Viru Maakohus
Kohtunik
Maido Roots
Määruse tegemise aeg ja koht
05.06.2018.a. Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-19410
Tsiviilasi
G. J. T hagiavaldus S. Fja K. O vastu kuritegeliku hooletuse/pettuse hüvitamise nõudes
Menetlustoiming
Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende
Hageja: G. J. T (ik: xxxx; e-post: [email protected])
esindajad
Hageja esindaja riigi õigusabi korras: adv. Gerda-Johanna Pello Kostja 1: S. F(ik: xxxx) Kostja 2: K. O (ik: xxxx)
Keelduda G. J. T’i hagi menetlusse võtmast.
Edasikaebamise kord:
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamise päevale järgnevast päevast.
Määrus kätte toimetada hageja esindajale.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus. 29.12.2017.a. saabus Viru Maakohtusse G. J. T hagiavaldus S. Fja K. O vastu kuritegeliku hooletuse/pettuse hüvitamise nõudes. Viru Maakohtu 04.01.2018.a. määrusega anti hagejale tähtaeg hagiavalduses olevate puuduste kõvaldamiseks. Viru Maakohtu 21.03.2018.a. määrusega rahuldati hageja taotlus riigi õigusabi saamiseks. Esindajaks sai advokaat Gerda-Johanna Pello.
16.04.2018.a. andis kohus hageja esindajale 20 päeva 04.01.2018.a. määruses toodud puuduste kõrvaldamiseks. Kohus on kahel korral pikendanud hageja esindaja vastamistähtaega. 31.05.2018.a. esitas hageja esindaja kohtule seisukoha. Advokaat palus muu hulgas lugeda lõppenuks või lõpetada G. J. Tele Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 21.03.2018.a. määrusega antud riigi õigusabi edasine andmine. Nimelt on selgunud, et G. J. Thomas tahab esitada hagi kõigi kortermaja elanike nimel. Ta leiab, et linn ei ole omalt poolt midagi maja suhtes teinud aastast 1966, mil maja ehitati. Antud korter kuulub G. J. T abikaasale, kes ostis korteri aastal 2008. Esindaja on võtnud väljavõtte kinnisturegistrist 16.05.2018.a., millest nähtub, et korteriomanik on K. T, kanne on tehtud 12.03.2008.a. Abielu sõlmisid isikud Venemaal aastal 2005.a. Ta ei ole rahul, et linn ei ole majale teinud remonttöid, majas puudub nõuetekohane kanalisatsioon, vesi ja küte. Ta heidab linnale ette, et reservfondi tehtud makseid ei ole kasutatud eesmärgipäraselt. G. J. T sõnul tal endal puuduvad Eestis pangakontod, ta ei ole ise makseid kuhugi teinud. Advokaat leiab, et hagejal ei ole võimalik esitada kohtule eduperspektiiviga nõuet. On põhjendatud alus eeldada, et menetluses osalemine on edutu. Isik on korduvalt kinnitanud, et korteriomand ei kuulu tema ja abikaasa ühisomandisse. Seeläbi ei saa nimetatud varaga seonduv rikkuda riigi õigusabi saaja tsiviilõigusi. Hagejal puudub alus esitada ka nö “populaarkaebust” teiste korteriomanike üldistes huvides. Isegi kui eeldada, et korteriomand on abikaasade ühisomandis, on nõue perspektiivitu. Valdavalt heidab hageja ette, et tegemata on jäetud tööd korteriomandi mõttelise osaga kaasomandist. Selleks on pädevad aga ühist otsust langetama ning remonti finantseerima korteriomanikud ühiselt. Hageja seisukohtadest ei ole võimalik tuvastada asjaolusid, mis annaksid aluse väita, et kostjatena piiritletud füüsilistel isikutel lasus kohustus remontida korteriomandi kaasomandi osa. Alates 01.01.2018.a. on korteriühistuste moodustamine kohustulik. Seeläbi on hagejal võimalik nimetatud otsused tõstatada korteriühistu üldkoosolekul või pöörduda vastavasisuliste avaldustega korteriühistu juhatuse poole. Kostja S. F on inforegistri andmetel xxxx Kommunaali juhatuse liige ja K. O oli xxxx vallavanem. Esindaja leiab, et nende kahe isiku vastu ei saa nõuet esitada. Füüsiliste isikutena ei ole nemad pädevad kostjad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused on loetletud TsMS §-s 371, mille lõike 2 punktide 1 ja 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata ka juhul, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust või kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja esindaja on asjaolude täpsustamise järgselt toonud välja, et hageja nõue seondub kortermajaga, kus asub hageja abikaasale kuuluv korteromand. Hageja heidab ette, et linn ei ole majale teinud remonttöid ning et reservfondi tehtud makseid ei ole kasutatud eesmärgipäraselt. Samas on esindaja märkinud, et nõudel puuduks edulootus. Kohus leiab, et kuivõrd kõnealune korteriomand ei kuulu hageja ja tema abikaasa ühisomandisse, vaid ainult hageja abikaasale, ei ole G. J. T õigusi rikutud ning temal puudub
nõudeõigus. Korteriomandiga seonduva nõude saab esitada hageja abikaasa ehk korteriomandi omanik. Samuti pole esitatud hagiga võimalik hagejal saavutada taotletavat eesmärki. Hagi on esitatud kostjate – endise vallavanema ning xxxx Kommunaali juhatuse liikme – kui füüsiliste isikute vastu. Ilmselgelt puudub kostjatel füüsiliste isikutena kohustus täita hageja poolt nimetatud kohustusi. Korteriomanikud saavad enda õigusi kaitsta korteriomanike üldkoosoleku kaudu või korteriühistu kui juriidilise isiku kaudu kolmandate isikute vastu esitatavate nõuetega. Kuna hageja esindaja hinnangul ei ole käesolevas asjas võimalik hagiavalduses puuduseid kõrvaldada ning kohtu hinnangul on kohtule esitatud hagiavaldus menetlusse võtmist takistavate puudustega ja hagil puudub perspektiiv, keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hageja esindajale täiendavalt, et käesoleval juhul esinevad RÕS § 19 alused. Nimelt kui advokaat on asunud riigi õigusabi korras õigusteenust osutama, on ta kohustatud seda tegema kuni asja lõpliku lahendamiseni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui riigi õigusabi saaja taotleb seadusega vastuolus oleva huvi kaitset või kui riigi õigusabi saaja väidetav nõue ei põhine seadusel või kui puudub protsessuaalne võimalus kaitsta riigi õigusabi saaja õigusi ja huve, piirdub riigi õigusabi osutamine sellega, et advokaat põhjendab kirjalikult nimetatud asjaolusid riigi õigusabi saajale. Kohus märgib, et asja lõpetamisel lõpplahendiga kohus riigi õigusabi andmist eraldi määrusega ei lõpeta. Kohus loeb riigi õigusabi osutamise lõppenuks asja lõpliku lahendamisega. Kohus määrab advokaadi tasu kindlaks eraldi määrusega pärast käesoleva määruse jõustumist. Käesolev määrus saadetakse ainult hagejat riigi õigusabi korras esindavale advokaadile. Advokaadil on kohustus teha käesolev määrus teatavaks ka oma esindatavale. Kohus juhindus määruse tegemisel TsMS § 372; 464; 465; 661 nõudeist.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Maido Roots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.