Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-s. Asjaolud ja kohtu põhjendused Osaühing Aktiva Finants esitas 05.04.2018 kohtule hagi xxx vastu võlgnevuse saamiseks. Hageja nõuab põhinõude 798,16 eurot, intresside 70,74 eurot, võla sissenõudmise kulude 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviste 50,91 eurot ja jooksvate viiviste tasumist. Põhinõue tuleneb kolmest laenulepingust. Viiviste arvestamisel on aluseks võetud lepinguline määr 46,13%, 45% ja 45,02% aastas. Lisaks nõuab hageja menetluskulude tasumist summas 1150 eurot (riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja tasu 950 eurot). TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagiavaldus kätte toimetatud 15.05.2018 TsMS § 3141 lg 2 alusel. Kostja pole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul oma vastust hagile esitanud. Eeltoodust tulenevalt teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse. Riigikohus on selgitanud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Hagiavaldusele lisatud laenulepingu üldtingimuste punktis 8.1. (tlk 13 pöördel) on määratud viivise määraks lepinguline määr vastavalt konkreetsele lepingule 46,13%, 45% ja 45,02% aastas. Kohus on seisukohal, et antud juhul on tegemist tüüptingimustega ning kostjaks on tarbija, kuivõrd laenu andjaks on kutse- või majandustegevuses tegutsev isik, kelle igapäevane äritegevus on laenuandmine. Kostja on laenu võtnud isikuna, kes ei tegutsenud oma kutse- või majandustegevuses. Riigikohtu praktikast tuleneb, et ebaproportsionaalselt suure viivise

kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05). Kohus on seisukohal, et lepingulised viivise määrad 46,13%, 45% ja 45,02% aastas võlgnetavalt summalt on eeltoodust tulenevalt tühised, sest ületavad seadusjärgset määra märgatavalt rohkem kui kolm korda. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kuivõrd laenulepingute üldtingimuste punkt 8.1 on eeltoodust tulenevalt tühine kokkulepitud viivise määra osas, siis kohaldab kohus lähtudes VÕS § 113 lg 1 ja Riigikohtu lahendist nr 3-21-25-16, seadusjärgset viivise määra. Viivist on arvestatud hagiavalduse kohaselt järgmiselt 1) Laenuleping Sr579381, viivise määr 45% aastas, periood 21.04.2017-05.04.2018, põhivõlgnevus 50,92 eurot, viivitus 350 päev, viivis 21,97 eurot; 2) Laenuleping Sr538329, viivise määr 46,13% aastas, periood 21.06.2017-05.04.2018, põhivõlgnevus 556,33 eurot, viivitus 289 päev, viivis 203,20 eurot; 3) Laenuleping Sr581653, viivise määr 45,02% aastas, periood 29.06.2017-05.04.2018, põhivõlgnevus 190,91 eurot, viivitus 281 päev, viivis 66,17 eurot. Vastaval perioodil kehtis järgmine seadusjärgne viivise määr: 8% aastas. Seadusjärgset viivise määra arvestades kujuneb seadusjärgseks sissenõutavaks muutunud viivise summaks 50,91 eurot (laenuleping Sr579381 3,91 eurot; laenuleping Sr538329 35,24 eurot; laenuleping Sr581653 11,76 eurot). Kohus märgib, et hageja on koos hagiavaldusega esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama sätte lõige 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses muu hulgas palunud välja mõista lepingulise esindaja kulu summas 950 eurot. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja järgi on lepinguline esindaja kulutanud 7 h hagiavalduse koostamisele. Kohus leiab, et vastav ajakulu nimetatud toimingutele pole põhjendatud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk ja sisu ei eelda märgitud ajakulu. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamiseks antud nõude sisu arvestades lugeda 1,5 h. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot ilma käibemaksuta ja mõistab vastavas summas lepingulise esindaja kulud välja kostjalt.

Ülejäänud osas rahuldab väljamõistmiseks.

kohus

hageja

nõuded

võlgnevuse

ja

menetluskulude

TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.