Määruse tegemise aeg ja koht 25.04.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-23-1529
Kohtuasi
N.T hagi D.W (D.W) vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.11.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
N.T 03.12.2024 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja N.T (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Polman Kostja D.W (isikukood XXX), lepinguline esindaja Allan Viirma
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 11.11.2024 määrus osas, milles maakohus määras hageja menetluskulude suuruse kindlaks väiksemas ulatuses kui 10 355,40 eurot ning mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulud välja 3303,12 eurot ületavas osas ning teha uus määrus vastavalt tervikresolutsioonis märgitule.
3.1.Rahuldada osaliselt hageja N.T avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ning määrata hageja menetluskulude suuruseks 10 355,40 eurot. Kostja poolt kuulub hageja menetluskuludest hüvitamisele 14% ehk 1449,76 eurot. Mõista kostjalt D.W-lt välja hageja N.T kasuks menetluskulud summas 1449,76 eurot.
3.2.Rahuldada kostja D.W avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ning määrata kostja menetluskulude suuruseks 5526,60 eurot, millest kuulub hageja poolt hüvitamisele 86% ehk 4752,88 eurot. Mõista hagejalt N.T-lt välja kostja D.W kasuks välja menetluskulud summas 4752,88 eurot.
3.3.Tasaarvestada poolte menetluskulud kattuvas ulatuses. Tasaarvestuse tulemusena mõista hagejalt N.T (isikukood XXX) välja kostja D.W (isikukood XXX) kasuks menetluskulud summas 3303,12 eurot.
2-23-1529
3.4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.N.T (hageja) esitas 27.01.2023 Harju Maakohtule D.W (kostja) vastu hagi kahju hüvitamiseks.
2.Harju Maakohus tegi asjas 19.10.2023 kohtuotsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas 13.11.2023 Harju Maakohtu 19.10.2023 otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada.
3.Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2024 otsusega rahuldati apellatsioonkaebus osaliselt ning tühistati osaliselt Harju Maakohtu 19.10.2023 otsus, mh menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus rahuldas hagi osaliselt ning jättis poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 86% ulatuses hageja kanda ja 14% ulatuses kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2024 otsus jõustus 05.11.2024. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 11.11.2024 määrusega osaliselt hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning määras hageja menetluskulude suuruseks 10 031,40 eurot. Kostja poolt kuulub hageja menetluskuludest hüvitamisele 14% ehk 1404,40 eurot, s.o maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1404,40 euro ulatuses. Maakohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning määras kostja menetluskulude suuruseks 5526,60 eurot, millest kuulub hageja poolt hüvitamisele 86% ehk 4752,88 eurot. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 4752,88 euro ulatuses. Poolte menetluskulud tasaarvestati kattuvas ulatuses ning selle tulemusena mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud suuruses 3348,40 eurot. Maakohus märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Maakohus leidis, et arvestades asja sisu, mahtu ja keerukust vastavad hageja esindaja tasumäärad (150 eurot käibemaksuta, 180 eurot koos käibemaksuga 20% ning alates 2024. a kehtiva 22% käibemaksuga 183 eurot) kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele. Kostja ei ole tunnihinnale vastuväiteid esitanud. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu mõistis maakohus menetluskulud tema kasuks välja koos käibemaksuga.
2
2-23-1529
6.Maakohtu hinnangul oli hageja lepingulise esindaja poolt kulutatud aeg osaliselt põhjendamatu, mistõttu ei ole tegemist terves ulatuses põhjendatud ja vajalike kuludega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 tähenduses.
6.1.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on esindajal 09.01.2023, 16.01.2023 ja 18.01.2023 enne hagiavalduse koostamist ja kohtule esitamist kliendi ja tema tütrega suhtlemisele kulunud 2,2 tundi. Maakohus nõustus kostjaga, et nimetatud kulu ei ole põhjendatud, kuivõrd hageja esitas hagiavalduse 27.01.2023 ja selle ettevalmistamisega seotud tegevused toimusid kulunimekirja kohaselt perioodil 18.01–27.01.2023 ca 6 tunni ulatuses. Samuti ei ole hagiavaldus sisult eriliselt keerukas ega mahukas ega eelda ca 8 tunnist ajakulu. Lisaks ei pidanud maakohus hüvitatavaks kuluks hageja tütrega suhtlemist. Seega vähendas maakohus hageja ajakulu 2,2 tunni võrra.
6.2.Hageja taotles 01.02.2023 hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamisega seotud kulude hüvitamist 0,8 tunni ulatuses. Maakohus nõustus kostjaga, et hageja kulu, mis tekkis hagejal seoses hageja enda esitatud hagiavalduses puuduste kõrvaldamisega, ei kuulu kostja poolt hüvitamisele. Seega vähendas maakohus hageja ajakulu 0,8 tunni võrra.
6.3.Hageja taotles perioodil 18.09–19.09.2023 seoses tõlgi kaasamisega peetud kirjavahetuse kulu hüvitamist 0,6 tunni ulatuses. Maakohtu hinnangul oli tegemist põhjendamatu kuluga, kuivõrd kohus selgitas hagejale, et kohus hagimenetluses tõlki ei taga hagejal vandeadvokaadist lepingulise esindaja olemasolu ja kohtu ressursside puudumise tõttu. Seega vähendas maakohus hageja ajakulu 0,6 tunni võrra.
6.4.Hagejal kulus 28.09.2023 kohtuistungiks ettevalmistamisele 2,2 tundi. Maakohtu hinnangul sai kohtuistungiks ettevalmistamisele põhjendatud ajakuluks olla maksimaalselt 1,5 tundi. Seega vähendas maakohus hageja ajakulu 0,7 tunni võrra.
6.5.Samuti oli maakohtu hinnangul osaliselt põhjendamatu 23.02.2023 ja 02.10.2023 menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu kokku 1 tund. Põhjendatud ajakuluks saab olla 0,5 tundi, kuivõrd hageja oli koostanud esmase menetluskulude nimekirja juba 23.02.2023. Seega vähendas maakohus hageja ajakulu 0,5 tunni võrra.
6.6.Ülejäänud osas pidas maakohus hagejale osutatud õigusteenuse mahtu maakohtus vaidluse ulatust ja keerukust arvestades põhjendatuks ja vajalikuks. Sellest tulenevalt vähendas maakohus hageja kulutusi maakohtus õigusabile kokku 4,8 tunni ulatuses ning hageja põhjendatud õigusabikuluks oli 24,2 tundi ehk 4356 eurot (24,2x180).
6.7.Hagejal kulus 13.11.2023 apellatsioonkaebuse koostamisele 9,8 tundi. Apellatsioonkaebus on sisult ca 10 lk, mille koostamise kulu saab olla 8 tundi, arvestades, et hageja esindaja on eelnevalt põhjalikult tutvunud asja materjalidega, mh 19.10.2023 maakohtu otsust analüüsinud. Seega vähendas maakohus hageja ajakulu ringkonnakohtus 1,8 tunni võrra. Ülejäänud osas pidas maakohus hagejale osutatud õigusteenuse mahtu ringkonnakohtus vaidluse ulatust ja keerukust arvestades põhjendatuks ja vajalikuks. Hageja põhjendatud ajakuluks ringkonnakohtus oli kokku 13,8 tundi. Kuivõrd maakohus vähendas 11,8 tunni suurust ajakulu 1,8 tunni võrra, oli põhjendatud ajakulu 10 tundi tööd, millele lisandub käibemaks määraga 20% (tunnihind koos käibemaksuga 180 eurot) ehk kokku 1800 eurot ning 3,8 tunnile tööle lisandub käibemaks 22% (tunnihind koos käibemaksuga 183 eurot) ehk kokku 695,40 eurot. Hageja põhjendatud õigusabikulude suuruseks oli seega 2495,40 eurot.
3
2-23-1529
6.8.Hageja taotles 02.10.2023 ja 09.09.2024 menetluskulude nimekirjas hagiavalduselt ning apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu hüvitamist. Hagejale tuli hüvitada tsiviilasjas tasutud riigilõiv 2520 eurot. Maakohus pidas ka asjatundja arvamuse saamise kulu 660 eurot põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks.
7.Maakohus märkis, et arvestades asja sisu, mahtu ja keerukust vastavad kostja esindaja tasumäärad (120 eurot käibemaksuta, 144 eurot koos käibemaksuga 20% ning alates 2024. a kehtiva 22% käibemaksuga 146,40 eurot) kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele. Hageja ei ole kostja esindaja tunnihinnale vastuväiteid esitanud. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu mõistis maakohus menetluskulud kostja kasuks välja koos käibemaksuga.
8.Maakohus oli seisukohal, et kostja lepingulise esindaja kulud, sh nii osutatud õigusteenuse maht kui ka tunnitasu, olid nii maa- kui ka ringkonnakohtus vaidluse ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas turuolukorraga, põhjendatud ja vajalikud. Maakohus ei tuvastanud, et ühelegi kostja lepingulise esindaja tehtud toimingule oleks kulunud ebamõistlikult pikk aeg või et menetluskulude nimekiri sisaldaks toiminguid, mida esindaja menetluses teinud ei ole. Maakohus pidas ka tõlgi kulu 100 eurot seoses hageja vande all ülekuulamisega põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
9.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha asjas uue menetluskulude kindlaksmääramise määruse, millega hageja poolt kantud õigusabitasu ei vähendata.
9.1.Hageja leiab, et segaduse tõlke korraldamiseks kohustatud osapoolega tekitas maakohus ning hageja esindajal ei olnud võimalust sellega mitte tegeleda. Maakohtu ebaseaduslik tegevus väljendus selles, et maakohus nõudis tõendi kogumise korraldamist ja kogumisega seonduva kulu kandmist valelt poolelt – mitte kostjalt, kes tõendi kogumist taotles, vaid hagejalt kui vastaspoolelt. Maakohus teatas viimasel hetkel, et tõlgi peab tagama ja vastava kulu kandma kostja, mitte hageja ning seetõttu oli küsimärgi all ammu planeeritud istungi toimumine. Kui hageja poleks seda kulu kandnud, siis oleks menetlusõiguse rikkumine lõpule viidud. Arvestada tuleb ka seda, et maakohus nõustus hageja nägemusega tänu hageja 19.09.2023 esitatud taandamisavaldusele. Selle taandamisavalduse koostamise eest hageja õigusabitasu ei arvestanud. Seega tegelik ajakulu oli taotletust suurem.
9.2.Hageja esindaja on seisukohal, et suhtlemine kliendiga on vajalik kulu. Põhjendamata on selle kulu täies ulatuses maha võtmine, justkui kliendiga suhtlemine kui selline, on ebavajalik. Suhtlemine kliendiga on kahtlemata advokaadi töö oluline osa. Suhtluse käigus osutatakse kliendile õigusabi, selgitades kliendile kohtumenetluse seisukohalt olulisi asjaolusid, põhimõtteid ja reegleid. Sellisele suhtlemisele kulunud aega saab kohus vähendada, kuid mitte täies ulatuses maha võtta. Markantseks teeb selle olukorra asjaolu, et samasuguseid kostja esindaja kandeid arvestab maakohus täies ulatuses. Maakohus kohtleb osapooli ilmselgelt ebavõrdselt.
9.3.Hageja leiab, et puuduste kõrvaldamine on samasugune kulu nagu iga teinegi. Seda saab hinnata ainult läbi vajalikkuse ja põhjendatuse prisma. Vastasel juhul tuleb menetluskulude suuruse määramisel arvestada ainult tulemuslikele toimingutele kulunud aega. Toimingu tulemuslikkus saab olla asjakohane kriteerium ainult menetluskulude jaotuse etapis.
4
2-23-1529 Kindlaksmääramise etapis tuleb lähtuda eranditult vajalikkusest ja põhjendatusest. Maakohtu välja toodud puudused tuli kõrvaldada, sest muidu poleks maakohus asja edasi menetlenud.
9.4.Hageja esindaja istungiteks ettevalmistumisele ja menetlusdokumentide koostamisele kulunud ajakulu vähendamine ei ole põhjendatud. Hageja esindaja osundatud toimingute ajakulu vähendamisel pidi maakohus vähendama ka kostja esindaja analoogilisi kirjeid. Näiteks asub maakohus seisukohale, et hageja apellatsioonkaebuse koostamisele kulunud 9,8 tundi on liiga palju ja põhjendatud ajakulu oleks 8 tundi. Samas apellatsioonkaebusele kostja vastusele kulunud 7,5 tundi on põhjendatud. Allakirjutanu on seisukohal, et sellised topeltstandardid on lubamatud. Kostja vastus on mahult oluliselt väiksem, seda nii lehekülgede kui ka sõnade arvu poolest (kostja kasutab dokumentides suuremat reavahet ning kitsamat küljendust, tulemuseks väiksem sõnade arv leheküljel). Ka sisu poolest hindab allakirjutanu oma poolset dokumenti sellisena, et selle koostamiseks kulub rohkem aega.
10.Kostja leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud, vaidleb sellele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.
10.1.Seoses 18.09.–19.09.2023 toimunud hageja esindaja ja kohtu kirjavahetusega märgib kostja, et kirjavahetuse algatas hageja esindaja põhjusel, et tema klient ei oska eesti keelt ja vajab ütluste andmiseks tõlki, mistõttu hageja taotles kohtult tõlgi tagamist. Maakohus selgitas hagejale, et kohus tõlgi osalemist istungil ei taga ning tõlgi tagamiseks ei ole kohus käesoleval juhul ka kohustatud. Mingisugust segadust, paanikat vmt kohtumenetlust takistavat asjaolu ei esinenud ja seetõttu ei olnud hagejal ka mingisugust vajadust kirjavahetusega seaduserikkumist tõkestada. Asjaolu, et hageja enda algatatud kohtumenetlus tekitab talle väidetavalt üleelamisi, ei õigusta põhjendamatute menetluskulude hüvitamiskohustuse panemist teistele menetlusosalistele.
10.2.Maakohus ei ole kaevatavat määrust tehes võtnud hageja õigusabi ajaarvestusest maha kogu kliendiga suhtlemisele kulunud aega. Maakohus jättis arvestamata ajakulu, mis ei olnud seotud hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemisega. Maakohus on piisavalt arvestanud kliendiga suhtlemisele kulunud ajaga menetluse kestel.
10.3.Maakohus hindas menetlusosaliste kulude vajalikkust ja põhjendatust. Kehtivast seadusest ega kohtupraktikast ei tulene kohustust vähendada ühe menetlusosalise põhjendatud menetluskulusid seetõttu, et teise menetlusosalise kõik esitatud menetluskulud ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ega vajalikud.
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus määras hageja menetluskulude suuruse kindlaks väiksemas ulatuses kui 10 355,40 eurot ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 3303,12 eurot ületavas osas. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
13.Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama 5
2-23-1529 astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.12.2012, 3-2-1-171-12, p 13). Menetluskulude hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult menetlusosalise esindamiseks tehtud tööga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid. Ringkonnakohus saab kontrollida eelkõige seda, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Üldjuhul ringkonnakohus maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
14.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus osaliselt hageja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel hageja lepingulise esindaja menetlustoimingutele kulunud tööaja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire.
15.Esiteks on maakohus lugenud 28.09.2023 kohtuistungiks ettevalmistumise puhul põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi ning vähendas ajakulu 0,7 tunni võrra. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb lugeda hageja esindaja ajakulu siiski täies ulatuses, s.o 2,2 tunni ulatuses põhjendatuks. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kohtuistungil kuulati vande all üle hageja ja asjatundja, maakohus lõpetas asja sisulise arutamise ning avas kohtuvaidlused. Sellest tulenevalt on põhjendatud, et istungiks ettevalmistamiseks võib kuluda kauem aega.
16.Teiseks on maakohus 18.09–19.09.2023 tõlgi kaasamisega seoses peetud kirjavahetuse kulu hüvitamist pidanud põhjendamatuks, kuivõrd hagejale selgitati, et kohus hagimenetluses tõlki ei taga hagejal vandeadvokaadist lepingulise esindaja olemasolul ja kohtul ressursside puudumise tõttu. Maakohus vähendas hageja ajakulu 0,6 tunni võrra. Hageja on seisukohal, et 18.09.–19.09.2023 tõlgi kaasamisega seoses peetud kirjavahetuse ajakulu ei saa lugeda põhjendamatuks, sest selle ajakuluga kõrvaldati maakohtu ebaseaduslik tegevus. Ebaseaduslik tegevus väljendus selles, et maakohus nõudis tõendi kogumise korraldamist ja kogumisega seonduva kulu kandmist valelt osapoolelt. Hageja leiab ka, et maakohus nõustus hageja nägemusega pärast hageja poolt taandamisavalduse esitamist ning kahtluse all oli 28.09.2023 kohtuistungi toimumine. Ringkonnakohus nõustub osaliselt hagejaga ning leiab, et seda toimingut saab pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Maakohus on eksinud tõlgi tagamisega seonduva selgitamisel menetlusosalistele ning selgitanud pärast hageja pöördumist 26.09.2023, et kui kostja soovib hageja vande all ülekuulamist, siis tuleb tõlk tagada kostjal (dtl 243). Siiski ei nähtu toimiku materjalidest, et seetõttu oleks olnud kahtluse all 28.09.2023 kohtuistungi toimumine. Kostja oli valmis tõlgi tagama (dtl 251). Seega loeb ringkonnakohus hageja esindaja ajakulu selle toimingu osas 0,6 tunni ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks kuluks.
17.Kolmandaks on maakohus lugenud põhjendamatuks hageja 01.02.2023 hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamise ajakulu 0,8 tundi. Maakohus nõustus kostjaga, et hageja kulu, mis tekkis hagejal seoses hageja enda esitatud hagiavalduses puuduste kõrvaldamisega, ei kuulu kostja poolt hüvitamisele ning vähendas selle toimingu ajakulu nullini. Hageja on seisukohal, et 01.02.2023 puuduste kõrvaldamine on vajalik kulu, sest selle tegemata jätmine oleks takistanud tsiviilkohtumenetluse läbiviimist ning seda kulu tuleb arvestada. Ringkonnakohus leiab, et selle toimingu tegemise ajakulu saab pidada siiski osaliselt põhjendatuks ja vajalikuks, kuivõrd hagejal tuli kohtu nõudmisel hagiavaldust täiendada. Kui algses hagiavalduses oleks sisaldunud maakohtu nõutud põhinõude ja viivise arvutuskäik, siis 6
2-23-1529 oleks selle esitamise ajakulu sisaldunud hagiavalduse koostamise ajakulus ning kuulunuks hüvitamisele. Kohus loeb antud toimingu põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi.
18.Muus osas ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul diskretsioonipiire ületanud. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
19.Hageja leiab, et advokaat peab kliendiga suhtlema ning sellele suhtlemisele kulunud aega saab kohus vajadusel vähendada, kuid mitte täies ulatuses maha võtta. Maakohus on 09.01.2023–18.01.2023 menetlustoimingute ajakulu vähendanud nullini, sest hageja esitas hagiavalduse 27.01.2023 ja selle ettevalmistamisega seotud tegevused toimusid kulunimekirja kohaselt perioodil 18.01–27.01.2023 ca 6 tunni ulatuses. Samuti ei ole hagiavaldus sisult eriliselt keerukas ega mahukas ega eelda ca 8-tunnist ajakulu. Lisaks ei pidanud maakohus hüvitatavaks kuluks hageja tütrega suhtlemist ning vähendas seega ajakulu 2,2 tunni võrra. Kolleegium märgib, et maakohus ei ole vähendanud kogu menetluse kestel toimunud kliendisuhtluse ajakulu nullini, vaid üksnes 09.01.2023 suhtluse osas kliendiga ning 16.01.2023 ja 18.01.2023 toimunud suhtluse osas kliendi tütrega. Maakohus on õigesti leidnud, et suhtlus kliendi tütrega ei ole hüvitatav kulu ning 5,8 tundi on piisav kliendiga suhtlemiseks kohtueelselt, hagiavalduse koostamiseks ja kliendiga kooskõlastamiseks. Etteheited selles osas, et kostja esindaja samasuguseid kandeid on arvestatud täies ulatuses, on põhjendamatud. Maakohus hindab menetlusosaliste menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust ning see ei ole sõltuvusse seatud vastaspoole menetluskulude vajalikkusest ega põhjendatusest. Kolleegiumi hinnangul ei nähtu, et maakohus oleks mingil viisil pooli ebavõrdselt kohelnud.
20.Hageja on seisukohal, et menetlusdokumentide koostamisele kulunud ajakulu, mida on maakohus käsitlenud määruse p-des 22 ja 26, vähendamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus on põhjendatult vähendanud 23.02.2023 ja 02.10.2023 menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 0,5 tunnini. Samuti on maakohus põhjendatult vähendanud 06.11–13.11.2023 apellatsioonkaebuse koostamise, kooskõlastamise ja esitamise ajakulu 1,8 tunni võrra. Kolleegium nõustub maakohtuga, et apellatsioonkaebus on sisult ca 10 lk, mille koostamise kulu saab olla 8 tundi, võttes arvesse, et hageja on 19.10.2023 maakohtu otsusega juba tutvunud. Hageja on maakohtule ette heitnud ka seda, et kostja apellatsioonkaebusele vastuse koostamise kulu ei ole vähendatud. Apellatsioonkaebusele vastuse koostamisel tuleb analüüsida apellatsioonkaebust, mis oli 10 lk pikk ning ka kliendiga selles osas nõu pidada. Selleks on kostja esindajal kokku kulunud 8,5 tundi. Arvestades, et hagejal kulus tema enda menetluskulude nimekirja kohaselt apellatsioonkaebuse koostamisele, kooskõlastamisele ja esitamisele kokku 9,8 tundi, on sellekohased etteheited asjakohatud.
21.Hageja lepingulise esindaja toimingutele kulunud vajalik ja põhjendatud aeg maakohtus on 26 tundi (29-3) ja ringkonnakohtus 13,8 tundi. Maakohtus kantud esindajakulu suurus on 4680 eurot (26x180). Ringkonnakohtus kulunud ajakulu osas lisandub 10 tunnile tööle käibemaks määraga 20% ning 3,8 tunnile tööle käibemaks määraga 22%, s.o menetluskulude suurus on 2495,40 eurot (1800+695,40). Seega on hageja vajalike ja põhjendatud õigusabikulude rahaliseks suuruseks maa- ja ringkonnakohtus kokku 7175,40 eurot.
22.Kuivõrd ringkonnakohus leidis, et hageja menetluskulude suurust tuleb muuta, siis tuleb uuesti TsMS § 455 lg 1 kohaselt tasaarvestada poolte nõuded. Hageja menetluskulude suuruseks on õigusabikulud 7175,40 eurot, riigilõiv 2520 eurot ning tõendi saamise kulu 660 eurot, s.o kokku 10 355,40 eurot (7175,40+2520+660), millest kostjal tuleb hagejale hüvitada 14% ehk 1449,76 eurot. Maakohus määras kostja menetluskulude suuruseks 5526,60 eurot, 7
2-23-1529 millest hagejal tuleb kostjale hüvitada 86% ehk 4752,88 eurot. Tasaarvestuse tulemusena tuleb hagejal hüvitada kostjale menetluskuludena 3303,12 eurot.
23.Eeltoodust tulenevalt on maakohus hageja menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud hageja 28.09.2023 kohtuistungiks ettevalmistamise, 18.09– 19.09.2023 toimunud kirjavahetuse ning 01.02.2023 puuduste kõrvaldamise ajakulu osas. Muus osas ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks.
24.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
25.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.