Võlaõigus › Võõrandamislepingud

HAGEJA NÕUE JA HAGI ASJAOLUD

2-16-18316 1) Hageja Bauhof Group AS esitas hagi kohtusse solidaarselt kostja I Lõuna Ehitus OÜ ja kostja II XXXi vastu põhivõlgnevuse 9607,93 euro, viivise 91,73 euro, kahju 40 euro ja lisanduva viivise nõudes (tl 1-5). 2) 13.02.2014 sõlmis hageja Lõuna Ehitus OÜ-ga krediiditingimustega müügilepingu nr 6775 (edaspidi leping), mille sisuks oli hageja poolt kostjale I kauba müük ja kostja I kohustus kauba eest tasu maksma. Hageja müüs kostjale I ehituskaupa ja esitas kostjale I kauba eest arveid kogusummas 9607,93 eurot (1-25). Vastavalt lepingu punktile 4 kohustus kostja I tasuma talle esitatud arved kauba eest arvel märgitud kuupäevaks. Kostja I oma lepingulist kohustust hageja ees ei täinud. 3) Hageja ja kostja II XXX sõlmisid 13.02.2014 käenduslepingu (tl 26-27), millega kostja II kohustus hageja ees solidaarselt koos kostjaga I vastutama lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest (VÕS §-le 142 lg 1). 4) 18.01.2017 taotles hageja kohtul muuta kostjaks I Lõuna Ehitus OÜ asemel OÜ Verones, kuna 29.12.2016 ühinesid Lõuna Ehitus OÜ ja OÜ Verones, mille tagajärel Lõuna Ehitus OÜ äriregistrist kustutati (tl 48). 5) 09.01.2018 menetlusdokumendis taotles hageja kostja I OÜ Verones osas menetluse lõpetamist, kuna kostja I on äriregistrist kustutatud 12.12.2017 (tl 109). 6) Hageja esitas avalduse kostja II suhtes hagist loobumiseks TsMS § 429 alusel põhivõlgnevuse 9607,90 euro osas, kuna kostja II on põhivõlgnevuse hagejale 21.02.2017 seisuga täielikult tasunud (tl 86-87, 137). 7) Hagejal on jätkuvalt nõue kostja II vastu seoses viivisenõudega ja 40 eurose sissenõudekulude hüvitamise nõudega (tl 109-111). Hageja viivisenõue kostja II vastu 01.12.2016 seisuga on 91,73 eurot ning peale hagi esitamist lisanduv viivisenõue ning samuti sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 40 eurot (tl 1-5, 109-111). Hageja ja kostja I on krediiditingimustega müügilepingu nr 6775 p-s 4.5 kokku leppinud viivise määras õigeaegselt tasumata summalt 0,15% iga viivitatud päeva eest (tl 2, 7). 01.12.2016 seisuga võlgneb kostja I hagejale viiviseid 310,40 eurot, kuid põhjusel, et hagihind ei ületaks 15 000 eurot, vähendas hageja sissenõutavaks muutunud viiviseid summani 91,73 eurot (t 2, 109111). Lisaks tekkisid viivised peale hagi esitamist ajavahemikul 07.12.2016 kuni 21.02.2017. Hageja nõudeks kostja II vastu käesoleval hetkel on viivised arvestusega kuni 01.12.2016 summas 310,40 eurot, mida hageja vähendas hagiavalduses 91,73 eurole ja juurde tekkinud viivised ajavahemikul 07.12.2016 kuni 21.02.2017 summas 1019,39 eurot, mis kujunes järgneva arvestuse kohaselt: Algus Lõpp Hilinenud päevi % Võlg Viivis 07.12.2016

10.01.2017

0,15%

9607,93

490,00 €

11.1.2017

21.02.2017

0,15%

8607,93

529,39 €

VIIVIS 07.12.2016 kuni 21.02.2017 KOKKU 1019,39 € 8) Seega on hageja lõplikuks viivisenõudeks kostja II vastu viivisenõue põhivõlalt 91,73 eurot (kuni hagi esitamiseni) ja 1019,39 eurot alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni 21.02.2017 kostja II poolt, so kokku 1111,12 eurot.

2-16-18316 9) Kuna kostja II on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud ning hagejal on tekkinud viivis, siis nõuab hageja kostjalt II ka võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot vastavalt VÕS § 1131 lg 1.

KOSTJA I VASTUS HAGIAVALDUSELE

10) Kuna kostja II on võlgnevuse hagejale tasunud ning võtab hagi muus osas õigeks, siis palub kostja I menetluse hageja nõudes lõpetada (tl 100).

KOSTJA II VASTUS HAGIAVALDUSELE

11) Kostja II palub lõpetada menetlus seoses hageja võlgnevuse 9607,9 eurot õigeksvõtmisega kostja II poolt; lõpetada menetlus seoses hageja viivise 91,73 eurot ning kahju hüvitamise nõude 40 eurot õigeksvõtmisega kostja II poolt. Kostja II palub jätta rahuldamata hageja viivise nõue seadusjärgset määra ületavas osas ning kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja II võtab hagi õigeks hageja seaduslike nõuete osas, so nii põhinõude, viivise kui ka võlgnevuse sissenõudmise kulu nõudes ulatuses, milles see on seaduse kohaselt põhjendatud. Kostja II ei ole kunagi vastu vaielnud võlgnevuse kohtuvälisele tasumisele. Hageja nõuded viivise väljamõistmiseks kostjalt seadusjärgset määra ületavas osas tuleb kostja arvates jätta rahuldamata (tl 69-73). 12) Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja ja Lõuna Ehitus OÜ vahel on 07.02.2014 sõlmitud krediiditingimustega müügileping nr 6775 ning et kostja käendas Lõuna Ehitus OÜ kohustusi, mis tulenevad nimetatud lepingust vastutuse maksimumsummas 15 000 eurot. Samuti puudub vaidlus ka selle üle, et Lõuna Ehitus OÜ-l (29.12.2016 ühinenud OÜga Verones, registrist kustutatud) tekkis võlgnevus hageja ees tasumata kauba arvete näol summas 9607,93 eurot. 13) Kostja II on lepingulise esindaja vahendusel pidanud hagejaga läbirääkimisi võlgnevuse maksegraafiku sõlmimiseks. Pooled leppisid kokku maksegraafiku pikkuses, s.o 1 aasta. Lisaks põhivõlgnevusele oli kostja nõus ka hageja ettepanekuga sissenõudmiskulude ning viiviste maksegraafikusse lisamiseks eeldusel, et sissenõudmiskulude suurus viiakse kooskõlla seadusest tulenevate määradega. Vaatamata kostja II selgelt väljendatud valmisolekule võlgnevuse kustutamiseks, ei vastanud hageja kostja 01.12.2016 e-kirjas toodud ettepanekule, vaid pöördus ootamatult 07.12.2016 kohtusse. Sellest tulenevalt üritab hageja jätta oma hagis eksliku mulje, et justkui kostja ei soovinud kompromissi sõlmimist ajal, kui hageja, kostjat II ette hoiatamata ning kostja II jaoks üllatuslikul moel keset poolte vahelisi läbirääkimisi, otsustas esitada kostja vastu hagi. 14) Kostja II tasus kogu võlgnevuse mõistliku aja jooksul pärast seda, kui hageja enam kostja II kirjadele ei vastanud. Kostja II tasus 10.01.2017 hagejale võlgnevusest 1 000 eurot (tl 84) ning 21.02.2017 ülejäänud osa võlgnevusest summas 8 607,93 eurot (tl 85). Kostja II ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. 12.06.2017 sai kostjale II üllatuslikult Ametlike Teadaannetes avaldatud teate vahendusel teatavaks, et hageja on esitanud kostja II vastu hagi võla, viiviste ja kahju hüvitamise nõudes.

2-16-18316 15) Kuivõrd kostja II on hageja nõude võlgnevuse summas 9 607,93 eurot täielikult rahuldanud ning hageja viivise 91,73 eurot ning kahju hüvitamise 40 eurot nõuded võtab kostja omaks, tuleb antud nõuete osas menetlus lõpetada. 16) Hageja viivisenõue on ebamõistlikult suur. Hageja nõuab kostjalt II viivise tasumist 0,15% määras päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Tegemist on selgelt ülemäärase ning tarbijast kostjat ebamõistlikult kahjustava viivisemääraga, mida tuleb pidada kehtiva kohtupraktika alusel tühiseks. Hagi alusena väljatoodud käenduslepingu puhul on tegemist tüüptingimustega lepinguga ning seetõttu puudus kostjal II ilmselgelt reaalne võimalus kohustuste rikkumise puhul kohaldatavast viivitusintressi läbi rääkida. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on varem leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Seega tuleb lugeda, et kostja kui füüsiline isik sõlmis käenduslepingu tarbijana. Seega on praegusel juhul hagejal maksimaalselt õigus nõuda viivist võlgnevuse maksmisega viivitamise eest vaid seaduses sätestatud ulatuses. Käesolevas asjas kohaldunuks seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8,00-8,05% aastas (s.o ca 0,022% päevas). Praeguses asjas kokku kostja poolt nõutav viivisemäär – 0,15% päevas - ületab seadusjärgset viivisemäära üle kuue korra. Tegemist on ilmselgelt ülemäärase ja tarbijast kostjat ebamõistlikult kahjustava viivisemääraga. Kostja II taotleb edasiulatuvalt välja mõistetava lepingujärgse viivise vähendamist, kui võlausaldaja ei tõendanud suuremat kahju. Hagejal on õigus nõuda viivist vaid seadusjärgses ulatuses. Kostja II taotleb ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppe tühisuse tuvastamist ning viivise määra vähendamist kuni seaduses sätestatud viivise määra suuruseni.

MENETLUSE KÄIK

17) Käesolevas asjas määras kohus 09.04.2018 kirjaliku menetluse (tl 120).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

18) Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hageja hagi 1019,39 eurose viivisenõude osas tuleb rahuldada osaliselt. Käesolevas asjas vaidlevad pooled kokkuvõtlikult selle üle, kas hageja viivisenõue seadusejärgset määra ületavas osas on põhjendatud või mitte. 19) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

2-16-18316

20) Esmalt lahendab kohus kostja II poolt 24.05.2018 esitatud vastuväite kohtu tegevusele (tl 138). Kohus on hagejalt palunud selgitust selles osas, kas hageja loobub põhivõlgnevuse 9607,90 euro nõude osas hagist TsMS § 429 kohaselt või võtab hageja selles osas hagi tagasi TsMS § 424 alsuel. Kostja II hinnangul on kohus asunud hagejat olulises ulatuses menetlusõiguste kasutamise osas juhendama ning kui kohus poleks hagejat õpetama asunud, oleks tulnud kohtul jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda (tl 138). Kohus jätab kostja II vastuväite kohtu tegevusele TsMS § 333 lg 1 alusel rahuldamata. Kohtul on kohustus välja selgitada, kas hageja on osaliselt hagist loobunud või selle tagasi võtnud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-197-13, p 35 märkinud, et nõude vähendamise kohta seisukoha võtmine on vajalik, et menetlusese oleks selge ja kostjal oleks võimalik aru saada, millisele nõudele ta peab vastu vaidlema (vt ka nt Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 12; 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-13, p 15; 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p 42). Kuigi nõude vähendamine ei ole TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi hagi muutmine, tähendab see vaid seda, et selleks ei ole TsMS § 376 lg 1 järgi vaja kostja ega kohtu nõusolekut. Kohus pidanuks selgeks tegema, kas hageja on hagist osaliselt loobunud (TsMS § 429 mõttes) või hagi osaliselt tagasi võtnud (TsMS § 424 mõttes) ja vajadusel tegema määruse menetluse osalise lõpetamise või hagi osalise läbi vaatamata jätmise kohta (vt ka Riigikohtu 23. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 19). 21) Kostja I OÜ Verones (registrikood 10902838) on äriregistrist kustutatud 12.12.2017 (tl 133135). TsMS § 428 lg 1 p 5 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust või juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus käesoleva tsiviilasja kostja I OÜ Verones suhtes TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel, kuna kostja I kui juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. 22) Hageja esitas avalduse kostja II suhtes hagist loobumiseks TsMS § 429 alusel põhivõlgnevuse 9607,90 euro osas, kuna kostja II on põhivõlgnevuse hagejale 21.02.2017 seisuga täielikult tasunud (tl 86-87, 137). Kohus võtab hageja hagist osalise loobumise kostja II suhtes põhinõude 9607,93 euro osas vastu ning lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel tsiviilasjas nr 2-16-18316 menetluse seoses hagist osalise loobumisega kostja II XXXi suhtes põhinõude 9607,93 euro osas. 23) Kostja II on 26.06.2017 menetlusdokumendis tunnistanud 06.12.2016 esitatud hagis märgitud viivise nõuet 91,73 eurot ja kahju hüvitamise nõuet 40 eurot (tl 69-73). Seega selles osas teeb kohus osaliselt õigeksvõtul põhineva otsuse TsMS § 440 lg 1 alusel. Selles osas - 131,73 euro ulatuses - on kohtuotsus viivitamata täidetav TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel. 24) Hageja on esitanud täiendava viivise nõude alates 07.12.2016 kuni 21.02.2017 kogusummas 1019,39 eurot ning nõuab kostjalt viivise tasumist 0,15% määras päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni (tl 109-111), millele kostja vaidleb vastu (tl 69-73). Hageja vastava nõude õiguslik alus on VÕS § 101 lg 1 p 6, mille kohaselt kui võlgnik on kohustust

2-16-18316 rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vaidlustamata asjaoludel on hageja ja kostja I krediiditingimustega müügilepingu nr 6775 p-s 4.5 kokku leppinud viivise määras õigeaegselt tasumata summalt 0,15% iga viivitatud päeva eest (tl 6-8). Hageja ja kostja II vahel 13.02.2014 sõlmitud käenduslepingu kohaselt kohustus kostja II hageja ees vastutama solidaarselt kostjaga I (tl 26-27). Poolte vahel puudub vaidlus selle, et 9607,93 suurusest põhivõlast tasus kostja II hagejale 1000 eurot 10.01.2017 (tl 84) ja ülejäänud võlgnevuse 8607,93 eurot tasus ta hagejale 21.02.2017 (tl 85). Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja viivisenõue on ebamõistlikult suur ning kas hagejal on õigus nõuda viivist seadusejärgses määras või ka seadusejärgset määra ületavas osas, so 0,15% määras päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus leiab, et hageja ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingu puhul on tegemist tüüptingimustega lepinguga. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on selgitanud, et tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral on võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-139-14, p 11). Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-25-16, p-s 13 on märgitud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas tõendeid selle kohta, et kostja II oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Seega tuleb lugeda, et kostja II kui füüsiline isik sõlmis käenduslepingu tarbijana. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-16, p-s 13 asunud seisukohale, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda viivist võlgnevuse maksmisega viivitamise eest seaduses sätestatud ulatuses, mitte aga seadusejärgset määra ületavas osas. Praeguses asjas kostja poolt nõutav viivisemäär 0,15% päevas ületab seadusjärgset viivisemäära (mis on umbes 0,022% päevas) üle kuue korra. VÕS § 113 lg 1 teine lause kohaslet loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (referentsintressimäär). Arvestades 2016 ja 2017 ajal kehtinud referentsiintressimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8 % aastas (mis on umbes 0,022% päevas). Tegemist on ilmselgelt ülemäärase ja tarbijast kostjat ebamõistlikult kahjustava viivisemääraga. Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus viivise määra kuni seaduses sätestatud viivise määrani.

2-16-18316 25) Perioodil 07.12.2016 kuni 10.01.2017 oli kostja II põhinõude 9607,93 euro tasumisega viivituses 34 päeva ning seadusejärgne viivis selle perioodi eest on 71,45 eurot. Perioodil 11.01.2017 kuni 21.02.2017 oli kostja II põhinõude 8607,93 euro tasumisega viivituses 41 päeva ning seadusejärgne viivis selle perioodi eest on 77,35 eurot. Seega on hagejal õigus nõuda perioodil 07.12.2016 kuni põhinõude täieliku tasumiseni 21.02.2017 seadusejärgset viivist kokku 148,80 eurot, mida kohus peab põhjendatuks kostjal II hageja kasuks välja nõuda. Seega rahuldab kohus hageja poolt esitatud 1019,39 euro suuruse viivise nõude osaliselt. Kohus mõistab kostjalt II hageja kasuks välja viivise seadusejärgses määras 148,80 eurot ning jätab rahuldamata hageja viivise nõude summas 870,59 eurot (1019,39 – 148,80 eurot). 26) Eeltoodust tulenevalt ning hinnates kõiki käsitletud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub kohus seisukohale, et hageja hagi viivise nõude osas tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt II tuleb hageja kasuks välja mõista viivis seadusejärgses määras 148,80 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja viivise nõude seadusejärgset määra ületavas osas summas 870,59 eurot. 27) Hagi hind käesolevas asjas on TsMS § 124 lg 1 kohaselt 15 000 eurot. Menetluskulude jaotus 28) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 29) TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 30) Hageja esitas menetluskulude nimekirjad 06.12.2016 (tl 1-4) ja 08.01.2017 (tl 109-111). Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindaja osutas hagejale õigusabiteenust hinnaga 100 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Hageja esindajal on kulunud õigusteenuseks kokku 6,5 tundi kogusummas 650 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks on hageja tasunud käesolevas asjas riigilõivu kokku 650 eurot (tl 30). Hageja menetluskulud on menetluskulude nimekirja kohaselt kokku 1300 eurot (tl 109-111). 31) Kostja II esitas menetluskulude nimekirjad 08.01.2018 (tl 105-108) ja 25.04.2018 (tl 128130). Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindaja osutas kostjale õigusabiteenust tunnihinnaga 120 eurot ning õigusabiteenuseks kulus aega kokku 8 tundi 40 minutit kogusummas 1248 eurot.

2-16-18316 32) Kostja II on esitanud 11.01.2018 vastuväite hageja menetluskuludele (tl 118-119).

33) Kostja II leiab, et menetluskulud peaksid jääma täielikult hageja kanda TsMS § 168 lg 6 alusel (tl 70-73). Kostja on hageja nõude põhiosas enne hagi menetlusse võtmise määruse tegemist täielikult rahuldanud. Kostja on hageja nõude põhiosas ära tasunud enne, kui kostja sai kohtumenetluse algatamisest teada. Kostja on hageja viivise 91,73 eurot ning kahju hüvitamise 40 eurot nõuded omaks võtnud. Samuti oli kostja oli nõus sõlmima hagejaga kompromissi, millest hageja on põhjendamatult keeldunud. Nõude rahuldamine kostja poolt on vaadeldav TsMS § 168 lg-s 6 nimetatud hagi õigeksvõtuna ning kostja on tõendanud, et ta ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Liiatigi veel, võttis kostja hageja seaduslikud nõuded omaks veel enne kohtumenetluse algust. 01.12.2016 e-kirjadest (tl 8183) tuleneb kostja soov ning valmisolek lahendada võimalik vaidlus kohtuväliselt kompromissiga, kuid hageja keeldus sellest põhjendamatult. Lisaks eeltoodule osundab kostja TsMS § 162 lg-s 4 sätestatule, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 34) TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas asjas on kostja II põhinõude rahuldanud 21.02.2017 (tl 84, 85), so peale hagi esitamist (06.12.2016, tl 1-5). 35) TsMS § 163 lg 1 alusel kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab käesolevas asjas menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohus lähtub menetluskulude jaotuses muu hulgas TsMS §-st 162 lg 4, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et oleks äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud kostja II kanda, kes on põhinõude rahuldanud ning hagi osaliselt õigeks võtnud. Samuti lähtub kohus sellest, et kostja II on teinud märkimisväärseid pingutusi asja kohtuväliseks lahendamiseks enne hageja poolt hagi kohtusse esitamist ning kostja II on soovinud ka kohtumenetluse ajal asja lahendada mõlema osapoole jaoks mõistlikult. Seega ei ole põhjendatud (TsMS § 168 lg 4 alusel) jätta

2-16-18316 menetluskulusid kostja II kanda. Hageja esitas hagi kohtusse seetõttu, et kostja II oli võlgnevuses ning seetõttu ei nõustu kohus kostja II seisukohaga, et kõik menetluskulud käesolevas asjas peaks kandma hageja. Kohus leiab, et arvestades käesolevas asjas kõik asjaolusid kogumis, on mõistlik ja põhjendatud jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. 36) Kohus jätab hagi osalise rahuldamise tõttu TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata, kuna pooled kannavad oma menetluskulud ise.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.