Jätta Oleg Lebedevi vastu esitatud hagiga seotud menetluskulud 87% ulatuses Oleg Lebedevi kanda ja 13% ulatuses Friis Kinnisvara OÜ kanda.
6.Jätta Svetlana Lebedeva vastu esitatud hagiga seotud menetluskulud Friis Kinnisvara OÜ kanda.
7.Mõista Oleg Lebedevilt (Lebedev) Friis Kinnisvara OÜ kasuks välja menetluskulu 160 (ükssada kuuskümmend) eurot 48 senti.
8.Mõista Friis Kinnisvara OÜ-lt Svetlana Lebedeva kasuks välja menetluskulu 5 (viis) eurot.
9.Mõista Oleg Lebedevilt (Lebedev) Friis Kinnisvara OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
10.Mõista Friis Kinnisvara OÜ-lt Svetlana Lebedeva kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Apellatsioonkaebuse esitamine Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
1.Friis Kinnisvara OÜ (hageja) esitas 28. augustil 2017 Pärnu Maakohtule Oleg Lebedevi (kostja I) ja Svetlana Lebedeva (kostja II) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
2.Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna kostjad esitasid makseettepanekule vastuväite.
3.Hageja esitas 5. oktoobril 2017. a Tartu Maakohtule kostjate vastu hagi. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt välja 1200 eurot. Hagi kohaselt sõlmis hageja maaklerilepingu kostjale II kuuluva korteriomandi müügiks. Lepingu allkirjastas kostja I. Hageja leiab, et lisaks kostjale I on lepingu sõlminud ka kostja II, kuivõrd kostja I on tegutsenud kostja II esindajana. Hageja leiab lisaks, et kostjate vahel oli sõlmitud seltsinguleping ning kostja I sõlmis maaklerilepingu seltsingu nimel. Seltsingu poolt kolmandate isikute ees võetud kohustuste, so maakleritasu maksmise eest, vastutavad kostjad seega solidaarselt. Lepingu p 3 kohaselt oli maakleritasuks kokku lepitud 1000 eurot pluss käibemaks 200 eurot, kui kostja II sõlmib lepingu hageja toodud ostjaga. Hageja leidis korterile ostja P. Ranna. Kostja I teatas hagejale, et lõpetab hagejaga sõlmitud lepingu. Kostja II müüs korteri seejärel P. Rannale. Kostjad keeldusid hagejale maakleritasu maksmast.
4.Kostjad vaidlevad hagile vastu. Kostja I sõlmis XX. XX XXXX. a hagejaga maaklerilepingu. Lepingu p 3 kohaselt oli maakleritasu arvestamise aluseks müügihind 65 000 eurot. Kuna müügihind jäi alla selle, ei ole tasu maksmise eeldused täidetud. Õige on see, et hageja tutvustas korterit P. Rannale ja kokku lepiti müügiaeg notari juures 15. juuniks 2017, kuid pärast seda, kui P. Rand koos hagejaga korterit 13. juunil 2017 külastas, teatas ta, et ei soovi korterit osta ja
tehing jäi ära. Kostja leiab, et tehing jäi ära maakleri tegevuse või tegevusetuse tulemusena. Kostja I ütles lepingu sellest tulenevalt pärast tehingu nurjumist üles. Pärast seda avaldas kostja I ise uue korteri müügikuulutuse. P. Rand kontakteerus kostjaga I kuulutuses nimetatud aadressil. Kostja II müüs korteri P. Rannale 5. juulil 2017. Hageja selles müügitehingus ei osalenud. See, et ostjaks oli isik, kellele hageja korterit tutvustas, on juhuslik.
5.Kostja II leiab, et tema vastu esitatud hagi tuleks jätta läbi vaatamata, kuna ta ei ole hagejaga lepingut sõlminud. Kostja II ei ole volitanud kostjat I kostja II nimel hagejaga lepingut sõlmima. Kostjate vahel puudus kokkulepe kasutada korteri müügiks maakleri teenust. Maakleri teenuse kasutamine oli kostja I otsus. Kostja I ei teavitanud sellest kostjat II. Kostjad ei vastuta solidaarselt ka seltsingust tulenevalt.
6.Kohus kuulas hageja seadusliku esindaja ja kostja I ära 15. juunil 2018.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et kostja I vastu esitatud hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostja II vastu esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata.
8.Hageja on esitanud kostjate vastu XX. XX.XXXX. a sõlmitud maaklerilepingu (edaspidi: maaklerileping) alusel hagi maakleritasu väljamõistmiseks. Pooled vaidlevad esitaks selle üle, kas maaklerileping on sõlmitud hageja ja kostja I vahel või hageja ja mõlema kostja vahel. Kohus selgitab, et leping sõlmitakse võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 järgi pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Selleks, et kostjad oleksid maaklerilepinguga seotud, peaksid nad seega olema teinud hagejale vastavasisulise tahteavalduse, st üldjuhul saab lepingust üleneda kohustusi üksnes lepingupooltele. Tahtavalduse lepingu sõlmimiseks saab teha, kas isiklikult või esindaja kaudu. Samas peab see, et tahteavaldus on antud esindaja kaudu, tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) § 116 lg 1 järgi tulenema kas tahteavaldusest endast või tahteavalduse andmisega seotud asjaoludest. Esindaja tehtava tehingu teisel poolel peab tehingu tegemisel olema võimalik aru saada, kellega ta tehingu teeb ning kas tehing hakkab kehtima esindaja või esindatava suhtes (vt Riigikohtu 15. oktoobri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-14, p 11). Friis Kinnisvara OÜ korteri ankeet / maaklerteenuse tellimiskirja, sh selles sisalduva kokkuleppe maakleritasu kohta, on allkirjastanud kostja I. Kostja II nimi on märgitud ainult korteri omaniku nime lahtris. Kostja II ei ole ankeeti / tellimiskirja allkirjastanud. Kostja I on maaklerilepingus märgitud lepingu poolena. Kostjale II ei ole maaklerilepingus viiteid. Maaklerilepingu on samuti allkirjastanud ainult kostja I. Maaklerilepingu dokumentidest ei nähtu seega, et kostja I oleks sõlminud maaklerilepingu kostja II esindajana. Asjaolud, et kostja I omas korteri võtmeid, tutvustas korterit ostuhuvilistele ning viis potentsiaalse ostja soovil korterist mööbli ära, ei viita sellele, et kostja I tegutses maaklerilepingu sõlmimisel kostja II esindajana. Selline tegevus on omane ka lepingu poolele. Hageja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et kostja I ei tegutsenud enda nimel. Kohus märgib, et maaklerilepingu sõlmimise eelduseks ei ole asjaolu, et lepingupool on müüdava asja omanik. Samuti sõlmiti maaklerileping XX. XX. XXXX. Hagile lisatud objektide näitamise lehelt ja poolte kirjavahetusest (t-d 31, 33) nähtuvalt toimus korteri tutvustamine ja mööbli ära viimine pärast maaklerilepingu sõlmimist. Asjaolud, mis ei olnud maaklerilepingu sõlmimise ajaks toimunud, ei saanud mõjutada hagejat TsÜS § 118 lg 2 mõttes uskuma seda,
et kostja I tegutses maaklerilepingut sõlmides kostja II nimel. Arvest, mille hageja on maakleriteenuse osutamise eest esitanud, nähtub, et hageja on käsitlenud maaklerilepinguga seotud, so maakleritasu maksma kohustatud, isikuna kostjat I, kuivõrd arve saajaks on märgitud kostja I. Hageja seaduslik esindaja on ärakuulamisel märkinud, et kostjad vastutavad maakleritasu tasumise eest solidaarselt. Samas on hageja esitanud solidaarse vastutuse alusena mitmeid erinevaid variante, märkides, et solidaarse vastutuse alus ei ole hageja jaoks selge. Kohus leiab sellest tulenevalt, et kostja I käitumine ei tekitanud hagejas TsÜS § 118 lg 2 mõttes uskumust, et kostja I sõlmib maaklerilepingu kostja II nimel. Asja materjalidest ei nähtu lisaks, et kostja II oleks olnud tema nimel maaklerilepingu sõlmimisest teadlik ning talunud seda. Kostja I on ärakuulamisel küll maininud, et kostja II oli teadlik, et korteri kohta oli mingi kuulutus ning et korterit on käidud näitamas. Samas teadmine plaanist korter müüa ei tähenda, et isik teab, et tema nimel on sõlmitud maaklerileping korteri müügilepingu sõlmimise vahendamiseks ning et tal on sellest tulenevalt kohustus maakleritasu maksta. Kirjavahetus, mis peeti seoses maaklerilepingu täitmisega, on toimunud hageja ja kostja I vahel. Hageja seaduslik esindaja on ärakuulamisel märkinud, et kostjal I oli korteri valdus ning ta käis hageja büroos ja pidas läbirääkimis. Poolte selgitustest ning asjas esitatud tõenditest ei nähtu seega, et kostja II oleks olnud tema nimel maaklerilepingu sõlmimisest teadlik ning talunud seda. Kostjat II ei saa seega lugeda TsÜS § 118 lõikest 2 tulenevalt kostjale I maaklerilepingu sõlmimiseks volitust andnuks. Kohus leiab seega, et ka maaklerilepingu sõlmimisega seotud asjaoludest ei tulene see, et kostja I sõlmis maaklerilepingu kostja II nimel. Kohus leiab, et maaklerilepingu pooleks oli ainult kostja I.
9.Hageja väitel on kostjad sõlminud seltsingulepingu ning võtnud hageja ees maaklerilepinguga seltsinglastena kohustuse maakleritasu maksmiseks. Seltsingulepingu eelduseks on VÕS § 580 lg 1 järgi ühise eesmärgi nimel tegutsemine. Samas on tegemist eelkõige ühisele majanduslikule eesmärgile orienteeritud lepinguga. Seda kinnitab mh panuste tegemise nõue (VÕS § 581), juhtimise korraldus (VÕS §-d 582–587), seltsingu orienteeritus kasumi teenimisele ja jaotamisele ning sellega seotud aruandluse nõuded (mh VÕS §-d 586, 591, 592). Seltsingulepingu regulatsiooni kohaldamiseks peavad osalised olema avaldanud tahet olla nimetatud tingimustele vastavas lepingulises suhtes (vt Riigikohtu 3. detsembri 2014. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14, p 14). Kostjad on eitanud seltsingu olemasolu. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et kostjate vahel oleks olnud seltsingu tunnustele vastav lepinguline suhe. Maaklerilepingust ega selle sõlmimise ja täitmisega seotud asjaoludest (vt eespool) ei tulene samuti, et kostja I oleks sõlminud maaklerilepingu seltsinglasena. Ainuüksi asjaolu, et kostja I tegutses maaklerilepingut sõlmides kostja II huvides, ei anna alust pidada kostjate vahelist õigussuhet seltsinguks. Kostjad ei vastuta seega VÕS §-st 595 tulenevalt maaklerilepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse eest solidaarselt.
10.Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et maaklerileping on sõlmitud hageja ja kostja I vahel. Kuna kostja II ei ole maaklerilepingu pool, ei ole ta ka kohustatud maakleritasu maksma. Kostja II vastu esitatud hagi tuleb seega jätta rahuldamata.
11.Maakleril on VÕS § 664 lg 1 kohaselt õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Tasunõuet ei mõjuta VÕS § 664 lg 3 järgi ka see, kui leping sõlmitakse pärast maaklerilepingu lõppemist. Maaklerilepingu p 3 järgi on tasu sissenõutavaks muutumine samuti seotud vahendatava lepingu sõlmimisega. Maaklerilepingu p 3 järgi loetakse tehing vahendatuks, kui tehingu teine pool või temaga seotud juriidiline isik on tutvunud kinnisvaraga maakleri esindaja osavõtul või on saanud omaniku andmed maakleri
käest ning on sõlminud nõutavas vormis lepingu. Pooled on kokku lepitud, et kliendi toomise tõendamiseks on piisav tõend vastav nimeline ja kuupäevaline kanne maakleri kliendilehel. Objektide näitamise lehelt nähtuvalt on korterit 22. mail 2017. a kell 11:00 näidatud Priit Rannale. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on Priit Rand 13. juulil 2017. a korteri omanikuks. Kostja I ei ole nimetatud asjaoludele vastu vaielnud. Maaklerilepingus kokku lepitud maakleritasu nõudmise eeldused on seega täidetud. Kostja I on märkinud, et Priit Rand ei ostnud korterit hageja vahendamise tulemusena, vaid kostja I pani ise korteri müügikuulutuse ülesse. Priit Rand võttis pärast seda, kui ta oli hageja vahendusel korteri ostmisest loobunud, kostjaga I ühendust kostja I poolt üles pandud kuulutuses märgitud aadressil. Kostja I välja toodud asjaolud ei muuda seda, et maaklerilepingus kokku lepitud maakleritasu nõudmise eeldused on täidetud. Kohus leiab, et maaklerilepingu p 3, mis sätestab tasunõude eeldused ei ole seadusega vastuolus. Maakleri kohustuseks võib VÕS § 658 lg 1 järgi olla nii kolmanda isikuga lepingu sõlmimine kui ka üksnes lepingu sõlmimise võimalusele viitamine. Seega võivad maakleri kohustused ka seaduse järgi piirduda üksnes sellega, et ta viitab käsundiandjale võimalusele vastava objekti suhtes leping sõlmida. VÕS § 42 lg 2 kohaselt ei vaadelda tüüptingimust ebamõistlikult kahjustavana, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet. Seega ei saa sellist tingimust, sh tasu maksmise eelduste osas, lugeda ka ebamõistlikult kahjustavaks ja tühiseks VÕS § 42 lg 1 alusel. VÕS § 664 lg 1 järgi võib maakleri õigus saada maakleritasu tekkida ka üksnes tema osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Tegu on pealegi dispositiivse normiga, mis ei keela kokkuleppel maakleritasu maksmise eeldusi ka täpsustada, mh selles osas, mida lugeda „vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimiseks". Seadusega võib vastuolus olla kokkulepe, mis täielikult või põhiosas annab maaklerile tasunõude lepingu sõlmimisel, kui maakleril ei ole tehinguni jõudmisel kas üldse mingit rolli või on see roll minimaalne ning selliselt piirataks käsundiandja lepinguvabadust edasiste lepingute sõlmimiseks ebaproportsionaalselt (vt Riigikohtu 13. novembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-13, p-d 18-21). Kohtu hinnangul täpsustab maaklerilepingu p 3 seaduses sätestatud raamides maakleritasu maksmise eeldusi. Tasu saamise eelduseks selle lepingupunkti järgi on asjaolu, et maakler on lõplikule ostjale korteriomandit tutvustanud, st maakleril on olnud märkimisväärne roll ostja leidmisel.
12.Kostja I on leidnud, et hageja on maaklerilepingut rikkunud. Rikkumine seisneb selles, et 13. juuni 2017. a korterikülastuse ajal põhjustas maakleri tegevus Priit Ranna taganemise esialgsetel tingimustel müügilepingu sõlmimisest. Kostja on ärakuulamisel samas öelnud, et ta ei tea, miks Priit Rand ei ostnud korterit esialgu kokku lepitud tingimustel. Kostja I ei ole seega välja toonud, mida maakler tegi või oleks pidanud tegema selleks, et Priit Rand oleks sõlminud müügilepingu esialgu kokku lepitud tingimustel. Kostja I ei ole seega välja toonud asjaolusid, millest nähtuvalt oleks hageja maaklerilepingut rikkunud. See, et Priit Rand ei sõlminud müügilepingut esialgselt kokku lepitud tingimustel, ei ole maaklerilepingu rikkumine, kuivõrd maakler ei ole kohustatud tagama müügilepingu sõlmimist, vaid on kohustatud seda ainult vahendama (vt maaklerilepingu p 1 ja VÕS § 658 lg 1 ja 2). Kostja I ei saa seega VÕS § 668 lg 1 alusel keelduda maakleritasu maksmisest. Kuna korteri müügi- ega asjaõiguslepingust ei ole taganetud, ei saa kostja I ka VÕS § 664 lg 5 alusel maakleritasu maksmisest keelduda.
13.Maaklerilepingu p 3 järgi on maakleril õigus nõuda vahendatud tehingu eest tasu 1000 eurot, millele lisandub käibemaks. Tasu arvestamise aluseks on omaniku poolt soovitud hind koos vahendustasuga, milleks antud kinnisavara puhul on 65 000 eurot. Kohus leiab, et
maaklerilepingus sisalduv tasukokkulepe on hageja tüüptingimus. Seda tulenevalt nii lepingu sõnastusest kui ka hageja ärakuulamisel öeldust, et leping põhineb hageja 20 aastasel praktikal. Seega tuleb seda tõlgendada VÕS §-s 39 lõikes 1 sätestatud tõlgendusreeglitest lähtuvalt. Hageja hinnangul on pooled leppinud kokku fikseeritud tasus, kuivõrd tasu on ette nähtud selleks, et katta maakleriteenuse osutamiseks tehtavad kulud (äriühingu üldkulud, fikseeritud turunduskulud) (tl 85). Samas ei ole maakleritasu suurus maaklerilepingus seatud sõltuvusse teenuse osutamiseks tehtavatest kuludest, vaid omaniku poolt korteri eest soovitavast hinnast. Kohtu hinnangul saab lepingu p-st 3 lähtudes mõistliku käsundiandja positsioonist selliselt aru saada. Lepingu tekstis on selgelt seotud maakleritasu suurus ja korteriomandi hind. Juhul, kui maakleritasu suurus ei sõltuks hinnast, sellist seost ei oleks vaja ning hind võiks olla sätestatud lihtsalt lepingu eraldi punktina. Kohus leiab sellest tulenevalt tasu kokkuleppe mõistlik tõlgendus on, et hageja tasu suurus sõltub müügihinna suurusest. Samas see ei tähenda, et juhul, kui korteriomand müüdi teise hinnaga, ei oleks hagejal üldse õigust tasu saada, arvestades asjaolu, et maakleril ei ole võimalik omanikule ette kirjutada, millise hinnaga müük toimub. Maaklerilepingu tekstist saab järeldada, et sel juhul tuleb tasu ümber arvutada, eelduslikult vastavalt maaklerilepingus toodud soovitud müügihinna ja tegeliku hinna proportsioonile. Kostja I on ärakuulamisel märkinud, et korter müüdi hinnaga 56 300 eurot, sama nähtub ka kohtule esitatud e-kirjavahetusest (vt ka tl 72). Hageja võib seega nõuda kostjalt tasu 1039 eurot ja 38 senti {[56 330 * (1000 / 65000)] + käibemaks}. Kostja I vastu esitatud hagi tuleb selles ulatuses seega rahuldada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.Kostja II vastu esitatud hagiga seotud menetluskulud tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja I vastu esitatud hagiga seotud menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldati ligikaudu 87% ulatuses.
15.Hageja menetluskuluks on riigilõiv 200 eurot (tl 110). Kostja I menetluskulud on esindajatasu summas 348 (8,7 h * 40 eurot) eurot. Kostja I on sellest tasunud ise 104 eurot. Eesti Vabariik on tasunud ülejäänud summa. Kostja II menetluskulud on esindajatasu 80 (2 h * 40 eurot) eurot. Kostja II on sellest tasunud 5 eurot. Eesti Vabariik on tasunud ülejäänud summa.
16.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu, et kostja I esindaja poolt tehtud toimingud ja neile kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud. Kostja II esindaja poolt tehtud toimingud on vajalikud ja põhjendatud ainult ühe tunni ulatuses. Täiendavate tõendite kogumise taotluse esitamisele kulunud aeg ei ole põhjendatud ega vajalik, kuna taotlus esitati hilinenult ja jäeti seetõttu rahuldamata. Menetluskulude nimekirja esitamisele kulunud aeg ei ole vajalik ega põhjendatud, kuna kostja II oleks saanud selle esitada ka ise ilma esindaja abita (vt Riigikohtu 6. mai 2015. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 13). Kostja I esindajakulu 104 eurot on seega põhjendatud ja vajalik. Kuna kostja II esindajakulud olid osaliselt põhjendatud ning kostja II pidi justiitsministri 5. jaanuari 2017 määruse nr 1 „Üldise õigusnõustamise sihtgrupp ja õigusvaldkonnad ning selle nõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 1) § 7 lg 1 järgi tasuma omaosaluse 5 eurot, on kostja II esindajakulu 5 eurot põhjendatud ja vajalik. Seadusest ei tulene riigi poolt makstava toetuse hüvitamise kohustust riigile, mistõttu ei kuulu
riigi poolt makstud toetus hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõistmisele (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 24. novembri 2017. a lahend tsiviilasjas nr 2-16-10556).
17.Kuna kostja II menetluskulud jäid hageja kanda, tuleb hagejalt kostja II kasuks välja mõista menetluskulu 5 eurot. Kuna kostja I vastu esitatud hagiga seotud menetluskuludest jäi 87% kostja I ja 13% hageja kanda, tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista menetluskulud 160,48 [(200 *0,87) – (104*0,13)] eurot. Arvestades poolte taotlusi, tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.