Hageja Harju Infra OÜ (registrikood 12041205), lepinguline esindaja advokaat Risto Sidok Kostja XXX (isikukood XXX), volitatud esindaja XXX Kohtuistungil 09.10.2017, 11.12.2017, 29.01.2017 ja 03.04.2018
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista XXXilt Harju Infra OÜ kasuks põhivõlg 760,70 eurot ja seisuga 26.04.2018 sissenõutavaks muutunud viivis 34,97 eurot, kokku 795,60 eurot.
3.Välja mõista XXXilt Harju Infra OÜ kasuks viivis põhinõudelt (760,70 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 27.04.2018 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta kostja XXX taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.
5.Jätta kostja XXX 06.04.2018 taotlus 03.04.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamata. Lisada XXX 06.04.2018 esitatud parandused 03.04.2018 kohtuistungi protokolli juurde. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Harju Infra OÜ (edaspidi hageja) esitas XXXi (edaspidi kostja) vastu hagi põhivõlgnevuse 3 818,37 euro, seisuga 23.01.2017 viivise 2 073,56 euro väljamõistmise nõudes. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis VÕS §113 lg 1 teise lause alusel põhinõudelt 3 818,37 eurot alates 24.01.2017 kuni põhinõude 3 818,37 euro tasumiseni.
2.Saue Linnavolikogu 20.10.2011 otsusega nr 102 määrati Saue linna Kadaka piirkonna veeettevõtjaks hageja. Kostja ühisomandis on kinnistu asukohaga XXX (edaspidi kinnistu), s.t. kinnistu asub piirkonnas, mille vee-ettevõtjaks oli hageja poolt kostjale arvete esitamise hetkel hageja. Hoolimata asjaolust, et vaidlus puudub mõistlikult selles, et kostja on hageja teenuseid kõnealusel kinnistul tarbinud ning hageja on antud piirkonnas vee-ettevõtjaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 7 lg 1 tähenduses, ei ole kostja tarbitud vee ja hageja teenuste eest tasunud. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole, kuid viimane ei ole võlgnevusi likvideerinud. Hageja on kostjale osutanud arvetest nr 150208, 160942, 161055, 161077 nähtuvalt teenuseid hinnaga, mis on Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud.
3.03.04.2017 esitatud hagi täpsustuse kohaselt valib hageja isiku, kelle vastu ta oma nõude esitab ja asjaolud ning õigusliku aluse, millega ta oma nõuet põhjendab. Gaasiettevõtja on hageja Saue linnas Kadaka piirkonnas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hallatavas majandustegevuse registris registreeritud tegevuslubade numbritega nr MGS0000372 ja MGJ0000383 alusel. Hageja ja kostja vahel ei olnud sõlmitud kinnistul veeja kanalisatsiooni tarbimiseks lepingut. Kostja ühisomandis olev kinnistu on ühendatud hageja vee- ja gaasivõrku ning kinnistule on paigaldatud nii vee kui gaasi liitumispunktid. Kostja on tarbinud hageja teenuseid (nii vett kui gaasi) hagis toodud ning kostja omandis oleval kinnistul.
4.Kuivõrd hageja ja kostja vahel hageja teenuste tarbimiseks kostja poolt lepingut sõlmitud ei ole nõuab hageja kostjalt viimase poolt õigusliku aluseta tarbitud teenuste eest hagis toodud suuruses hüvitist. Hoolimata asjaolust, et vaidlus puudub mõistlikult selles, et kostja on vett ja gaasi talle kuuluval kinnistul tarbinud alates kinnistu omandamise hetkeks ning hageja on kõnealuses piirkonnas gaasiettevõtjaks MGS § 4 lg 1 tähenduses ning oli vee-ettevõtjaks ÜVVKS § 7 lg 1 tähenduses, ei ole kostja tänaseni mitte kordagi tarbitud vee ja gaasi eest hagejale tasunud. Hageja on korduvalt (mh erinevate kohtumenetluste raames) pöördunud kostja poole palvega tarbitud teenuste eest tasuda, kuid tulemusteta. Kuna poolte vahel ei ole sõlmitud vaidlusalusel perioodil ÜVVKS 8 lg 3 järgi lepingut ning hageja ei ole esitanud kostjale arveid vee tarbimise eest, siis leiab hageja, et vee- ja kanalisatsooni tarbimist tuleb pidada kostja poolt ÜVVKS § 8 lg 42 p 1 ning Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja § 13 lg 1 p 1 tähenduses omavoliliseks tarbimiseks.
5.Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja tarbimine kinnistul oleks väiksem kui hageja poolt hagis esitatud keskmine. Hageja poolt esitatud keskmise määra suurust kostja vaidlustanud ei ole. Gaasi tarbimise osas on kostja ise hagejale tarbitud gaasi kogused edastanud. Kinnistule on paigaldatud ka nii vee kui gaasi arvestid. Kostja on hageja arvelt rikastunud kostja poolt aastate jooksul tarbitud hageja teenuste hariliku väärtuse võrra, mille ulatuses on hagejal õigus nõuda kostjalt kui kõnelause kinnistu ühisomanikult hüvitist.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
6.Kostja palub vastuses hagile jätta hagi läbi vaatamata ja asjas menetlus lõpetada, sest nõude alus, summa, objekt ja nõude aluseks olev periood on ebaselged. Alusetu rikastumise soovis, tegevusetuses ja pahatahtlikkuses saab süüdistada pigem hagejat. Kostjale ei ole selge täpne summa, mida kostjalt nõutakse. Põhinõude suurenemine ei saaks isegi teoreetiliselt olla võimalik, sest Harju Infra tegutsemine Sauel vee-ettevõtjana lõppes 25. augustil 2016 ehk kaks kuud enne seda, kui hageja 27. oktoobril 2016 esitas makseettepaneku. Hageja on nõudele lisanud neli arvet, nende kogusumma on ainult 939,39 eurot ja nendest ainult ühel on teenusena kirjas veeteenus, summas 723,24 eurot. Hageja on kostjale edastanud ainult ühe
veeteenuse arve nr 161077 kuupäevaga 26.09.2016 ja saatnud selle e-postiga 28. septembril kell 16:24. Sellel arvel on põhjendamatud veetarbimisnumbrid: tarbimine näidult 771 m3 kuni näiduni 981 m3, millele ei ole tõendatavat põhjendust, sest kui 8. detsembril 2017 Tallinna Vesi paigaldas oma taadeldud veearvesti ja eemaldas Harju Infra 30. märtsil 2012 paigaldatud taatlemata veearvesti, siis fikseeris Tallinna Vesi AS tööde teostaja XXX Harju Infra veearvesti lõppnäiduks 00694 m3.
7.Kostja tunnistab, et ta arvele nr 161077 tõesti mitte kuidagi ei reageerinud, sest oli teada, et lähipäevadel oleks pidanud seoses vee-ettevõtja vahetumisega toimuma ka veearvestite vahetamine ja Harju Infra esindaja oli kutsutud veearvestite vahetuse juurde. Kahjuks ei ilmunud Harju Infra esindaja veearvesti vahetuse juurde hoolimata mitmest kutsumisest. Hagejal jäid vee-ettevõtjaks saamisele eelneval perioodil ja selle ajal tegemata vajalikud toimingud, et oleks üldse võimalik mingeid nõudeid kostjale esitada. Hageja kui Saue linna Kadaka elurajooni vee-ettevõtja seadusest tulenev kohustus selles piirkonnas vee-ettevõtjana tegutsedes oli paigaldada aadressile XXX taadeldud veearvesti ja uuendada seda iga kahe aasta möödudes, kogu perioodi jooksul vähemalt kolm korda. Kostja on 19. detsembril 2011 kell 12:18 hagejale saadetud e-kirjas kirjutanud selgesõnaliselt, et ainult vee-ettevõtja poolt paigaldatud taadeldud ja plommitud veearvesti tagab nõuetele vastava kuluarvestuse. Hageja aktsepteeris kostja sellist käitumist ega esitanud vee tarbimise kohta mitte ühtegi arvet enne, kui 28. septembril 2016.
8.Hageja suutis vee hinna Konkurentsiametis kooskõlastada alles 01. detsembriks 2012. Hageja ei fikseerinud hinnakooskõlastuse kehtima hakates veearvesti näitu. Hageja ei tulnud veearvestit kontrollima ega taatlema ja kostja ei pidanud põhjendatuks taatlemata veearvesti näitu vaadelda või teatada. Harju Infra juhatuse liige XXX käis oma taatlemata veearvestit kontrollimas ja selle näitu vaatamas 02.12.2014. Taatlemist või vahetust taadeldud veearvesti vastu ei toimunud. Allkirjastati kontrollakt 00411 kuupmeetri vee tarbimise kohta. Kostja kirjutas sellele alla, et oleks olemas tõend, et tema pole takistanud hageja juurdepääsu oma veemõõdusõlmele, sest vastasel korral oleks võimalik väita, et kostja tarbib vett ebaseaduslikult. Edaspidi on olnud umbes kord aastas hageja ja kostja vahel kontakt XXX veeteenuse tarbimise teemal, aga iga kord lõppes see hageja lubadusega peagi uuesti ühendust võtta, mida aga ei toimunud. Kõik menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
9.04.04.2017 esitatud hagiavalduse täpsustuses puudub selgus, mille alusel nõuab hageja hüvitist summas 3 818,37 eurot. Kostjal on kogu tarbimisperioodi jooksul kehtinud gaasitarbimise leping nr 0112257386 Eesti Gaas AS-ga. XXX toimunud gaasi tarbimise eest on Eesti Gaas AS-ile kõik esitatud arved tasutud. Hageja vee-ettevõtjaks olemise ajal ei ole taatlemata veearvesti nr 177828 lõppnäidu 00694 m3 piires ühtegi arvet esitatud. Kostja jääb arvamuse juurde, et enne kohtusse pöördumist peaks teenuse pakkuja oma nõuded esitama kõigepealt otse tarbijale, et oleks võimalik alusetutele nõuetele vastu vaielda. Kui arveid ei tasuta, siis peaks teenuse osutaja saatma kas või ühegi meeldetuletuse ja alles seejärel võiks nõuda neid summasid kohtu kaudu.
10.Kostja lisatud arved ei moodusta ühelgi juhul tervet nõudesummat 3 818,37. Kostjal puudub info mis tahes tema ja XXX veetarbimisega seotud varasemate „erinevate kohtumenetluste“ kohta. Hageja peab arvestama, et tal jäid vee-ettevõtjaks saamisele eelneval perioodil ja selle ajal tegemata vajalikud toimingud, sh veearvesti esma- ja kordustaatlemine, et oleks üldse võimalik mingeid nõudeid kostjale esitada. Kostja ei eita vee tarbimist oma kinnistul, kuid soovib, et vee tarbimise arvestamine toimuks vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja kehtestatud õigusaktidele ja normidele. Kinnistu teine omanik XXX, on korduvalt avaldanud soovi teenuslepingu sõlmimiseks ja see on jäänud seni sõlmimata hageja pahatahtliku tegutsemise tõttu.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus lahendab esmalt poolte poolt esitatud ja kohtu poolt lahendamata taotlused. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.
12.Kostja esitas 14.03.2017 vastuses hagile kohtule taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks ja menetluse lõpetamiseks, kuna nõude alus, summa, objekt ja nõude aluseks olev periood on ebaselge. Kohus leiab, et kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. TsMS § 423 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt omavolilise vee tarbimise eest tasumist. Seega tuleb kohtul hageja nõude lahendamiseks asjaolud tuvastada. Riigikohus on märkinud, et TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamine on võimalik siis, kui hagiavaldus või hagita menetluses esitatud avaldus on õiguslikult perspektiivitu, st et hagis või avalduses esitatud asjaolude tõesuse korral ei oleks hagi või avaldust võimalik rahuldada. Selle sätte kohaldamiseks ei pea kohus seega tuvastama asjaolusid (vt Riigikohtu määrus nr 3-2-1-114-12, p 18). Tulenevalt eelnevast ei rahulda kohus kostja taotlust hagi läbivaatamata jätmiseks ning lahendab tsiviilasja kohtuotsusega.
13.Kostja esitas 06.04.2018 kohtule taotluse protokolli parandamiseks. Hageja esitas protokolli parandamise taotluse õigeaegselt, so kolme tööpäeva jooksul alates protokolli allkirjastamisest TsMS § 53 lg 2 sätestab, et menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastab protokolli neile elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist, kui menetlusosalised on kohtule teatavaks teinud oma elektronposti aadressi. TsMS § 53 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile.
14.Kohus leiab, et hageja taotlus protokolli parandamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. TsMS §-s 50 on sätestatud protokolli kohustuslik sisu. Vastavalt TsMS § 50 lgle 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kostja osundatud parandused ei ole menetlustoimingu seisukohalt olulised, mistõttu jätab kohus taotluse protokolli parandamiseks rahuldamata. Kohus märgib, et protokoll ei ole stenogramm ja protokolli tuleb kanda olulised asjaolud. Samuti ei ole võimalik lisada protokolli täiendavaid seisukohti või ilustada protokolli sõnastust. Kohus lisab kostja vastuväited 03.04.2018 kohtuistungi protokollile.
15.Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis ning kuulates kohtuistungitel ära pooled, leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.
16.TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
17.Hageja on esitanud kohtule nõude VÕS § 1037 lg 1 alusel. Riigikohus on lahendis 3-2-11-15, p-is 15 märkinud, et omavolilise tarbimise puhul võib ettevõtjal olla omavolilise tarbija vastu nõue nii deliktiõiguse sätete (VÕS § 1043 jj) kui ka alusetu rikastumise rikkumiskondiktsiooni sätete (VÕ § 1037 jj) alusel, kui vastava nõude eeldused on täidetud. VÕS § 1037 lg 1 kohaselt õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või
valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Seega peavad VÕS § 1037 lg 1 kohaldamiseks olema täidetud järgmised eeldused: nõude esitajale kuulus asi, muu õigus või valdus; isik, kelle suhtes nõue esitati rikkus seda; rikkumine seisnes käsutamises, kasutamises, äratarvitamises, ühendamises, segamises või ümbertöötamises; rikkumise tagajärjel saadi hüve. Kostja saab esitada vastuväite, et rikastumine on ära langenud.
18.Hageja nõuab kostjalt omavolilise vee ja gaasi tarbimise eest. Antud asjas puudub vaidlus, et kostja on üks kinnisasja XXX, Saue, Harjumaa ühisomanikest. Samuti puudub vaidlus küsimuses, et hageja osutas vaidlusalusel perioodil nimetatud kinnistul veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenust. Vaidlust ei ole ka selles, et poolte vahel ei olnud sõlmitud kinnisasjal vee- ja kanalisatsiooni tarbimiseks lepingut. Käesolevas asjas on kohtuistungitel tuvastamist leidnud, et kostja on vastavat teenust tarbinud Tuvastamist on leidnud, et hageja paigaldas esimese veearvesti 30. märtsil 2012 aadressile XXX. Samuti on kohtumenetluse käigus tuvastamist leidnud, et kostja soovis hagejaga lepingut sõlmida ja kasutatud teenuse eest tasuda. Samuti on kostja kogu menetluse vältel selgitanud, et tema tahtis hagejaga lepingut sõlmida. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb kohaldamisele VÕS § 1037 lg 1, kuna kostja on ära tarvitanud vee, mille sunnas ühisveevärki hageja. Seega saab hageja nõue olla suunatud rikkumise teel saadu hariliku väärtuse hüvitamisele.
19.Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 8 lg 42 kohaselt ühisveevärgist veevõtt ja ühiskanalisatsiooni abil reo-, sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine on omavoliline, kui selleks puudub õiguslik alus või kui puudub vee-ettevõtjaga vastav leping, välja arvatud juhul, kui vee-ettevõte esitab regulaarselt tarbitud vee või ärajuhitud reovee eest kliendile arveid ning klient on arved õigeaegselt tasunud. Riigikohus on nimetatud sätte selgituseks märkinud, et seega kohaldub eeskiri lisaks lepingulistele nõuetele ka lepinguvälistele nõuetele ning eeskiri reguleerib omavolilise veekasutuse juhtumeid sõltumata sellest, kas poolte vahel on varem leping olnud või mitte, kuivõrd ÜVVKS ega eeskiri eelkirjeldatud olukordi ei erista (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-1-15, p 16). Kuna hagejad tarbisid vee- ja kanalisatsiooniteenust ilma lepinguta, siis tegemist on ÜVVKS § 8 lg 3 rikkumisega.
20.Hageja esitas kohtule arve nr 150208 summas 18,74 eurot gaasi tarbimise eest (tl 21), arve nr 160942 gaasi tarbimise eest 5,58 eurot (tl 21). Arve nr 161055 gaasi tarbimise eest summas 191,83 eurot (tl 22). Arve nr 161077 veevarustuse teenuse eest perioodil 03.12.201431.08.2016 summas 723,24 eurot (tl 23). Kostja selgitas 9.10.2017 toimunud eelistungil, et kostja teatas iga kuu gaasinäitu ja tasus gaasi eest. Veemõõturi näite kostja kordagi ei teatanud, kuna veemõõtur oli taatlemata.
21.Kohus täitis 9.10.2017 toimunud eelistungil selgitamiskohustust ning selgitas hagejale, et hagejal tuleb täpsustada põhinõuet ja viiviste arvestust, samuti asjaolu millisel õiguslikul alusel ja millise perioodi eest hageja kostjale viivist arvestab. Samuti tuli tõendada kostja poolt tarbitud vee kogust, samuti selgitada ja tõendada, millisel alusel hageja tarbitud vee kogust arvestas. Kostjal tuleb tõendada, et on tasunud gaasi eest. Kostja on tõendanud, et arvete nr 15028, 160942 ja 161055 on kostja hagejale tasunud. Nimetatud on tõendatud kohtule esitatud 05.12.2016 maksekorraldusega nr 21864 (tl 63). Seega on kostja hagejale tasunud gaasi eest 216,10 eurot ja hagi tuleb jätta selles osas rahuldamata.
22.Kohtule 03.04.2017 esitatud hagiavalduse täpsustuse kohaselt tuleneb kostja koguvõlgnevus 3 818,37 eurot hageja ees mh arvest 141357. Kohtule esitatud arve nr 161077 kohaselt on hageja arvestanud tarbitud kohaselt on kostja arvestanud kostja arvestuslikuks veekoguseks perioodil 03.12.2014 - 31.08.2016 210 m3 ja heitvee ärajuhtimise teenuse koguseks veetarbimise järgi sama perioodi eest 210 m3. Arve nr 141374 kohaselt on vastavalt kontrollaktile 02.12.2014 perioodi 30.03.2012-30.11.2012 eest veevarustuse teenuse koguseks 183,48 m3 ( vee näit 00,03 – 183,51) ja heitvee ärajuhtimise teenuse koguseks veetarbimise
järgi sama perioodi eest 183,48 m3. Perioodi 01.12.2012 – 02.12.2014 eest on veevarustuse teenuse koguseks 527,49 m3 ( vee näit 183,51-711) ja heitvee ärajuhtimise teenuse koguseks veetarbimise järgi sama perioodi eest 527,49 m3. Kokku on arve nr 141374 summaks 2 201,99 eurot. Kohtule esitatud 02.12.2014 koostatud vee ja gaasimõõtja kontrolli akti kohaselt on 30.03.2012 -30.11.2012 vee tarbimine 183,48 m3 ja perioodil 01.12.2012 – 02.12.2014 on tarbimine 527,49 m3 (tl 49). Kostja on nimetatule allakirjutanud. Kohus on seisukohal, et kontrollaktile allakirjutamine ei anna alust asuda seisukohale, et kostja on automaatselt nõustunud vee tarbimise kogusega. Kostja on kogu vee omavolilise tarbimise perioodi jooksul väitnud, et soovib veemõõtja taatlemist ja tasub üksnes taadeldud veemõõtja alusel. Arve nr 161077 selgituseks on hageja selgitanud, et on keskmise prognoosi aluseks võtnud mitte tarbimise elaniku kohta. Kinnistul tarbivad hageja teenuseid lisaks kostjale ning tema perele ka teine kaasomanik koos oma perega. Seega on hageja keskmise arvestamisel võtnud sisuliselt elaniku (kaks kaheliikmelist perekonda) kohta kinnistul tarbimise keskmiseks 2,5 m3 kuus ehk 30 m3aastas.
23.Ebaõiglane on nõuda hagejatelt suuremat hüvitist, kui oli tõenäoline tarbimine. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa kohus võtta aluseks kostjate kinnistule 30. märtsil 2012 paigaldatud veearvestit. Kostja on kogu menetluse vältel esitanud vastuväite, et nimetatud veearvesti ei ole usaldusväärne kuna on taatlemata. 2012 aastal kehtinud mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et üksnes taadeldud mõõtevahendiga saadud mõõtetulemused saab lugeda õigeks.
24.Hageja ei ole tõendanud, et kostja kinnistul asuv veemõõtja oleks taadeldud. Kostja vastas 03.04.2018 toimunud kohtuistungil kohtu küsimusele: „milline tõend tõendab, et veemõõtja oli paigaldamise hetkel taadeldud“, et „pildid, koosmõjus kinnitusega, et mõlemal poolel puuduvad pretensioonid“. Kostja poolt esitatud fotod veemõõtja kohta ja kostja kinnitus ei tõenda, et vaidlusalune veemõõtja oleks taadeldud. Riigikohus on märkinud, et kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29. aprilli 2015. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19). Kostja poolt 03.04.2018 esitatud taatluskleebise näidis vastab „Taatlusmärgiste kirjeldus, nende valmistamise, kasutamise ja hoidmise kord ning taatlustunnistuse ja nõuetele mittevastavuse tõendi kohustuslike kirjete loetelu“ määruse lisale. Seega ei saa kohus arvestada käesoleval juhul hageja poolt esitatud andmetega veetarbimise osas. Nimetatu aga ei vabasta kostjat tegelikult tarbitud vee eest tasumise kohustusest ning kohtu hinnangul saab tegeliku tarbimise koguse teha kindlaks kasutades arvestuslikku metoodikat.
25.Kohus leiab, et tegeliku vee tarbimise koguse kindlaks tegemisel tuleb arvestada kinnisasjal XXX, Saue elavate isikute arvuga, so kostja ja tema abikaasaga. Arvestuse aluseks tuleb võtta hageja poolt arvetel esitatud periood 30.03.2012 kuni 31.08.2016 ning hageja arvestatud prognoos inimese kohta 2,5m3 (vt 11.12.2017 kohtuistungi protokoll tl 117). Kohtule hageja poolt esitatud hageja kodulehe väljavõtte ärakirjaga on tõendatud, et alates 01.12.2012 on Saue linna Kadaka tegevuspiirkonna klientidele Konkurentsiameti 23.10.2012 veeteenuse hinna kooskõlastamise otsuse nr 9.1-3712-026 alusel kehtestatud järgmised veeteenuse hinnad. Tasu võetud vee eest 1,47 eurot/m3 ja tasu reovee ärajuhtumise ja puhastamise eest 1,40 eurot/m3 (tl 98). Samuti on ka hageja 23.10.2017 hagi täpsustuses selgitanud, et on arve nr 141374 koostanud nimetatud hindade alusel (tl 68). Seega arvestab kohus kostja ja tema abikaasa ühe kuu vee kuluks 5 m3 perioodil 30.03.2012 kuni 31.08.2016. Periood 30.03.2012 kuni 31.08.2016 koosneb 53 kuust 1 päevast. Seega on tarbitud vee kogus 265,1 m3. Seega tuleb tasu vee eest 389,60 eurot (265,1 m3 x 1,47 eurot/m3) ja tasu reovee
ärajuhtumise ja puhastamise eest 371,10 eurot (265,1 m3 x 1,40 eurot/m3). Kokku 760,70 eurot.
26.Hageja esitas kostja vastu hagiavalduses ka viivise nõude. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist perioodi 22.12.2014-23.01.2017 eest. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel põhinõude summalt alates 24.01.2017 kuni põhinõude täieliku faktilise tasumiseni. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Samuti märgib Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-66-15, p-is 19, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude puhul arvestatakse viivist VÕS § 113 lg 2 esimese lause kohaselt alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
27.Kohus leiab, et viivis tuleb kostjalt välja mõista alates 28.09.2016, kuna kostja on vastuses hagile kinnitanud, et sai veeteenuse arve nr 161077 kätte e-postiga 28. septembril 2016. Seega asub kohus seisukohale, et hageja teatas kostjale nõudest 28.09.2016. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 760,70 eurot alates 29.09.2016 kuni 26.04.2017, viivitatud päevade arv kokku 210, summas 34,97 eurot (vt arvutuskäiku www.viivsekalkulaator.ee). Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 367 alusel välja mõista viivis põhivõlalt (760,70 eurot) alates otsuse tegemise järgmisest päevast, so alates 27.04.2017 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
28.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole kohtu hinnangul asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu otsust hagi osalise rahuldamise osas. Samuti ei hinda kohus kohtule peale kohtu poolt antud tähtaja möödumist esitatud väiteid ja seisukohti, kuna nimetatu on kohtule esitatud hilinemisega.
MENETLUSKULUD
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
30.Kohus rahuldas hagi osaliselt. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul on õiglane ja mõistlik jätta menetluskulud poolte endi kanda. Seetõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
31.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.