Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Määruse tegemise aeg ja koht

17.05.2018.a., Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-7308

Tsiviilasi

V B hagiavaldus Ehitajate 3 KÜ Kunda vastu võla annulleerimise nõudes

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

Hageja: V B (ik xxxx; elukoht: xxxx)

esindajad

Kostja: KÜ Ehitajate 3 Kunda (reg.kood: 80204490)

RESOLUTSIOON:

Keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest. Määrus hagejale kätte toimetada.

Edasikaebamise kord:

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamise päevale järgnevast päevast.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus. 10.05.2018.a. saabus Viru Maakohtusse V B’i hagiavaldus KÜ Ehitajate 3 Kunda vastu võla 635 euro annulleerimiseks. Hagejale juhatuse esimehe ja raamatupidaja poolt esitatud arve on välja mõeldud. Maksekäsu osakond ei kontrollinud arve õigsust. Hageja hilines vastuväite esitamisega. Hageja nõuab kostjalt dokumentaalset tõestust, et tema on võlgu. Hagejal on dokumentaalsed tõendid. Hageja ei ole võlgnik, tal on kõik makstud. Korter on müüdud. Korteri võõrandamisel lähevad kõik kohustused uuele omanikule. Kohus märgib, et kuigi hageja on sõnastanud oma nõudeks võla annulleerimise, on sisuliselt tegemist sundtäitmise lubamatuks tunnistamisega. Maksekäsu kiirmenetluses tehtud määrust ei ole enam võimalik vaidlustada. Vastuväiteid on võimalik esitada täitemenetluses. Elektroonilisest täitemenetluse registrist nähtuvalt on Pärnu Maakohtu 15.12.2011.a. määrus nr 2-11-53179 on täitmisel täitemenetluses nr 140/2012/89, sissenõudjaks KÜ Ehitajate 3 Kunda.

Kohus märgib, et hageja on varem korduvalt esitanud kohtule nõudeid sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks seoses KÜ Kunda Ehitajate 3 nõudega, mis mõisteti temalt välja Pärnu Maakohtu poolt maksekäsu kiirmenetluses (nt 2-16-11052, 2-16-17689, 2-17-8894, 2-18-827). Hageja on ka varem välja toonud, et korter müüdi ning leidnud, et korteri võõrandamisel jäävad maksmata arved uue omaniku kanda. Kohus on hagejale korduvalt selgitanud, millisetele vorminõuetele peab hagiavaldus vastama ning et hageja nõudel puudub perspektiiv. TsMS § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Kohus, hagiavalduse läbi vaadanud, leiab, et selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus selgitab esmalt hagejale, et korteriomandi müügiga ei vabanenud hageja võlgnevusest korteriühistu ees. Riigikohtu praktika kohaselt (mh 3-2-1-97-16) tekib KÜS § 7 lg 3 alusel omandaja ja võõrandaja solidaarvastutus, st viidatud sätte alusel võib korteriühistu nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka omandajalt. Sätte eesmärk ei ole vabastada korteriomandi võõrandajat tema omanikuks oleku ajal tekkinud võlgnevuse tasumisest, vaid lihtsustada korteriühistu nõude maksmapanekut olukorras, kus korteriomandi omanik on vahetunud. Seega oli korteriühistul õigus valida, kas esitada nõue endise omaniku või uue omaniku vastu. Lisaks ei ole käesoleval ajal enam võimalik vaidlustada maksekäsu kiirmenetluses tehtud lahendit ega maksekäsu tegemise aluseks olnud asjaolusid. Kõik vastuväited pidanuks hageja esitama maksekäsu kiirmenetluses või maksekäsku vaidlustades. Praeguseks on jõustunud maksekäsk täitmisel ning vastuväiteid saab esitada vaid seoses täitemenetlusega. Hageja ei ole uusi asjaolusid, mis annaksid aluse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, oma avalduses välja toonud. Seega ei ole hagejal hagiga võimalik taotletavat eesmärki saavutada ning kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest. Kohus märgib täiendavalt, et ei anna hagejale tähtaega vormiliste puuduste kõrvaldamiseks, st riigilõivu tasumiseks, tõendite esitamiseks jne, kuna varasemates tsiviilasjades on kohus hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks andnud, kuid hageja puuduseid kõrvaldanud ei ole. Samuti on käesoleval juhul ilmne, et esitatud hagiavaldusel perspektiivi ei ole. Kohus juhindus määruse tegemisel TsMS § 372; 464; 465; 661 nõudeist.