Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud

08.02.2018 esitas Xxx(edaspidi võlgnik) Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Xxxmaksejõuetuse põhjuseks on hulgalised võlanõuded. Nende asjaolude, töökoha kaotuse ning isiku tervise tõttu on võlgnik sattunud makseraskustesse. Võlgnikul pole vahendeid ning pole oodata ka nende tekkimist, seoses millega ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldaja nõudeid ning see suutmatus ei kanna ajutist iseloomu. Võlgnik palub välja kuulutada pankrot. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 15.02.2018 määras kohus pankrotihalduriks Peeter Sepperi (edaspidi ajutine haldur) ja pankrotimenetluse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara pankrotivara mõttes ei ole, kohustusi on vähemalt 12 981,63 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses ning maksejõuetus kujunes välja 2015.a. Esialgsetel andmetel vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Ajutine haldur palub määrata tasuks 748 eurot, millele lisandub käibemaks 149,60 eurot, ning hüvitiseks teostatud vajalike kulutuste katteks 101,60 eurot, millele lisandub käibemaks 20,32 eurot, mis kanda OÜ Bürooteenused ja Õigusabi pangakontole nr EE462200221056801647 Swedbank AS. Tasu 397 eurot (lisandub käibemaks) palub ajutine haldur hüvitada riigi vahenditest. 12.03.2018 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur aruande juurde. Võlgnik jäi pankrotiavalduse juurde ja nõustus ajutise halduri aruandega. II

Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning võlgniku alalise maksejõuetuse on tuvastanud ka ajutine haldur. Seetõttu leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo olemasolu. Maksejõuetuse tekkimise ajaks peab kohus 2015.a. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Peeter Sepperi ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 12.04.2018 kell 11.00. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on lähtunud tunnitasust 85 eurot. Ajutine haldur on kulutanud oma ülesannete täitmiseks 8,8 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks pankrotivara arvelt 748 eurot, millele lisandub käibemaks 149,60 eurot ja hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 101,60 eurot, millele lisandub käibemaks 20,32 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Sisuliselt on tegu situatsiooniga, kus avalduse menetlus raugeks pankrotti välja kuulutamata. Kuivõrd aga võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotiseadus võimaldab ajutise halduri tasu ja hüvitatavaid kulutusi hüvitada riigi vahenditest vaid raugemise korral. Seega oleneb ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest sellest, kas raugemisaluse olemasolu korral tuleb siiski võlgniku pankrot välja kuulutada või mitte. Kuna seaduse eesmärk ei tohiks olla sarnastes olukordades võlgnike ajutiste haldurite erinev kohtlemine, tuleb PankrS § 23 lg 4 kohaldada ka juhtudel, kui võlgnikul vara pole, kuid pankrot tuleb välja kuulutada, sest võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse. Sama §-i lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Ajutine haldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest summas 397 eurot (lisandub käibemaks). Kuivõrd võlgnikul vara puudub, mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 397 eurot (lisandub käibemaks) välja riigi vahenditest. Tasu kanda OÜ Bürooteenused ja Õigusabi pangakontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.