Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Merit Helm
Kohtujurist
Näncy-Marita Maltseva
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. märts 2018.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-11481
Tsiviilasi
Rävala Õigusbüroo OÜ hagi XXX vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
275,03 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Rävala Õigusbüroo OÜ (registrikood 14042462), asukoht Rävala pst 8, 10143 Tallinn Hageja lepinguline [email protected]
esindaja:
Alla
Žulinskaja,
e-post:
Kostja: XXX (isikukood XXX), elukoht XXX, e-post: XXX
Menetluskulude jaotus
2/4
Rävala Õigusbüroo OÜ nõuab 31.07.2017.a esitatud hagis XXX vastu 100 euro suuruse põhivõlgnevuse, 39,12 euro suuruse intressi, 84,56 euro suuruse viivise ning lisanduva viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb kostja ja Express Credit AS-i vahel 01.09.2015.a sõlmitud laenulepingust nr 20150901029. Kostja on jätnud lepingust tulenevad kohustused täitmata. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on 05.02.2018.a kostjale kätte toimetatud TsMS § 314 lg 3 alusel väljavõtte avaldamisega Ametlikes Teadaannetes (tl 73). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt (s.o 12.03.2018.a) vastanud. Seega on kohtul õigus teha TsMS § 407 lg 1 alusel käesolevas asjas tagaseljaotsus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist 0,14% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Tegemist on tüüptingimuse alusel nõutava viivisega (VÕS § 35). Kohtu hinnangul ei ole tegemist kehtiva tüüptingimusega. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste näidisloetelu tarbija jaoks on sätestatud VÕS § 42 lg-s 3. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega: nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral on võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [--] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-139-14, p 11). Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Riigikohtu seisukoha järgi tuleks eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-26-16, p 13). Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05, p 24). Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-45-15, p 14). Käesoleval juhul ületab tüüptingimustes sätestatud viivisemäär kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhjendatud seadusjärgse viivisenõude osas järgmiselt: -
Periood 02.10.2015-05.11.2015, võlgnevus summas 250 eurot, viivis summas 1,93 eurot. Periood 25.11.2015-18.12.2015, võlgnevus summas 22,85 eurot, viivis summas 0,12 eurot. 3/4
-
Periood 25.12.2015-23.01.2016, võlgnevus summas 23,80 eurot, viivis summas 0,16 eurot. Periood 24.01.2016-22.02.2016, võlgnevus summas 24,79 eurot, viivis summas 0,16 eurot. Periood 23.02.2016-23.03.2016, võlgnevus summas 25,83 eurot, viivis summas 0,17 eurot. Periood 24.03.2016-06.04.2016, võlgnevus summas 26,90 eurot, viivis summas 0,08 eurot. Periood 07.04.2016-31.07.2017, võlgnevus summas 100,63 eurot, viivis summas 10,60 eurot. Kokku: 13,22 eurot.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 58,5% ulatuses kostja ja 41,5% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv kogusummas 75 eurot ning lepingulise esindaja kulud summas 360 eurot (koos käibemaksuga). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab riigilõivu 43,88 euro (75 x 58,5 %) väljamõistmist kostjalt põhjendatuks. Juhindudes Kohus peab lepingulise esindaja kulu põhjendatuks osaliselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kostjalt tuleb välja mõista lepingulise esindaja kulud summas, mis koos väljamõistetud riigilõivuga (43,88) ei ületa hagi rahuldamisele kuuluvat osa (152,97 eurot), st summas 152,97-43,88=109,09 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.