Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-18-5210 menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

kuni

täitmiseni

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: aktsiaselts Swedbank – EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229; AS Luminor Bank – EE221700017003510302; aktsiaselts Danske Bank - EE513300333522160001. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

2-18-5210 TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Osaühing Aktiva Finants esitas 05.04.2018 kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt Xxxvälja mõista põhinõude 564.53 eurot, seisuga 05.04.2018 sissenõutavaks muutunud viivise 142.89 eurot ja lisanduva viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja ja Placet Grupp OÜ vahel 15.12.2016 sõlmitud väikelaenulepingust nr Tl95995 ja 13.10.2016 sõlmitud laenulepingust nr Sr547000, millest tulenevad kohustused jättis kostja täitmata. Kostjale on menetlusdokumendid edastatud tähitult aadressil Sõle Menetlusdokumendid on kostjale allkirja vastu kätte toimetatud 01.06.2018.

71-12,

Tallinn.

Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hagi kostja ja Placet Grupp OÜ vahel 15.12.2016 sõlmitud väikelaenulepingust nr Tl953995 ja 13.10.2016 sõlmitud laenulepingust nr Sr547000 tuleneva võlgnevuse euro nõudes, sh põhinõue 564.53 euro, intressi 48.68 euro ja 05.04.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 29.46 euro nõudes, kuna nimetatud nõuded on õiguslikult põhjendatud. Kohus jätab hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 113.52 euro nõudes, kuna see on põhistamata.

2-18-5210 Seoses hageja viivisenõude osalise rahuldamata jätmisega peab kohus vajalikuks selgitada järgimist. Asja materjalidest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt lepingust nr Sr547000 tulenevalt sissenõutavaks muutunud viivist ajavahemiku 26.08.2017 – 05.04.2018 eest määraga 46,93 % põhinõudelt summas 231.24 eurolt aastas ja lepingust nr Tl953995 tulenevalt sissenõutavaks muutunud viivist ajavahemiku 30.07.2017 – 05.04.2018 eest määraga 33,59 % põhinõudelt summas 333.29 eurolt aastas. Hageja on viiviseid arvestanud vastavalt lepingulistele intressimääradele, tuginedes asjaolule, et hageja hinnangul on Riigikohtu poolt kohtuasjas nr 3-21-25-16 väljendatud seisukoht põhjendamatu. Riigikohus on 10.05.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt, Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Hageja leiab, et kui poolte vahelises lepingus on kokku lepitud intressimääras, mis on suurem kui seadusjärgne viivisemäär, tuleb VÕS § 113 lg 1 ja § 415 lg 1 tulenevalt arvestada viiviseid, võttes aluseks lepingus kokku lepitud intressimäära. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt VÕS § 415 lg 1 tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. Käesoleval juhul on hageja sõlminud kostjaga lepingud, milles on kokku lepitud, et viivisemääraks on vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele laenulepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu nr Sr547000 kohaselt arvestatakse viivist 0,13% tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, s.o 47,45% aastas. Aastaseks intressimääraks on lepingu kohaselt 46.93%. Lepingu nr Tl953995 kohaselt arvestatakse viivist 0,09% tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, s.o 32,85 % aastas. Astaseks intressimääraks on lepingu kohaselt 33,59 %. Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab seega vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset viivisemäära. Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mida saab pidada tühiseks. Riigikohus on 10.05.2016 tsiviilasja nr 32-1-25-16 lahendi p-s 13 avaldanud seisukoha, mille kohaselt on eelduslikult VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohus on 14.06.2005 tsiviilasja nr 3-2-1-66-05 lahendi p-s 24 leidnud, et ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Asjaolu, et hageja arvates on Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-125-16 väljendatud seisukohad meelevaldsed, ei põhjenda, miks peaks käesoleval juhul kõrvale kalduma varasemast kohtupraktikast, mille kohaselt on tarbijat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus tühine. Hageja

2-18-5210 ei ole millegagi põhjendanud ega tõendanud, et käesoleva nõude aluseks olevates lepingutes ettenähtud viivisemäära saaks lugeda mõistlikuks. Hageja paljasõnaline väide, et tema arvates on viivisemäärad 46,93% ja 33,59% aastas mõistlikud, ei saa olla hageja nõude põhistuseks. Vastavalt TsMS § 235 on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Referentsintressimäär 1. jaanuarist 2017 kuni 05. aprillini 2018 oli Eesti Panga teatel 0,00% aastas, st seadusjärgne viivisemäär oli nimetatud ajavahemikul 0,00 + 8 = 8 % aastas. Ajavahemiku 26. augustist 2017 kuni 05. aprillini 2018, s.o 223 päeva eest on laenulepingust nr Sr547000 tulenevat 231.24 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 11.20 eurot. Ajavahemiku

2-18-5210 TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.