Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Näncy-Marita Maltseva
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
25.04.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-12030
Tsiviilasi
TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi L. N. vastu võla nõudes. Kirjalik menetlus.
Tsiviilasja hind
10 884,74 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235), lepingulised esindajad: Ahto Järvela, Sigrid Rahkema ja Anni Kennedy Kostja L. N. (isikukood XXX)
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
Välja mõista L. N.-ilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks 9831,38 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 6624,93 eurot, intressist 509,97 eurot, haldustasust 17,40 eurot, sissenõudmiskulust 50 eurot ja 23.08.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisest 2629,08 eurot.
Välja mõista L. N.-ilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks viivis 15,90% aastas arvestatuna põhivõlalt 6624,93 eurot alates 24.08.2024 kuni võlgnevuse tasumiseni.
Jätta menetluskulud kostja kanda.
Välja mõista L. N.-ilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks menetluskulude hüvitis 1800 eurot.
Välja mõista L. N.-ilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.
Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
2-23-12030 Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsusele kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu selgitused Kohus võttis 14.09.2023 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja 20 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagimaterjale avanud e-toimikus. Kostjale ei olnud võimalik dokumente üle anda tema eluruumis isiklikult, mistõttu loeb kohus dokumendid kätte toimetatuks postkasti panemisega 21.09.2023 (TsMS § 326 lg 1). Hagile vastamise tähtpäev saabus 11.10.2023. Kostja ei ole hagile vastanud. 31.01.2024 esitas hageja kohtule laenulepingu tagasimaksete ümberarvestuse. 12.02.2024 palus kohus kostjal esitada seisukoht hageja eelnimetatud dokumendi osas ja määras seisukoha esitamise tähtajaks 20 päeva kohtunõude kättesaamisest. Kohus juhtis kostja tähelepanu asjaolule, et kostja seisukoha esitamata jätmisel võib kohus lahendada hagi tagaseljaotsusega. Kostja ei avanud kohtunõuet ja ümberarvestust e-toimikus. Kostjale ei olnud võimalik dokumente üle anda ka tema eluruumis isiklikult, mistõttu loeb kohus dokumendid kätte toimetatuks postkasti panemisega 13.02.2024 (TsMS § 326 lg 1). Seisukoha esitamise tähtpäev saabus 04.03.2024. Kostja ei ole hagi ega laenumaksete ümberarvestuse osas vastanud. Kohus tegi 22.04.2024 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja laenumaksete võlgnevuse perioodil 10.03.2022 kuni 10.01.2024 ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohtu hinnangul ei järginud laenuandja vatutustundliku laenamise kohustust. 21.08.2024 otsusega tühistas Tallinna ringkonnakohus maakohtu 22.04.2024 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis. Ringkonnakohus asus seisukohale, et hagist ja selle täiendustest nähtuvalt on krediidiandja hinnanud kostja krediidivõimet ja nõudnud krediidivõime hindamiseks kostja pangakonto väljavõtte esitamist, mida tuleb tarbijakrediidi korral vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks teha (vt ka TlnRnKo 16.12.2022, 2-20-3933, p 67). Maakohtul jäi pooltele selgitamata alternatiivse nõude lahendamiseks kohaldatav õigus (TsMS § 392 lõike 1 p 41), poolte faktilised ja õiguslikud väited (TsMS § 392 lõike 1 p 3) ning nende tõendamiseks esitatavad tõendid selle nõude kohta (TsMS § 392 lõike 1 p 4). TsMS § 658 lg 2 sätestab, et ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud.
2 (2)
2-23-12030 31.01.2025 esitas kohus menetlusosalistele menetlust selgitava kirja ja määras seisukohtade esitamise ajaks 21.02.2025. Kohus selgitas, et kostjal tuleb esitada kostja vastus, mis vastab TsMS §-st 394 tulenevatele nõuetele. Kostja vastuse esitamata jätmisel on kohtul õigus asi lahendada tagaseljaotsusega. Samaks tähtajaks tuli esitada ka menetluskulude nimekiri. Hageja esitas omapoolsed seisukohad ja selgitused 18.02.2025. Kostjale ei olnud võimalik 31.05.2025 menetlusdokumenti üle anda tema eluruumis isiklikult, mistõttu loeb kohus dokumendid kätte toimetatuks postkasti panemisega 07.02.2025 (TsMS § 326 lg 1). Kostja jättis kohtule vastamata. Kuivõrd ringkonnakohus on leidnud, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, siis juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsuse esmase nõude osas, sest kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hagi aluseks on hageja ja kostja 13.03.2019 sõlmitud laenuleping xxxx, millest tulenevad kohustused on kostja jätnud kohaselt täitmata. Kuivõrd kohus rahuldab hagi esmase nõude järgi, siis puudub vajadus hinnata hageja alternatiivset nõuet. TsMS § 162 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 173 lg 3 teise lausega, jäävad kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja on 23.08.2023 hagiavaldusega esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kandnud menetluskuludena riigilõivu kulu 840 eurot ja õigusabikulu 507 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 840 eurot. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1 tundi. Juristi teenuse tunni hind 169 eurot (dtl 27) on ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul on kohtupraktikale tuginedes juristi osutatud õigusteenuse mõistlik hind 120 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 120 eurot. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna hageja ei ole seoses apellatsioonimenetlusega ja asja uuesti läbivaatamisega esitanud täiendavat menetluskulude nimekirja selleks 31.01.2025 menetlusdokumendis määratud tähtaega järgides, siis määrab kohus apellatsioonimenetluses kulud kindlaks TsMS § 174 lg 1 teises lauses sätestatu kohaselt tsiviilasja materjalide järgi. Hageja on tasunud apellatsioonilt riigilõivu 840 eurot. Kohus määrab apellatsioonimenetlusega seotud kulud kindlaks 840 euro ulatuses. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 1800 (840+120+840) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1800 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 3 (2)
2-23-12030 Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva kohtunik
4 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.