lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-2200/10

Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.05.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-2200/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.05.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2009
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 333Vastuväite esitamine kohtu tegevuse kohtaPankrS § 106 lg 1TsMS § 207 lg 3Mitme hageja või kostja osavõtt asjastTsMS § 3401 lg 1TsMS § 423 lg 2, 3Hagi läbivaatamata jätmise alusedTsMS § 68 lg 2Tähtaja ennistamise otsustamineTsMS § 652 lg 6Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendidTsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-2200/50Viru Maakohus Narva kohtumaja14.09.2020

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ TaSaar10865853Logos Trans OÜ12021645(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

21. mai 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-2200

Tsiviilasi

OÜ TaSaar hagi Logos Trans OÜ ja aktsiaselts Roolid (pankrotis) pankrotihalduri Svetlana Pildeni vastu aktsiaseltsi Roolid pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 29. märtsi 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ TaSaar määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): OÜ TaSaar (registrikood 10865853), lepinguline esindaja Igor Sumarok Vastustajad (kostjad):

1.Logos Trans OÜ (registrikood 12021645), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Naur
2.Aktsiaseltsi Roolid (pankrotis) pankrotihaldur Svetlana Pilden

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 29. märtsi 2018 määrus ning saata OÜ TaSaar hagi Logos Trans OÜ ja aktsiaselts Roolid (pankrotis) pankrotihalduri Svetlana Pildeni vastu aktsiaseltsi Roolid pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks menetluse jätkamiseks Viru Maakohtule.
2.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 14.08.20262-24-4208/24Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 12.08.20262-26-16861/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-23-1915/20Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 11.08.20262-26-16862/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-26-9325/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.08.20262-26-7940/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Määruskaebus rahuldada.
3.Menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.OÜ TaSaar (hageja) esitas 12. veebruaril 2018 hagi Logos Trans OÜ (kostja I, pankrotivõlausaldaja) vastu, milles palus tunnustada AS Roolid (võlgnik) pankrotimenetluses hageja nõuet summas 173 308 eurot 14 senti. Hagi kohaselt kuulutati Viru Maakohtu 25. oktoobri 2017 määrusega välja võlgniku pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Svetlana Pilden. Hageja esitas pankrotihaldurile nõudeavalduse võlgniku pankrotimenetluses summas 173 308 eurot 14 senti. Kostja I esitas 26. jaanuaril 2018 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõudele vastuväite.
2.Viru Maakohus jättis 13. veebruari 2018 määrusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o kostjate täpsustamiseks ja riigilõivu tasumiseks. Maakohus selgitas, et nõuete kaitsmise protokollist nähtub, et hageja nõudele esitasid vastuväite nii kostja I kui ka pankrotihaldur. Hageja ei ole pankrotihaldurit kostjana märkinud. Kui vastuväite esitasid nii haldur kui ka võlausaldaja, tuleb hagi esitada mõlema vastu. Vastasel juhul tekib olukord, kus kostjana kaasamata isiku vastuväide jääb pankrotimenetluses kehtima. Hagi rahuldamise korral ühe kostja vastu ei saavuta hageja oma eesmärki, kuna teise vastuväite tõttu ei oleks hageja nõue pankrotimenetluses tunnustatud.
3.Viru Maakohus jättis 28. veebruari 2018 määrusega hagiavalduse teistkordselt käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, s.o kostjate täpsustamiseks.
4.Hageja esitas 7. märtsil 2018 täpsustatud hagiavalduse, kus on kostjaks märgitud ka võlgniku pankrotihaldur Svetlana Pilden (kostja II, pankrotihaldur).
5.Viru Maakohus võttis 8. märtsi 2018 määrusega hagiavalduse menetlusse.
6.Kostja I esitas vastuväite kohtu tegevusele ning taotles hagi läbivaatamata jätmist. Vastuväite kohaselt on maakohus hagi menetlusse võtmisel rikkunud TsMS § 3401 lg-t 2, kuna see ei anna võimalust jätta hagiavaldust kaks korda käiguta. Maakohus oleks pidanud pärast 13. veebruari 2018 määruse täitmata jätmist hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduma. Kui hageja leidis, et soovib esitada nõude ainult kostja I vastu, ei saa kohus teda paluda, et ta esitaks hagi ka teise kostja vastu. Kuna PankrS § 106 alusel pidanuks hagi kostja II vastu olema esitatud hiljemalt
27.veebruaril 2018, on hagi kostja II vastu esitatud hilinemisega.
7.Kostja II esitas vastuväite kohtu tegevusele. Hageja võis valida, kas esitada hagi kostjate vastu samas või eraldi menetluses ning soovi korral taotleda hagide ühte menetlusse liitmist. Kostjad I

ja II ei ole käesolevas asjas vältimatud kaaskostjad. Kuigi hagiavalduses toodud eesmärgi saavutamine sõltub sellest, et võlausaldaja hagid nõude tunnustamiseks rahuldatakse kõigi vastuväiteid esitanud isikute suhtes, on tegemist menetluslikult iseseisvate nõuetega. TsMS § 3401 lg 1 ei näe ette menetlusdokumendi korduva käiguta jätmise kohustust. Hagi esitamise tähtpäevaks oli 26. veebruar 2018. Maakohus pikendas menetlustähtaega ilma hageja ennistamise taotluseta.

7.märtsi 2018 täpsustatud hagiavaldust tuleb pidada uueks hagiavalduseks, mille menetlusse võtmine tuleb otsustada eraldi menetluses.

MAAKOHTU LAHEND

8.Viru Maakohus jättis 29. märtsi 2018 määrusega kostja I ja kostja II vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata, hagi kostja I ja kostja II vastu läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda.
9.Maakohus ei nõustunud kostja I seisukohaga, et kohus oleks pidanud pärast hagi esmakordset käiguta jätmist keelduma hagi menetlusse võtmast ega tohtinud anda teistkordset võimalust puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus selgitas, et kostjad I ja II ei ole vältimatud kaaskostjad ning hagejal oli hagi kostja II vastu võimalik esitada ka eraldi menetluses ning kohtul olnuks sel juhul vaja eraldi esitatud hagid menetlusse võtta ja liita. Menetlusökonoomia seisukohalt ei ole otstarbekas tekitada uut menetlust, kui on võimalik piirduda ühe menetlusega. Samuti on kohtul hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks vaja välja selgitada hageja kavatsus esitada hagi teise kostja vastu, kuna keeldumiseks on alust ainult siis, kui hageja teise kostja vastu hagi ei esita. Maakohus märkis, et kohtu üheks põhiliseks kohustuseks on selgitamiskohustus. Kuna hagi ei olnud esitatud kõigi vastuväite esitanud isikute vastu, oli kohtul kohustus hageja tähelepanu sellele juhtida ning selgitada välja, kas hageja kavatseb hagi esitada ka teise kostja vastu (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-69-11, p 18). Neil põhjustel ei ole kostja I vastuväide põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
10.Maakohus nõustus kostjate seisukohtadega hagi kostja II vastu hilinenult esitamise ja tähtaja ennistamise osas. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-80-12 tulenevalt on PankrS § 106 lg 1 neljandas lauses sätestatud ühekuuline tähtaeg olemuselt menetlustähtaeg, mida saab mõjuva põhjuse olemasolul ennistada. Maakohus leidis, et hageja on TsMS § 68 lg-st 2 tulenevalt kaotanud õiguse taotleda tähtaja ennistamist. Hageja oleks pidanud tähtaja ennistamise vajadusele ja mõjuvale põhjusele tuginema juba 7. märtsil 2018 esitatud hagiavalduse täienduses ning põhistama mõjuvat põhjust, mida hageja ei teinud.
11.Maakohus nõustus kostja II seisukohaga, et kostjad I ja II ei ole vältimatud kaaskostjad, mistõttu tuleb hageja 7. märtsi 2018 hagiavalduse täiendust kostja II osas käsitleda uue hagiavaldusena. Kuna üldkoosolek toimus 26. jaanuaril 2018, on hagi kostja II vastu esitatud hilinenult. Hagejal ei olnud takistusi kaasata kostja II juba pärast esimest käiguta jätmise määrust ning sel juhul oleks hagi kostja II vastu esitatud tähtaegselt.
12.Maakohus selgitas, et kui hagi on menetlusse võetud, ei saa kohus enam menetlusse võtmisest keelduda ega tühistada menetlusse võtmise määrust. Seetõttu jättis maakohus kostja II vastuväite rahuldamata.
13.Maakohus leidis, et hagi kostja II vastu tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 3 ja PankrS § 106 alusel, kuna hageja lasi hagi esitamise tähtaja mööda ega taotlenud õigeaegselt tähtaja ennistamist. Hageja on tähtaja möödalaskmise tõttu kaotanud õiguse esitada hagi kõigi vastuväite esitanud isikute vastu, mistõttu osutub perspektiivituks ka hagi kostja I vastu ning see tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

14.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 29. märtsi 2018 määrus ning teha uus määrus, millega võtta hagi kostjate I ja II vastu menetlusse või alternatiivselt tühistada määrus osaliselt p-de 3 ja 4 osas ning teha uus määrus, millega võtta hagi kostja I vastu menetlusse ning ennistada tähtaeg hagiavalduse esitamiseks kostja II vastu. Hageja palub jätta menetluskulud kostjate kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt kuna hagi ei olnud esitatud kõikide vastuväiteid esitanud isikute vastu, oli kohtul kohustus hageja tähelepanu sellele juhtida ning välja selgitada, kas hageja kavatseb hagi esitada ka teise kostja vastu (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-69-11, p 18). Kui maakohus rikub selgitamiskohustust ja see on menetlusõiguse oluline rikkumine, peab ringkonnakohus vaatamata TsMS § 652 lg-s 6 sätestatule maakohtu otsuse sama paragrahvi lg-st 1 tulenevalt tühistama sõltumata sellest, kas pooled seda taotlesid või menetlusõiguse rikkumisele õigel ajal TsMS § 333 mõttes vastuväite esitasid (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-112-16, p 15). Maakohtu määrus on vastuolus pankrotiseaduse põhimõttega ning Riigikohtu praktikaga. Riigikohtu praktikast tulenevalt saab kostjaid I ja II pidada vältimatuteks kaaskostjateks TsMS § 207 mõttes (vt Riigikohtu 29. aprilli 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-2-4-09, p-d 9 ja 10). Hageja esitas nõude tunnustamise hagi õigeaegselt ning seda ei välista asjaolu, et algses hagis oli kostjana märgitud vaid kostja I. PankrS § 106 lg 1 ei kohusta võlausaldajat esitama hagi nii vastuväite esitanud halduri kui ka võlausaldaja vastu. Hageja huvi on nõude tunnustamine võlgniku pankrotimenetluses olenemata sellest, mitu isikut vaidles tema nõudele pankrotimenetluses vastu. Osalejate kaasamine menetlusse on kaasatud isikute huvides ainult selles osas, et neil oleks võimalus esitada enda seisukohti. Need seisukohad ei ole tuvastushagi puhul kohtule vajalikud ega siduvad. Maakohtul puudus alus tunnistada hagi perspektiivituks sõltumata kostjate arvust. Kuna tegemist on tuvastushagiga, on kostja I ja kostja II vastu esitatud hagi aluseks ühed ja samad faktilised asjaolud. Kostja II menetlusse kaasamata jätmine ei too endaga kaasa hagi menetlusse võtmisest keeldumist, kuna hagi on esitatud õige kostja vastu ja õigeaegselt ning hagi rahuldamise puhul kehtib otsus kõigi võlausaldajate, sh kostja II, suhtes. Kuna kostjad I ja II on vältimatud kaaskostjad, ei saa hagiavalduse parandust pidada uueks hagiavalduseks ning esialgset hagiavaldust saab pidada esitatuks mõlema kostja vastu. Alternatiivselt taotleb hageja kostja II vastu hagi esitamise tähtaja ennistamist. Hageja esitas täpsustatud hagiavalduse esimese astme kohtu menetluses, mistõttu on toiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse, tehtud. TsMS § 68 lg 2 eesmärgiks on välistada tähtaja ennistamine etteulatuvalt, kui ei ole veel teada, kas menetlustoimingut, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse, üldse tehakse. Seega ei saa TsMS § 68 lg 2 kohaselt menetlusosalise tähtaja ennistamise avaldust lahendada enne menetlustoimingu tegemist. See säte ei välista õigust esitada tähtaja ennistamise avaldust pärast menetlustoimingu tegemist (vt Riigikohtu 31. märtsi 2015 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-16-15, p 13).

VASTUSTAJATE SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

15.Kostja I vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude hageja kanda jätmist.
16.Kostja II vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude hageja kanda jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

17.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 29. märtsi 2018 määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning hagi saata menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
18.Käesolevas asjas esitas hageja 12. veebruaril 2018 kostja I vastu hagi nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses. Maakohus selgitas hagejale 13. veebruari 2018 ja 28. veebruari 2018 käiguta jätmiste määrustes, et hageja nõudele esitasid vastuväited nii kostja I võlausaldajana kui ka kostja II pankrotihaldurina, mistõttu tuleb hagi esitada mõlema vastu ning andis hagejale tähtaja kostjate täpsustamiseks. Avaldaja esitas 7. märtsil 2018 täpsustatud hagiavalduse, kus on kostjaks märgitud ka pankrotihaldur. Maakohus jättis 29. märtsi 2018 määrusega hagi kostja II vastu läbi vaatamata põhjusel, et hageja esitas hagi kostja II vastu hilinenult ega taotlenud õigeaegselt tähtaja ennistamist. Maakohus leidis, et seetõttu osutub perspektiivituks hagi kostja I vastu ning jättis selle samuti läbi vaatamata.
19.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et pankrotimenetluses nõudele vastu vaielnud pankrotihaldur ja võlausaldaja ei ole vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes. Ringkonnakohus leiab, et pankrotimenetluses nõudele vastu vaielnud isikuid tuleb nõude tunnustamise kohtuvaidluses pidada vältimatuteks kaaskostjateks menetlusõiguslikel põhjustel ning menetlusosaliste poolt viidatud Riigikohtu lahenditest ei tulene vastupidist. Pankrotimenetluses nõude tunnustamise kohtuvaidluses on tegemist menetlusõiguslikel põhjustel vältimatute kaaskostjatega, kui vastuväite esitavad mitu võlausaldajat või võlausaldaja ja haldur.
20.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et maakohus on rikkunud selgitamiskohustust. Maakohus juhtis hagi käiguta jätmisel hageja tähelepanu asjaolule, et hagi tulnuks esitada nii võlausaldaja kui ka pankrotihalduri vastu. 7. märtsi 2018 täpsustatud hagiavalduses (tl 24-27) märkis hageja kostjana ka pankrotihalduri, mida sai pidada puuduse kõrvaldamiseks ning maakohus võttis hagi õigesti menetlusse.
21.Ringkonnakohtu hinnangul saab pidada hagi PankrS § 106 lg 1 neljandas lauses sätestatud tähtaja jooksul esitatuks kõigi nõudele vastu vaielnud isikute suhtes, kui hagi on esitatud vähemalt ühe nõudele vastu vaielnud isiku suhtes tähtaegselt ja kui pärast hagiavalduse käiguta jätmist täpsustatakse kohtu määratud tähtaja jooksul kohtu selgitusele vastavalt hagiavaldust selliselt, et selles märgitakse kostjana kõik nõudele vastu vaielnud isikud. Seetõttu ei ole vaja võtta seisukohta hageja alternatiivse taotluse, s.o tähtaja ennistamise taotluse, osas. Maakohus on seega ebaõigesti leidnud, et hagi kostja II vastu on esitatud hilinenult ning jätnud selle alusetult läbi vaatamata. Maakohus tugines hagi kostja I vastu läbi vaatamata jätmisel sellele, et see osutub perspektiivituks põhjusel, et hagi kostja II vastu jääb läbi vaatamata. Kuna maakohus on alusetult jätnud hagi kostja II vastu läbi vaatamata, siis on ebaõigesti jäetud hagi läbi vaatamata ka kostja I suhtes. Eelnevast tulenevalt tuleb asi saata maakohtule menetluse jätkamiseks.
22.Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.08.20262-26-12873/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.08.20262-19-16695/89Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval