Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse tegemise aeg ja koht Kohus Kohtunik Kohtuasi Hagihind Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised
2-21-17438 25. aprill 2025, Tallinn Harju Maakohus Aarne Lõhmus M. I. hagi Tehnovõrkude Ehituse OÜ vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes 3 714,54 eurot Kirjalikus menetluses Hageja: Hageja esindaja:
M. I. (ik XXX) Vandeadvokaat Rahel Bersin
Kostja:
Tehnovõrkude Ehituse OÜ (rk 10407719)
Kostja esindaja:
Vandeadvokaat Ilmar Straus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada M. I. hagi Tehnovõrkude Ehituse OÜ vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes osaliselt
2.Välja mõista Tehnovõrkude Ehituse OÜ-lt M. I. kasuks:
2.1.kahjuhüvitis 1708,80 eurot;
2.2.viivis 628,62 eurot;
2.3.lisanduv viivis põhivõlalt 1708,80 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 26.04.2025 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
3.Jätta M. I. menetluskulud 50% ulatuses Tehnovõrkude Ehituse OÜ kanda ning ülejäänud 50% M. I. menetluskuludest M. I. enda kanda.
4.Jätta Tehnovõrkude Ehituse OÜ menetluskulud 50% ulatuses M. I. kanda ning ülejäänud 50% Tehnovõrkude Ehituse OÜ menetluskuludest Tehnovõrkude Ehituse OÜ enda kanda.
5.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 1/10
2-21-17438 Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagiavaldus ja hageja seisukohad
1.M. I. (hageja) esitas 06.11.2021 Harju Maakohtule hagi Tehnovõrkude Ehituse OÜ (kostja) vastu kahjuhüvitise 3 424,80 eurot, 06.11.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste 15,76 eurot ja lisanduva viivise kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni nõudes. Hagis esitatud nõude Tehnovõrkude Ehituse OÜ vastu loovutas hagejale Sooranna tn 3, Tallinn asuva kinnistu/suvila omanik (edaspidi Sooranna kinnistu või Sooranna suvila). Hageja kasutab Sooranna kinnistut hooajaliselt peamiselt suvisel ajal. Kostja tegi 2021 kevadel Sooranna tänaval, mis asub kinnistu katastritunnustega nr 78406:611:1170 ja Sooranna kinnistu vahelisel sissesõidul, veetrassi kaevetöid. Hagejal oli 2021 kevadel kostjaga kirjavahetus põhjusel, et veetrassi kaevetööde lõpuleviimine ning pinnasega teekatendi ja niidetava muruala taastamine viibisid oluliselt. 2021. juuni alguses hakkas hageja Sooranna kinnistul igapäevaselt elama ning avastas, et Sooranna suvilas kõigub elektrivool ning ei tööta elektriseadmed. Hageja kutsus 02.06.2021 Sooranna suvilasse pädevustunnistusega elektrispetsialisti A. K., kes teostas kontrollmõõdistused ja elektrisüsteemide korrasoleku paikülevaatuse. Elektrik tuvastas, et suvila hoone sisese jaotuskilbi ja välise elektri liitumiskilbi vahelisel lõigul on liini PEN-juhise (ühildatud kaitse- ja neutraaljuhis) katkestus. Elektrik keelas Sooranna suvilas elektri kasutamise, kuna avastatud rikke tõttu võivad rikneda elektriseadmed, tekkida põlengu oht ning inimene sattuda ohtliku pinge alla. Tulenevalt elektriku hinnangust ja elektri kasutamise keelust tellis hageja hädaolukorra kiireks lahendamiseks Sooranna kinnistule E-Service AS valvemeeskonna rikke kõrvaldamiseks. Viimane tuvastas, et: 1) elektrikaabli rikke asukoht asub kostja teostatud kaevetööde alal; 2) rikke asukohas oli lõhutud kaablikanalisatsioon, 3) elektrikaabli välimist isolatsiooni oli vigastatud ja seda ei olnud parandatud; 4) kaabli jätkamine oli teostatud press-klemm ühendusega, kus klemmühendused olid ülepressitud ja murdunud; 5) kaabel oli tihendatud ebakvaliteetse muhvühendusega; 6) kaeviku tagasitäide oli teostatud ebasobiva pinnasega, mis sisaldas suuri kive. 03.06.2021 e-kirjadega kinnitas kostja, et vigastas kaevetööde käigus elektrikaablit, seejärel parandas seda, kuid parandustöö ebaõnnestus. Kostja palus edastada E-Service teostatud tööde eest arve otse kostjale tasumiseks ning vabandas põhjustatud ebameeldivuste pärast. Akti saatmisel hakkas kostja esitama alusetuid etteheiteid E-Service hinnakirjale ja esitatud aktile ning teatas, et suunas küsimuse lahendamiseks edasi juhatusele. Kuna 29.06.2021 seisuga kostja midagi vastanud ei olnud, pöördus hageja ise kostja poole tagasiside saamiseks. Kostja oli nõus kaabli remondi eest tasuma, kuid vaidles vastu aktis märgitud tööde mahule ja nõudis selle vähendamist. 05.07.2021 e-kirjas pöördus E-Service kostja poole palvega tehtud tööde akt allkirjastada ja tagasi saata. Kostja 30.07.2021 vastuses E-Sevice-le teatas esmakordselt vastupidisel varasemale, et tal puudub kohustus nõuet tasuda, kuid on valmis hüvitama 1000 eurot (lisandub käibemaks). 2/10
2-21-17438 09.09.2021 nõudekirjas hageja teatas, et kui kostja E-Sevice arvet hiljemalt 16.09.2021 ei tasu, on hageja sunnitud arve ise tasuma ning pöörduma kahjunõudega kostja vastu kohtusse. Kuivõrd kostja E-Service arvet ei tasunud ega esitanud mistahes vastust, tasus hageja 17.10.2021 EService arve nr 2104388 summas 3 424,80 eurot. Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitisena 3 424,80 eurot ja kahju hüvitamise kohustusega viivitamise eest viivist seadusjärgses määras alates hageja poolt arve tasumisest 17.10.2021.
2.21.12.2021 seisukohas hageja leiab, et kostja taotlus kahjunõude vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja tellis parandustööd ametliku hinnakirja alusel elektririketele spetsialiseerunud üldtuntud ettevõttelt. Lisaks E-Service andis kostjale täiendavaid põhjalikke selgitusi kostja tööde maksumuse kujunemise kohta, mille järgselt kostja kinnitas, et tehtud tööde maht ja akti sisu on talle arusaadavad. Elektririkke parandustöid tehti ca 12 tundi, rikkebrigaad koosnes kokku ca 6 erinevast töömehest ning tegemist oli avariiväljakutsega. Hageja esitas kaks hinnapakkumist analoogse töö osas: Tonito OÜ summas 4 494 eurot (koos käibemaksuga) ja OÜ Nordelect summas 3 850 eurot (käibemaksuta).
3.22.02.2024 seisukohas hageja leiab, et kostja esitatud Elsys hinnapakkumine ei ole asjakohane tõend vaidlusaluse töö turuväärtuse tõendamiseks, sest sellest nähtub üheselt, et teenus ei kajasta avariitööde maksumust ega tegelikku tööde mahtu.
4.20.11.2024 seisukohas hageja täpsustas, et kahjustatud kaabel koos kaabli otsas olevate kaablikingadega alates liitumiskilbist kuulus Sooranna tn 3 kinnistu omanikule. Kostja rikkus Sooranna 3 kinnistu omaniku omandit sellega, et kahjustas Sooranna tänaval kaevetööloata kaevetööde tegemise käigus Sooranna 3 kinnistut varustavat elektrikaablit ja teostas seejärel elektrikaabli ebakvaliteetse/nõuetele mittevastava parandamise. Sellega põhjustas Sooranna 3 kinnistule ühtlasi ka ohtliku elektririkke, s.o reaalse ohu elektriseadmetele ja inimelule. Hageja palub juhul, kui kohus peaks siiski asuma seisukohale, et hagejal puudub nõue kostja vastu deliktilise kahjunõude sätete alusel, rahuldada tema nõue käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel, kuivõrd hageja hinnangul väljatoodud asjaolud täidavad ka nendel alustel nõude eeldused.
5.30.03.2025 lõppseisukohtades hageja selgitab, et kostjale selgitati, et kaevetöödel kehtib E-Service hinnakirjas minimaalne arvestuslik maht 10 m põhjusel, et katta kaevetehnika kohaletoomise transpordi ja mobiliseerimisega seotud otsekulud, mis ei ole sõltuvuses kaevatavate meetritega. Need selgitused olid kostjale arusaavad ja said kostjaga kooskõlastatud ning kostjal mistahes küsimusi rohkem ei olnud. Kostja seisukoht
6.01.12.2021 vastuses kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. 02.06.2021 avaldas hageja kostjale, et avastas juba kevadel voolu kvaliteedi muutumise ja et samal päeval, s.o 02.06.2021, käis elektrik riket tuvastamas ning hageja palus kostjalt kiiret tagasisidet olukorra parandamiseks. 03.06.2021 palus kostja esindaja A. L. hagejalt riket tuvastamas käinud elektriku kontakte, eesmärgiga rääkida läbi kostja poolt väidetava rikke likvideerimistööde tellimise võimalused juhuks, kui selgub, et rike asub kostja parandatud kaabli ühenduskohas. Soovitud kontaktid kostjani ei jõudnud, kuid samal päeval saadetud vastuses teatas hageja, et töö on juba tema poolt tellitud ja 02.06.2021 E-Service AS-i poolt teostatud. 12.06.2021 esitas hageja kostjale taotluse saada kirjalik vastus E-Service AS-i üleandmisvastuvõtuaktile nr 21-8694 14.06.2021, mis väljenduks aktile allkirja andmisega või põhjendatud keeldumisega. Kostja tutvus aktiga ja leiab, et seda ei ole võimalik kostja poolt allkirjastada järgmistel põhjustel: 1) aktist ei selgu likvideeritud rikke asukoht ja milles rike seisnes; 2) aktis ei kirjeldata, kas rike asus kaablil kohas, kus kostja teostas paranduse või mujal; 3) aktis tulnuks 3/10
2-21-17438 kajastada faktiliselt teostatud töö maht, aktis esitatudkaevetööde maht 10 jooksvat meetrit on kaabli asendamiseks ülepaisutatud ja tegelikult teostatud töö mahule mittevastav; 4) aktis kajastatud töö maksumus on ebamõistlikult kõrge võrreldes tavapäraselt sarnase rikke likvideerimiseks teostatavale tööle rakendatavate hindadega; 5) isegi kui elektririke oli põhjustatud kostja poolt, siis rikke kõrvaldamine kiireloomulisena ja kõrgendatud hinnaga polnud põhjendatud; 6) aktis kajastatud tööde maksumust ei ole enne töö teostamist kostjaga kooskõlastatud. Kostja leiab, et tegelik tööde maksumus koos käibemaksuga on 1051,20 eurot. Samuti hageja oleks pidanud andma talle mõistliku tähtaja kohustuse täitmiseks ehk toitekaabli parandamiseks. Praegu hageja tellis iseseisvalt ja kostjaga kooskõlastamata tööde teostamise E-Service AS-ilt. Hageja on ise põhjustanud endale kahju, tellides parandustööd turuhinnast kallima hinnaga. Kostja ei tagane oma vastuväidetest, kuid hea tahte avaldusena on nõus kompromissi korras tasuma hagejale 1000 eurot, millele lisandub käibemaks.
7.18.11.2024 seisukohas kostja leiab, et hageja nõutud kulutused ei ole mõistlikud. Kui hageja oleks andnud kostjale võimaluse rike kõrvaldada, siis oleks rikke elimineerimine läinud maksma koos käibemaksuga 1051,20 eurot (Elsys OÜ hinnapakkumine). E-Service AS-i 14.06.2021 üleandmis-vastuvõtuakti kohaselt teostati rikkekoha määramine eraldi tööna, hinnaga 600 eurot, lisandub käibemaks. Tänapäevase tehnikaga on võimalik elektrikaabli rikke asukohta kindlaks määrata täpselt. Kui rikkekoht on eraldi tööga määratud, siis puudub vajadus teostada kaevetöid 10 meetri ulatuses. Akti järgi paigaldati 10 meetrisse kraavi kaabel torus pikkusega 2 meetrit. Ei tööde teostaja ega hageja pole põhjendanud, milleks oli vaja kaevata 10 meetrit kraavi, kui eelnevalt oli rikke koht tuvastatud. Kolme meetrisest kraavist oleks piisanud, et sinna paigutada kaabel pikkusega 2 meetrit. Elektrikaabli paigutamise sügavus 70 cm ei nõua pikka kaeviku ohutuse kallet. Puuduvad põhjendused, miks oli vaja paigutada (asendus)kaabel pikkusega 2 meetrit, mitte 1 meeter, kui rikke koht oli 600 euro eest juba tuvastatud. Seega on nõue üle paisutatud ainuüksi kaevetööde osas 910 eurot (lisandub käibemaks) ulatuses. Kuna hageja oli väidetava elektrikõikumise avastanud juba kevadel, siis puudus mõistlik põhjendus, miks tellida elektrikaabli parandus juunikuus avariitööna ja ülepaisutatud mahuga. Kostja pole keeldunud elektrikaablit parandamast. E-Service keeldus üleandmis-vastuvõtuaktis kirjeldatud teostatud tööde kirjelduse kooskõlla viimisest tegelikult teostatud tööde mahuga.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja poolte seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
9.Poolte vahel puudub vaidlus järgmises: -
kostja tegi 2021 kevadel Tallinnas Sooranna tänaval Sooranna tn 3 ja Sooranna tn 7 kinnistu vahelisel sissesõidul veetrassi kaevetöid;
-
hageja tellis Sooranna tn 3 suvilas elektrivoolu kõikumise tõttu 02.06.2021 elektriku, kes tuvastas olulise elektririkke seoses jaotuskilbist hoone peajaotuskilbini kulgeva maakaabliga;
-
hageja 02.06.2021 teavitas kostjat elektririkkest nii telefoni teel kui e-kirjaga;
kostja jättis kinnitamata E-Service AS-i poolt talle edastatud kaabliremondi akti ja keeldus selles märgitud mahus tööde eest tasumisest;
-
hageja tasus 17.10.2021 E-Service AS-le vastavalt 28.06.2021 tööde üleandmisevastuvõtmise aktile ja 30.09.2021 arve alusel 3424,80 eurot (s.h käibemaks) (dtl 37-39); 4/10
2-21-17438 -
Sooranna tn 3 omanik loovutas kinnistuga ühenduses oleva kaabli vigastamisest tuleneva kahjunõude koos kõrvalnõuete nõudmise õigusega kostja vastu hagejale.
Kohtu hinnangul puudub hageja esitatu põhjal vaidlus ka selles, et kahjustatud maa-alune kaabel kuulub Sooranna tn 3 kinnistu omanikule. Hageja selgituste kohaselt kaabel koos kaabli otsas olevate kaablikingadega alates võrguettevõtjale kuuluval mastil asuvast liitumiskilbist kuulub ostjale (dtl 117-119). Kostja ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud. Tulenevalt kahjunõude loovutamise kokkuleppest, s.h loovutaja kinnitusest, et nõuded kostja vastu kuuluvad temale, kuigi hagiavalduse põhjal kandis hageja kaabli parandamise kulud, lähtub kohus asja lahendamisel eeldusest, et hageja on kandnud kulusid Sooranna tn 3 omaniku eest ning loovutaja on kehtivalt loovutanud talle kuuluvad nõuded. Kuivõrd kostja ei ole nõude loovutamist ega selle kuuluvust vaidlustanud ja lähtudes TsMS § 4 lg-s 2 sätestatust, mille järgi määravad hagimenetluse pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise, ei käsitle kohus seda küsimust täiendavalt.
10.Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagejale on tekkinud kahju kostja tegevuse tulemusena ja ta vastutab selle eest ning vastutuse jaatamisel, kas esinevad alused kahjuhüvitise vähendamiseks.
11.Võlasuhe võib võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 järgi tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Hageja ei ole tuginenud ja kohus ei tuvastanud, et hageja nõue tuleneks pooltevahelisest lepingust. Hageja nõue saaks seega põhineda esmajoones kahju õigusvastasel tekitamisel ja nõude aluseks on vastavalt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050 lg 1.
12.VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama objektiivse teokoosseisu, st kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Delikti üldkoosseisu elementide olemasolu tuvastamine toimub etapiviisiliselt. Kui puudub mõni objektiivse teokoosseisu element, siis ei anta enam hinnangut õigusvastasuse ja süü kohta (vt nt RKTKo 14.10.2008, 3-2-1-75-08, p-d 6, 12).
13.Kohus asub seisukohale, et hageja on välja toonud ja tõendanud, et kostja Sooranna tänaval tehtud kaevetööde käigus 2021 kevadel vigastas Sooranna tn 3 kinnistu omanikule kuuluvat maa-alust elektrikaablit, mille tõttu tekkisid Sooranna tn 3 kinnistul elektririkkest tingitud häired elektriseadmete kasutamisel.
14.Kohus leiab, et elektrikaabli vigastamine nimelt kostja tehtud kaevetööde käigus on tõendatud esiteks hagejaga kaevetööde lõpetamise teemal (vt e-kirjad dtl 15, 18) suhelnud kostja töötaja A. L.e (e-posti aadressilt XXX ja XXX) poolt kostja nimel saadetud e-kirjadega, milles tunnistab hagejale, et Sooranna tänava kaevetööde kohas oli elektrikaabel ja töömehed olid seda vigastanud, kuid ei olnud vigastust korralikult kõrvaldanud. A. L. kostja nimel avaldas valmisolekut nii parandustööde tegemiseks kui sellega seotud kulude kandmiseks (dtl 24, 25, 30). Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et A. L. tegutses seejuures kostja ülesandel ja teadmisel (vt nt 18.06.2021 e-kiri, akti juhatusele edastamisest, dtl 28). Elektririkke olemasolu ja selle põhjustanud vea asukoht on täiendavalt tõendatud elektriku A. K. 02.06.2021 paikvaatuse aruandega (dtl 20-23), mille järgi elektrisüsteemi kasutamisel ilmnenud rikete (kodumasinad ei lähe tööle, hõõgpirniga valgustid põlevad tuhmilt ja pinge on kõikuv) võimalike põhjuste väljaselgitamise tulemusena selgus, et vahekilbi ja hoone peajaotuskilbi sisendi vahel kulgevas maakaablis on PEN-juhise (ühildatud kaitse- ja neutraaljuhis) katkestus. 5/10
2-21-17438 Aruandele lisatud joonise põhjal ulatub maakaabel Sooranna tn 3 kinnistul asuvast suvilast kuni Sooranna tänava kinnistute nr 3, 5 ja 7 vahelisele alale, s.o alale, kus kostja tegi kaevetöid. Hagejale E-Service AS-i poolt antud ülevaate (esitatud hageja 03.06.2021 e-kirjas kostjale; dtl 127;) põhjal oli tuvastatud rike täpselt veekraani paigalduse kõrval. Täpsustavalt tuuakse välja, et puruks oli tõmmatud ja polnud taastatud kaablikanalisatsioon, kaabli isolatsiooni oli vigastatud ja seda ei olnud parandatud, tehtud muhvühendus oli teostatud väga ebakvaliteetselt (ühendused olid pressitud klemmidega; termokahanev hülss oli vett täis: 0 ja faas ühendused olid sisuliselt lahtised) ning nii muhvühenduse 0 klemmi kui ühe faasi ühendus olid puruks. E-Service AS tegi parandustööna uued muhvühendused ja vahetasid lõigus välja kogu kaabli (dtl 127). Eelneva põhjal E-Service AS poolt kindlakstehtud kaabli vigastuse kirjeldus vastab elektriku A. K. tuvastatud rikke olemusele (s.o maakaablis PEN-juhise katkestus) ja ühtlasi täpsustab konkreetse rikkekoha. Kohtu hinnangul jäävad eeltoodud tõenditest nähtuva põhjal kostja (seejuures pooltevahelise kirjavahetuse põhjal esmakordselt alles kohtumenetluses esitatud) vastuväited E-Service AS-i tööde aktile põhjusel, et ei selgu, kus asus ja milles täpselt seisnes likvideeritud rike, kas see asus kostja paranduskohal ning kas see oli olemas või tekkis alles kaabli lahtikaevamise käigus, paljasõnalisteks. Kohus leiab, et hageja kirjeldatud sündmuste kronoloogia alates kaevetööde tegemisest kuni E-Service AS-i poolt rikke kõrvaldamiseni ning E-Service AS-i kirjeldus kinnitavad nii rikke seost kostja tegevusega kui ka välistavad võimaluse, et rike (s.o kaabli vigastus) tekkis alles kaabli lahtikaevamisel ja selle tagajärjel. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud selliseid asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla või lükkaksid ümber selle, et Sooranna tn 3 kinnistul elektririkke põhjuseks olev kaabli vigastamine toimus nimelt kostja tegevuse tulemusena, s.h nii hagis näidatud ajal kui kohas.
15.Kohus leiab, et hageja on tõendanud kostja tegevuse tagajärjel Sooranna tn 3 omanikule kahju tekkimise. Elektriku A. K. aruande põhjal on PEN-juhi ühenduse puudus ohtlik elektririke, mille tõttu ebasoodsal olukorral faasipinge, mille väärtus normaaljuhul on 230V±10%, võib tõusta ühel faasil – seega ka suvilas olevates pistikupesades - liinipinge (400V) lähedale (reaaljuhtudel üle 300V) ning enamkoormatud faasil võib pinge langeda mõnekümne voldini. Selle tulemusel võivad rikneda elektriseadmed ja tekkida ka põlengu oht ning inimesele on oht sattuda ohtliku pinge alla. Hageja tellis pärast elektririkke kindlakstegemist vastavalt elektriku juhistele kaabli parandustööd E-Service AS-lt. Viimase poolt hagejale esitatud 28.06.2021 Sooranna 3, Tallinn teostatud tööde üleandmise-vastuvõtuakti (dtl 37) ja 30.09.2021 arve nr 2104388 (dtl 38) järgi kuulus tööde eest tasumisele 3424,80 eurot (koos käibemaksuga). Hageja tasus võlgnetava summa 17.10.2021. Tegemist on seega VÕS § 128 lg-s 3 nimetatud otsese varalise kahjuga, mis hõlmab ka kahju tekitamisega seoses kantud (mõistlikke) kulusid.
16.Kahju tekitamine on eelduslikult õigusvastane muu hulgas juhul, kui see tekitati omandi rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Kostja poolt kaevetööde käigus Sooranna tn 3 omanikule kuuluva kaabli lõhkumise ja seejärel selle ebaõnnestunud parandamisega rikkus kostja kaabli omaniku omandiõigust, mistõttu oli kahju tekitamine õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes.
17.Vastutusest (st kahju hüvitamise kohustusest) vabanemiseks peab kahju õigusvastaselt tekitanud isik tõendama kas VÕS § 1045 lg-s 2 sätestatud õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist või VÕS § 1050 lg 1 kohaselt käibekohustuse täitmist ehk välise hoolsuse järgimist (nt RKTKo 24.03.2021, 2-18-8345, p 13).
18.Kostja ei ole välja toonud ega tuginenud sellistele asjaoludele, mis oleksid käsitatavad õigusvastasust välistavate asjaoludena VÕS § 1045 lg 2 järgi. 6/10
2-21-17438
19.VÕS § 1050 lg 1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Olukorras, kus kannatanu nõuab tema asja kahjustamisega tekkinud kahju hüvitamist ja kahju tekitajal lasus hea usu põhimõttest tulenevalt kohustus võtta kasutusele kõik vajalikud, sobilikud ja mõistlikud abinõud, et hoida ära kannatanu omandi kahjustamine (käibekohustus), saab VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldada, et kahju tekitaja rikkus käibekohustust, mistõttu ta vastutab kannatanule eelduslikult käibekohustuse rikkumisega põhjustatud kahju eest. See tähendab et tulenevalt VÕS § 1050 lg-st 1 eeldatakse, et kahju tekitaja on olnud väliselt hooletu VÕS § 104 lg 3 mõttes (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751, p 26). Kostja hoolsuskohustuse hindamisel VÕS § 1050 lg 1 järgi tuleb arvestada, kas ta kuulub oma tegevusvaldkonna poolest isikute gruppi, mille liikmetel lasub nende tegevuse iseloomu arvestades kõrgem hoolsuskohustus kui sellesse gruppi mittekuuluvatel isikutel (vt RKTKo 29.11.2017, 2-14-56641, p 18.2; RKTKo 20.06.2013, 3-2-173-13, p 11) Kohus leiab, et käesoleval juhul oli kostjal oma majandustegevuse raames veetrassi kaevetööde tegemisel kohustus võtta kasutusele abinõud, mille rakendamist võib keskmiselt temaga sarnases tegevusvaldkonnas tegutsevalt isikult mõistlikult oodata, et hoida ära enda tegevuses teiste isikute õiguste rikkumine (vt nt RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751, p 26.4). Juhul kui kostja selliseid abinõusid tarvitusele ei võtnud, on tema tegu VÕS § 1045 lg 1 p 5 rikkumise tõttu õigusvastane ja ta on ühtlasi õigusrikkumises VÕS § 1043 mõttes süüdi. Kuna käesolevas asjas on kostjaks juriidiline isik, ei saa ta ka vabaneda vastutusest VÕS § 1050 lg-s 2 ja § 1052 lg-tes 1 ja 2 sätestatud vastutust välistavate subjektiivsete asjaolude tõttu (vt RKTKo 10.06.2015, 3-2-148-15, p 26). Kohus asub seisukohale, et antud juhul oleks kostja kaevetööde tegemisel saanud Sooranna tn 3 omanikule kahju tekkimist hoolika käitumisega vältida, kui ta oleks eelnevalt kontrollinud kaevetööde kohas võimalike maa-aluste kommunikatsioonide (s.h elektriliinide), mis võiksid kaevetööde käigus saada kahjustada, olemasolu, pöördudes vajadusel selleks võrguvaldajate poole. Kohus lähtub kostjal käibekohustuse esinemise hindamisel mh asjaolust, et eelkirjeldatud kontrolli tegemata jätmisel on kahju tekkimise tõenäosus tiheasustusega alal kaevetöid tehes üldjuhul suurem ning kostja pidi selle võimalusega arvestama. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et järgis kaevetööde tegemisel temalt oodatavat käibekohustust. Eeltoodust tulenevalt kostja vastutab Sooranna tn 3 omanikule kaabli vigastamisega põhjustatud kahju eest.
20.Deliktide puhul, kus teo õigusvastasus tuleneb kahjulikust tagajärjest (s.o VÕS § 1045 lg 1 p-d 1, 2, 3 ja 5), on üldjuhul seaduse kaitse-eesmärk VÕS § 127 lg 2 mõtte kohaselt piiritletud VÕS-i 7. ptk vastavate sätetega, mis reguleerivad hüvitisnõude ulatust kahjustatud õigusobjektide liikide kaupa (VÕS §-d 129-132) (RKTKo 26.09.2006, 3-2-1-53-06, p 13). Seega peab kahju hüvitamise nõude aluste esinemise korral kohus nõude ulatuse kontrollimisel käesolevas asjas kohaldama üksnes VÕS § 132, mille lõike 3 esimese lause kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Varaline kahju VÕS § 132 lg 3 mõttes ei piirdu üksnes väljaminekutega, vaid hõlmab ka parandamise tööjõu- ja materjalikulu (RKTKo 26.10.2021, 2-19-7379, p 10.5).
21.Hageja taotleb kostjalt kahjuna elektririkke kõrvaldamiseks tehtud kulutuste 3424,80 eurot koos viivistega hüvitamist. Hageja on põhjendanud tööde avariiväljakutsena tellimise vajadust elektriku tuvastatud elektririkke võimalike tagajärgede ohtlikkusega nii varale kui inimestele ja siit tuleneva kiireloomulisusega ning tema hinnangul ei esine seetõttu aluseid kahjunõude vähendamiseks. Kostja hinnangul on talle kinnitamiseks esitatud aktis kajastatud tööde maksumus ebamõistlikult kõrge võrreldes tavapäraselt sarnase rikke kõrvaldamiseks tehtava töö hindadega ning hagejal oli 7/10
2-21-17438 juba kevadel voolu kvaliteedi muutusest teadasaamisel piisavalt aega, et tellida tööd tavapärase turuhinnaga. Kostja toob eraldi välja, et juba kaevetööde maht 10 meetrit on ülepaistutatud ja tegelikult teostatud töö mahule mittevastav, samuti ei ole põhjendatud asenduskaabli pikkus 2 meetrit, kui rikke koht oli 600 euro eest juba tuvastatud. Kui hageja oleks pöördunud kostja poole, siis oleks viimane saanud tööd teostada kostja esitatud hinnapäringu põhjal maksumusega 1051,20 eurot. Hageja on ise põhjustanud endale kahju, tellides parandustööd turuhinnast kõrgema hinnaga.
22.Kohus selgitab, et asi tuleb parandada mõistlikel tingimustel, st kahjustatud isik peab võimaluse korral valima soodsaima võimaluse. Riigikohus on leidnud, et kui kahjustatud isik laseb teha tarbetult kalli remondi, rikub ta VÕS § 139 lg-s 2 toodud kahju vähendamise kohustust, mis toob kaasa tema kahjuhüvitise vastava vähendamise (RKTKm 01.06.2023, 2-215187, p 16, edasiviide RKTKo 13.12.2011, 3-2-1-124-11, p 16). Kahju vähendamiseks peab kahju tekitaja esile tooma ja tõendama asjaolud, millest nähtub, et osaliselt põhjustas kahju tekkimise kahjustatud isiku tegevus (§ 139) või et esinevad §-s 140 nimetatud asjaolud. Nii § 139 kui ka § 140 kohaldab kohus ilma kohustatud isiku taotluseta: hüvitise vähendamiseks piisab sellest, et vähendamise asjaolud on esitatud (vt RKTKo 25.05.2015, 3-2-1-46-15, p 12, kohtupraktika ühtlustamine taotluse vajalikkusest). VÕS § 139 lg 1 kohaselt kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest ta vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 2 kohaselt ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või tegemata toimingu, mis oleks kahju vähendanud, kui temalt võis seda mõistlikult oodata.
23.Kohus asub kõiki tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et kuigi hageja nõue kostja vastu kahju hüvitamiseks on põhjendatud, kuulub hageja taotletud kahjuhüvitis siiski vähendamisele VÕS § 139 lg 2 alusel, kuivõrd osaliselt ei ole tegemist mõistliku, s.o vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohus leiab, et hagejal käesolevas asja väljatoodud asjaoludest tulenevalt puudus vajadus tellida elektririkke kõrvaldamine kiirväljakutsena, millise teenusega üldteadaolevalt kaasnevad ka oluliselt suuremad tasud. Hageja on menetluses läbivalt rõhutanud, et kuna elektrik A. K. keelas Sooranna tn suvilas elektri kasutamise, kuivõrd see kujutaks endast ohtu nii inimestele kui võib põhjustada elektriseadmete riknemise, oli tegemist ohtliku ja ajakriitilise olukorraga, mis vajas kohest lahendamist. Kohus hagejaga selles ei nõustu. Elektriku paikvaatuse aruandes esitatud lõppjärelduse kohaselt elektrik märkis, et tuvastatud elektririkke ohtlikkusest tulenevalt on tungivalt soovitav sellise olukorra tekkimisel hoone peajaotuskilbis vool välja lülitada, peatada elektritarbimine hoones ja kutsuda kohale rikkeabi elektririkke parandamiseks. Seega oli hagejal võimalik juba voolu väljalülitamisega vähemalt ajutiselt kõrvaldada elektririkkest lähtuv oht inimestele ja elektriseadmetele, puudus vajadus viivitamatuks rikkeabi kohale kutsumiseks. Samuti ei olnud hageja selgituse põhjal Sooranna tn 3 suvila tema alaliseks elukohaks, mis võiks õigustada kiireloomulisema ja sedavõrd kallima teenuse vajadust. Hagejal oli seega võimalus rikke kõrvaldamiseks eelnevalt küsida erinevaid pakkumisi või lasta kostjal seda teha. Kohus nõustub kostjaga, et poolte kirjavahetusest tuleneb, et kostja reageeris hageja pöördumisele kiiresti ning oli kohe valmis probleemiga tegelema ja kaasnevad kulutused kandma. Viimane asjaolu võib kohtu hinnangul anda aluse hageja taotletud kahjuhüvitise vähendamiseks ka VÕS § 140 lg 1 alusel.
24.Käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus selles, et E-Service AS 28.06.2021 tööde üleandmis-vastuvõtmisaktis teostatud tööd olid vajalikud rikke kõrvaldamiseks. Kostja on vaidlustanud üksnes tööde mahtu ja hinda. 8/10
2-21-17438 Kohus märgib esiteks, et asjas esitatud selgitustest ei nähtu, et elektririkke põhjustanud vea näol oleks tegemist eriliselt keerulise veaga, mis tingiks nimelt E-Service AS-lt kui antud valdkonnas suurema kogemusega teenuseosutajalt teenuse tellimise. Kohus, tutvudes poolte esitatud hinnapakkumiste ja täiendavate selgitustega, leiab kohtu eelpool esitatud seisukohta arvestades, et aktis esitatud tööde maksumust tuleb vähendada avariitööna teostatud tööde ja kasutatud materjali (kaablimuhv) osas. Võrreldes kostja esitatud Elsys OÜ ning hageja nõude aluseks olevat E-Service AS ja võrdluseks esitatud Tonito OÜ (dtl 69) ja Nordelect OÜ (dtl 71) hinnapakkumiste aktides esitatud kalkulatsioone, võib kohtu hinnangul asuda seisukohale, et avariitööna teostatud tööde hind on vähemalt 50-60% võrra suurem tavahinnaga tööde hinnast, kõige suurem erinevus seejuures on kaablirikke tuvastamise teenusel (s.o 50 eurot vs 600 eurot) (mööndes siiski erinevatest mõõtmisvahenditest ja -meetoditest tulenevat hinnaerinevust). Samuti kohus nõustub kostjaga, et põhjendatud ei ole arvestada tasu kaevetööde eest minimaalselt 10 meetri eest olukorras, kus tegelikult vajalikud (kohtu hinnangul vähemalt 5 meetrit, s.o tuvastatud rikke kohast 2,5 m kummaski suunas) ja reaalselt teostatud kaevetööd on väiksemas ulatuses. Samas kohus peab arvestatavateks hageja selgitusi selle kohta, et sõltumata kaevetööde mahust on töömasinate ja -vahendite transpordikulu sama, antud juhul on teenusepakkuja soovinud need katta miinimumsumma määramisega. Kohus märgib, et esitatud hinnapakkumistest ei ole kostja esitatul transpordi kulu eraldi välja toodud, kuigi reaalselt see siiski tekib. Eelnevat arvestades peab kohus põhjendatuks määrata kostja poolt hüvitamisele kuuluv kahjusumma (28.06.2021 akti põhjal) järgmiselt: 1) kaabli rikkekoha määramine – 200 eurot; 2) kaevetööd tehisalal, tagasitäide, liiv, taastamine koos eeldatava transpordikuluga – 5 m kohta hinnaga 70 eurot/m, lisandub transpordikulu 350 eurot (arvestades tööde teostaja asukohta Tallinnas); 3) kaabli jätkumuhv – 100 eurot; 4) kaabel 0,4kV, AXMK 4x16, torus, paigaldusega - 24 eurot; 5) kaabli jätkumuhvi paigaldus – 200 eurot; 6) kaabli kontroll ja kaabli isolatsiooni mõõtmine – 80 eurot; 7) tööde juhtimine ja lülitamised – 120 eurot. Kokku kahjuhüvitis 1424 eurot, millele lisandub käibemaks 20% 284,80 eurot. Hagejalt tuleb kostja kasuks seega välja mõista kahjuhüvitis 1708,80 eurot.
25.Hageja on taotlenud kostjalt kahjuhüvitiselt 3432,80 eurot viivise perioodi alates 17.10.2021-06.11.2021 eest summas 15,76 eurot (viivisearvestus dtl 40) ja lisanduva viivise alates 07.11.2021 seadusjärgses, s.o VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus rahuldab hageja viivisenõude, kuid mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise vähendatud kahjuhüvitiselt 1708,80 eurot alates 18.10.2021 (s.o hageja poolt E-Service AS-le teenuse eest tasumisele järgnevast päevast) kuni käesoleva otsuse tegemiseni (k.a) järgmiselt, arvestades VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäära muutumist: 1) 18.10.2021- 31.12.2022 (8 %) – 164,79 eurot; 2) 01.01.2023 – 30.06.2023 (10,50%) – 88,97 eurot; 3) 01.07.2023 - 31.12.2023 (12%) – 103,37 eurot; 4) 01.01.2024 – 30.06.2024 (12,50%) – 106,22 eurot; 5) 01.07.2024 – 31.12.2024 (12,25%) – 105,24 eurot; 6) 01.01.2025 – 25.04.2025 (k.a) (11,15%) – 60,03 eurot.
9/10
2-21-17438 Kostjalt tuleb hageja kasuks seega välja mõista otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 628,62 eurot ja lisanduv viivis kahjuhüvitiselt alates 26.04.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
27.Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o põhinõudes 1708,80 eurot ja sellelt arvestatud seadusjärgses viivisenõudes. Nõude rahuldamise ulatuse hindamisena kohus selgitab, et sellise hagi hind hagi esitamise seisuga oleks olnud 1853,37 eurot (1708,80 eurot + viivis 7,87 eurot + viivis ühe aasta eest 136,70 eurot), mis moodustab hageja esitatud haginõudest hagihinnaga 3714,54 eurot umbes 50%. Seega tuleb jätta hageja menetluskuludest 50% kostja kanda ja 50% kostja menetluskuludest hageja kanda.
28.TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2025 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 25.04.2025 kohtuotsus.
10/10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.