tuginedes asjaolule, et kostja rikkus töölepingust tulenevat töö tegemise kohustust. Hageja nõude rahuldamise esimeseks eelduseks on, et kostjal oli kohustus töölepingu järgi hageja kasuks 14. novembrist 20. novembrini 2016 tööd teha ning kostja on seda kohustust rikkunud. Hageja on esitanud töösuhte tõendamiseks pooltevahelise töölepingu ning pooled ei vaidle ka selle üle, et pooled olid sõlminud töölepingu. Pooled vaidlevad selle üle, millal töösuhe lõppes.
4.Kostja tugineb esmalt asjaolule, et pooled on sõlminud 25. mail 2017 kompromissi, millega pooled leppisid kokku, et tööleping lõppes 14. novembril 2016 poolte kokkuleppel. Samuti kinnitasid pooled kompromissis, et neil puuduvad üksteise vastu nõuded tulenevalt töölepingu lõpetamisest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg 1 kohaselt on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Kompromissi oluliseks tunnuseks on VÕS § 578 lg 1 esimese lause järgi õiguslik vaieldavus või ebaselgus õigussuhte kohta ja selle muutmine vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Samuti on selle oluliseks tunnuseks poolte vastastikused järeleandmised (Riigikohtu 5. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-12, p 18). Arvestades seda, et kohtule esitatud hageja avaldustest töövaidluskomisjonile ja töövaidluskomisjoni otsusest nähtub, et poolte vahel oli kompromissi sõlmimise ajal töövaidluskomisjonis pooleli vaidlus kostjapoolse töölepingu ülesütlemise kehtivuse üle ning sõltuvalt selle lahendusest võisid pooltel olla üksteise vastu rahalised nõuded (hagejal käesolevas asjas esitatud kahju hüvitamise nõue, kostjal töölepingu seaduse § 100 lg-s 4 sätestatud hüvitisenõue), vastab poolte 25. mai 2017. a leping kompromissilepingu tunnustele. Seega muutus kompromisslepingu sõlmimisega poolte vahel vaieldamatuks asjaolu, et tööleping lõppes 14. novembril 2016 poolte kokkuleppel. Sellest tuleneb, et kostjal ei olnud kohustust 14. novembrist 20. novembrini 2016 töölepingu kohaselt tööd teha, mistõttu ta ei saanud seda kohustust 2/4

rikkuda. Samuti on pooled kinnitanud kompromissilepingus, et neil puuduvad töölepingu lõpetamisega seoses vastastikkused nõuded. Kohtu hinnangul, arvestades VÕS § 578 lg-t 2 ja kompromissilepingu teksti, on pooled sellega kokku leppinud, et loobuvad vastastikkustest nõuetest VÕS § 207 lg 1 mõttes. Seega isegi, kui kostjal oli kohustus hüvitada hagejale kahju, on see kohustus VÕS § 186 p 4 kohaselt lõppenud.

5.Hageja on väitnud, et kompromissileping on tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Hageja on viidanud seejuures tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 2 p-dele 1 ja 2, mille kohaselt tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Seega on TsÜS § 86 lg 2 kohaldamise eelduseks esmalt ühe poole sundolukord. Praeguses asjas ei ole hageja toonud välja ühtegi asjaolu, millest võiks tema sellist sundolukorda kompromissilepingu sõlmimise ajal järeldada. Hageja on üksnes väitnud, et kompromiss sõlmiti kostjapoolse emotsionaalse survestamise tagajärjel. Peale selle, et hageja ei ole seda väidet tõendanud, esindas hagejat kompromissilepingu sõlmimisel vandeadvokaat, mistõttu ei saa kohtu hinnangul pidada ka juhul, kui töövaidluskomisjoni menetluse raames oleks esinenud kostjapoolne emotsionaalne surve, seda asjaoluks, mis põhjustaks hageja sundolukorra TsÜS § 86 lg 2 mõttes, kuivõrd vandeadvokaadi esindus tagas hageja teadmise oma õigustest. Kohtule ei ole esitatud ka asjaolusid, millest võiks järeldada kompromissilepingu vastuolu heade kommetega TsÜS § 86 lg 1 järgi. Tehing on TsÜS § 86 lg 1 järgi vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal (vt nt Riigikohtu 5. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐186‐13, p 22). Kohtu hinnangul üldjuhul, kui poolte vahel on õigusvaidlus, siis sellist kompromissilepingut, kus pooled lepivad kokku vastastikkuste nõuete puudumise ja õigusvaidluse lõpetamise, ei saa pidada üldjuhul heade kommete vastaseks. Arvestades kompromissilepingu eesmärki, lõpetada poolte vaidlus, kaotaks kompromissilepingu sõlmimine ka oma mõtte, kui pooled saaksid hiljem vaidluse uuesti avada esitades pelgalt väite heade kommete vastasusest. Seega saab sellises olukorras heade kommete vastasus tuleneda äärmiselt erandlikest asjaoludest ja olema ilmselge. Praeguses asjas see nii ei ole. Seega kohtu hinnangul ei ole kompromissileping heade kommete vastane ega tühine. Kohus märgib täiendavalt, et isegi juhul, kui kompromissileping oleks tühine, ei saaks kostjat pidada töölepingut rikkunuks. Nimelt TLS § 105 lg 2 kohaselt, kui hagi või avaldust töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks ei esitata TLS § 105 lg-s 1 sätestatud 30 päevase tähtaja jooksul ülesütlemisavalduse saamisest või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Kohtu hinnangul tähendab see seda, et ülesütlemise tühisus omab õiguslikku tähendust üksnes juhul, kui selle tuvastamiseks on tähtaegselt esitatud avaldus ning kohus või töövaidluskomisjon tühisuse ka tuvastab. Praegusel juhul on hageja tuginenud sellele, et kostja ütles töölepingu erakorraliselt üles 13. novembril 2016 tehtud ülesütlemisavaldusega alates
14.novembrist 2016. Hageja on küll ülesütlemise vaidlustanud töövaidluskomisjonis, kuid töövaidluskomisjoni 25. mai 2017. a otsusega on menetlus töövaidluskomisjonis lõpetatud seoses hageja avaldusest loobumisega. Seega oleks ka juhul, kui

3/4

kompromissileping oleks tühine, ülesütlemine TLS § 105 lg 2 kohaselt kehtiv ning töösuhe oleks alates 14. novembrist 2016 lõppenud.

6.Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei ole oma kohustust rikkunud ning hageja nõue on lõppenud, tuleb hagi jätta rahuldamata.
7.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku) TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad kostja menetluskulud esindajakulust 687,12 eurot Esindaja tunnitasu suurus on 125 eurot, millele lisandub käibemaks ja esindaja ajakulu on 4 tundi 35 minutit. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus esindajakulu välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et nii esindaja tunnihind kui ka ajakulu on arvestades vaidluse sisu ja esitatud menetlusdokumente põhjendatud ja vajalik. Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ning tema enda esindajakulu on sarnase suurusega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 687,12 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja