Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
2-15-126684 kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Xxxx (hageja) esitas 09.12.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xxxx (kostja) vastu võlgnevuse 6400 euro saamiseks. Kostja vastuväite tõttu lõpetas Pärnu Maakohus 09.02.2016 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja hagimenetluses lahendamiseks üle Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas 14.03.2016 Harju Maakohtule hagi kostja vastu 7027,57 euro hüvitamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt oli Xxxx(isikukood xxxx, surnud 16.09.2015) hageja vend. Xxxxkuulus korteriomand aadressil Xxxx, Tallinn. Alates 2004. aastast ei võimaldanud Xxxx materiaalne olukord tal korteriomandit ülal pidada, mistõttu hakkas tal Xxxx korteriühistu ees kasvama kommunaalteenuste võlgnevus. Hageja, hoolitsedes selle eest, et tema vend ei jääks ilma eluasemeta, hakkas igakuiselt tasuma kommunaalteenuste makseid, lootes tulevikus kõik korteriomandiga seotud kulutused tagasi saada. Kokku tegi hageja ülekandeid summas 7778,08 eurot perioodil 17.01.2004 kuni 24.09.2015. Xxxx suri ootamatult 16.09.2015. Korteriomandi päris tema tütar (kostja). Hageja pöördus kostja poole palvega hüvitada korteriomandiga seotud ja hageja tehtud kulutused. Alguses kostja nõustus sellega, kuid hiljem hagejale teadmata põhjusel loobus hageja poolt tehtud kulutuste hüvitamisest.
3.1.Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul esinevad kõik eeldused käsundita asjaajamist reguleerivate sätete kohaldamiseks. Hageja on vabatahtlikult asunud asjaajamisele Xxxx kui soodustatu isiku huvidest lähtudes, kuigi tal puudus kohustus seda teha. Juhul, kui hageja poleks igakuiselt kandnud korteriomandile lasuvaid makseid, siis oleks tekkinud reaalne oht korteriomandi sundvõõrandamise näol, mille tulemusel, oleks Xxxx oma kodust ilma jäänud. Seega tegutses hageja Xxxx huvidest lähtudes. Xxxx oli teadlik sellest, et korteriomandi valitsemisega seotud makseid kannab hageja ning väljendas oma soovi tulevikus kulutused hüvitada. Enne kui hageja jõudis kasutada talle seadusega tagatud õigust nõuda asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamist, Xxxx suri.
3.2.Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 sätestab, et pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt on pärija kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Xxxx ainsaks pärijaks oli kostja, kes võttis pärandi vastu, mille hulka kuulus ka vaidlusalune korteriomand ning sellega kaasnevad kohustused. Seoses sellega, et pärandi vastuvõtmisel on kostjale üle läinud kõik Xxxx kohustused, sh ka hageja poolt asjaajamisel tehtud kulutused korteriomandile lasuvate maksete tegemisele, siis on hageja arvamusel, et tema nõudeõigus
2-15-126684 on suunatud kostja vastu ning kostja kui pärija on kohustatud täitma kõik Xxxx lasuvad kohustused.
3.3.Käsundita asjaajamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 149 esimese lause järgi kümme aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt avalduse esitamisega maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 09.12.2015, seega on hagejal õigus nõuda käsundita asjaajamisest tulenevate kulutuste hüvitamist perioodil 09.12.2005 – 09.12.2015.
4.Hageja arvates kohaldub käesolevas asjas 10-aastane aegumise tähtaeg, siis vähendas hageja nõudesummat 750,51 euro võrra, millest tulenevalt nõuab hageja käesolevas vaidluses 7027,57 eurot perioodi 22.12.2005 – 24.09.2015 eest.
4.1.Enne Xxxx (kostja isa) vaidlusaluse korteriomandi omanikuks saamist, kuulus korter hageja ja Xxxx emale, Xxxx(isikukood xxxx), kes suri 21.12.2003. Korteri pärijaks oli Xxxx, kuid pärimismenetlus oli algatatud alles aastal 2004, mistõttu juriidiliselt sai Xxxx korteri omanikuks küll alles 05.04.2005, kuid faktiliselt oli vaidlusalune korter kogu aeg Xxxx valduses, kuna kuni surmani elasid hageja ja Xxxx ema hagejaga koos ning pärast ema surma jätkas Xxxx korteri kasutamist. Eeltoodust tulenevalt vastutas Xxxx kui pärija korteriga seotud kommunaalteenuste maksmise eest ka selle perioodi eest, mil ta ei olnud korteri omanikuks, ent valdas korterit.
4.2.Kui võrrelda iga konkreetselt võetud aasta pensioni suurust samal aastal arvestatud summadega kommunaalteenuste eest, siis on ilmne, et arvestades Xxxx muid igakuised püsikulutusi, ei võimaldaks tema tulude ja kulude proportsioon tal oma igapäevaseid vajadusi rahuldada nagu püüab kostja oma vastuses väita. Näiteks, aastal 2009, varieerus pensioni summa 3052 kroonist 3172 kroonini ning kommunaalteenuste keskmine summa kütteperioodil oli 1300 krooni ehk ligi pool Xxxx sissetulekust. Hageja poleks kunagi tasunud kommunaalteenuseid kolmanda isiku eest, kui ta oleks olnud teadlik sellest, et Xxxx materiaalne olukord võimaldab tal teha seda ise. Hagejale ei ole teada, mis põhjusel ei ole Xxxx pöördunud otse oma tütre (kostja) poole, kuid lisaks sellele, et hageja kandis Xxxx kulusid korteriühistu poolt esitatud arvete eest, andis ta aeg-ajalt Xxxx raha ka enne viimase pensionipäeva saabumist, sest tal puudusid vabad vahendid enese tavapäraseks ülalpidamiseks. Kostja väited sellest, et ta ei teadnud, et tema isa vajas ülalpidamiseks lisavahendeid ning et ta ei tulnud üksinda toime, on eluliselt ebausutavad. Tütar, kes suhtleb oma isaga ning on teadlik isa erilisest meditsiinilisest olukorrast, tema töötusest ja vajadusest tasuda lisaks toidule, ravimitele, hügieenitarvetele ja sidekuludele ka kommunaalteenuste eest, pidi teadma, et isal ei jätku enese tavapäraseks ülalpidamiseks piisavaid vahendeid – eriti veel olukorras, kus kostja oli teadlik kommunaalkulude suurusest ning asjaolust, et see moodustas sisuliselt poole isa sissetulekutest. Xxxx polnud isik, kes oleks laskunud antud küsimuses vaidlusesse ja kuna keegi teine teda ei toetanud, pakkus hageja oma abi, et isikul säiliks vähemalt stabiilne elukoht. Hageja ja Xxxx ema, Xxxx, surmast saati maksis hageja korteri kommunaalteenuste eest, kuna Xxxx ei olnud võimeline neid kulutusi kandma. Xxxx alati lubas hagejale, et ta läheb lähimal ajal tööle ning siis tagastab hagejale kõik tema poolt kantud kulud. Paraku ei läinud Xxxx kunagi tööle seoses pikaajalise haiguse – I tüübi diabeediga, mis progresseerus ning mille tõttu pidi Xxxx tegema endale kolm korda päevas süsti. See pärssis oluliselt Xxxx võimalusi tööturul jätkusuutlikult konkureerimaks, sest ta vajas oma meditsiinilisest erikonditsioonist tulenevalt erilisi töötingimusi (vähemalt 5-6 pausi süstimiseks ja veresuhkrutaseme stabiilseks hoidmiseks, sh seadmeid, kus insuliini hoida jne),
2-15-126684 mida väga paljud tööandjad talle võimaldada ei saanud. Just nende asjaolude tõttu oli Xxxxl oluliselt raskendatud töö leidmine ning on mõistetav, et hageja ei saanud jätta sellises olukorras oma venda hooletusse. Kostja jättis antud asjaolu teadlikult mainimata, kuna Xxxx suurem osa sissetulekust, läkski ravimite ostmiseks.
4.3.Kostja etteheide selle kohta, et tema isa võis hagejale anda raha sularahas ja paluda hagejal raha korteriühistu arvele kanda, on paljasõnaline, tõendamata ning meelevaldne. Kostjal on olemas ligipääs Xxxx kontole ning juhul kui leidis aset tõesti kostja poolt selgitatud olukord, tähendab see seda, et Xxxx pidi reaalselt kommunaalteenustele kuluva summa igakuiselt oma kontolt välja võtma, et see hagejale anda. Selle väljavõtte saaks kohtule esitada vaid kostja, kuna kostjal pärijana on sellele ligipääs ning käesoleval juhul lasub ka tõendamiskoormis kostjal. Hageja ei saa negatiivseid asjaolusid tõendada ehk ta ei saa tõendada seda, et Xxxx ei ole talle sularaha tagasi andnud, kuivõrd selliseid tehinguid polegi mitte kunagi reaalselt toimunud ning kuivõrd kostjal on kontole ligipääs, on ta ka ise tegelikkuses reaalselt teadlik, et sellist olukorda ei ole saanud mitte kunagi aset leida, mistõttu on kostja viited võimalikule nn pettusele absurdiväärsed.
4.4.Hageja pole kunagi väitnud, et tema ja kostja vahel oli käsundita asjaajamisest tulenev võlasuhe. Antud võlasuhe oli hageja ja pärandaja, Xxxx, vahel. Seoses sellega, et Xxxx lahkus ootamatult elust, ei ole hagejal seaduslikku võimalust tema vastu nõuet esitada. Kuivõrd pärimisseadus sätestab, et pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, siis kasutab hageja seadusega tagatud võimalust ning esitab käesoleva nõude kohustatud isiku seaduslikele pärijatele. Kostja valitud positsioon enda seisukohtade tõendamiseks on kummaline, kuna tänu hageja tegevusele sai üldse kostja vaidlusaluse korteri omanikuks. Kui hageja ei oleks tasunud pärandatud korteri eest igakuiseid kommunaalteenuseid, oleks korter juba vägagi tõenäoliselt sellel lasuvate kommunaalvõlgnevuste tõttu tänaseks sundvõõrandatud ning pärida ei olekski midagi. Tõenäoline on ka see, et isegi kui korteriühistu ei oleks selle aja peale ise võlgnevuse sissenõudmiseks kasutanud talle seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid (s.o pöördunud kohtusse ja algatanud täitemenetlust), lasuksid korteril samas suuruses võlad nagu hageja tänane nõue seda on ning kostjal tulnuks need pärandi vastuvõtmise korral tasuda sellest hoolimata. Hetkel on kostja iseenesest mõistetavaks sooviks omandada vaid vara, aga paraku kaasnevad pärandi vastuvõtmisega ka muud obligatsioonid, sh vastutus õigusjärglasena pärandaja kohustuste eest, millest kostja initsiatiiv on selgelt kõrvale hoiduda.
4.5.Hageja vastupidi kostjale, hoolitses oma venna eest ning tegi kõik selleks, et viimane ei jääks kommunaalteenuste eest võlgu ega satuks seetõttu tänavale. Asjaolu, et Xxxx võttis pakutu vastu ning ta vajas seda, kinnitab see, et ta pole kordagi üritanud kommunaalteenuste summasid hagejale tagastada, sest tal puudusid selleks iseseisvad vahendid.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
6.Xxxx oli kostja isa. Xxxx kuulus korteriomand aadressil Xxxx, Tallinn. Xxxx sai korteri omanikuks 05.04.2005. Xxxx suri 16.09.2015. Kostja sai nimetatud korteriomandi omanikuks 02.12.2015 pärimise teel.
6.1.Kostja jaoks on arusaamatu ja jääb ebaselgeks, milline on võlgnevuse periood ja kuidas on summa kujunenud. Arvestades, et Xxxx sai korteriomandi omanikuks 05.04.2005, siis ei
2-15-126684 ole võimalik, et hageja tasus Xxxx eest kommunaalmakseid ajal, kui Xxxx nimetatud korteriomand ei kuulunud (st 17.01.2004 kuni 05.04.2005).
6.2.Hageja väide, et korteriomandil oli kommunaalvõlgnevus, on tõendamata. Kostjale jääb hageja väide arusaamatuks ning see ei vasta tegelikele asjaoludele. Nagu kostja eelnevalt välja on toonud, siis sai Xxxx korteriomandi omanikuks 05.04.2005. Seega ei saanud Xxxx2004. aasta kommunaalteenuste eest korteriühistule võlgnevusse jäädagi. Kostja ei nõustu ka väitega, et Xxxx materiaalne olukord võis mingil ajahetkel olla ebapiisav kommunaalarvete tasumiseks. Xxxx sai pensioni 200-300 eurot kuus, lisaks sai ta Tallinna linnalt soojuse hinnakompensatsiooni korra kvartalis ligi 100 eurot ning ka ravimite ostmise toetust ja toimetulekutoetust. Tema sissetulek oli keskmiselt 300-350 eurot kuus. Samal ajal olid kommunaalarved kõige rohkem 100-115 eurot kuus paar kuud aastas (eeldatavalt talveperioodil) ja ülejäänud aja vahemikus 20-50 eurot. Kostja andmetel ei olnud tema isal kunagi kommunaalvõlgnevusi. Kostja on kindel, et ta isa oleks teavitanud teda, kui tal oleksid olnud majanduslikud raskused ja sellisel juhul oleks ta saanud oma isa materiaalselt toetada. Perekonnaseaduse (PKS) §-st 96 ja § 97 p-st 3 tulenevalt oli kostjal kohustus oma vanemat (isa) ülal pidada, kui vanem ei ole suuteline seda ise tegema. Hageja väide, et hoolitsedes selle eest, et tema vend ei jääks ilma eluasemeta, hakkas igakuiselt tasuma kommunaalteenuste makseid, lootes tulevikus kõik korteriomandiga seotud kulutused tagasi saada, ei vasta tõele. Kostjale jäävad hageja motiivid arusaamatuks, st põhjused, miks hageja korteriomandi aadressil Xxxx, Tallinn kommunaalkulusid oma pangakontolt tasus. Kostja isa võis hagejale anda raha sulas ja paluda hagejal raha korteriühistu arvele kanda.
6.3.Hageja väide, nagu ta oleks pöördunud kostja poole palvega hüvitada korteriomandiga seotud kulutused ning et kostja olevat sellega nõustunud, ei vasta tõele. Hageja ei ole kostjale vastavasisulist pöördumist teinud, rääkimata kostjapoolsest nõustumisest.
6.4.Kostja hinnangul ei ole käsundita asjaajamise eeldused täidetud. Hageja ei ole kostja kasuks midagi teinud ega tema asju ajanud. Kostjal puudub teave, kas tema isa andis õiguse või pani hagejale kohustuse kommunaalarvete tasumiseks perioodil, mil kostja isa korteris elas. Kostja sai korteriomandi omanikuks alles 02.12.2015, st enne kõne all olevat perioodi. Kostjal puudub teave, millised olid hageja motiivid tema isa suhtes. Hagejal puudus kindlasti tahe tegutseda kostja kasuks ehk kostjat soodustada. Kostja sai kõne all oleva korteriomandi omanikuks alles 02.12.2015. Seega ei saanud perioodil 17.01.2004 kuni 24.09.2015 hageja ja kostja vahel mingisugust käsundita asjaajamisest või muust aluselt tulenevat võlasuhet olla. Hageja ei ole ühtegi kostja kohustust täitnud. Kostja teada ei olnud tema isal kommunaalmaksete võlgnevust ja puudus igasugune võimalus, et tema isa korteriomand sundvõõrandatakse, nagu üritab väita hageja. Samuti ei tulene kuskilt, et kostja isa materiaalne olukord ei oleks võimaldanud tal korteriomandit ülal pidada, vaid kostja isa laekumiste aruanne tõendab hoopis vastupidist olukorda – tema isal oli piisavalt rahalisi vahendeid, et tasuda kommunaalmakseid, ta isa sai linnalt ka selleks toetust. Kostja hinnangul ei ole tõendatud, et tema isa soovis, et kolmas isik tema eest kommunaalarveid tasuks ja temast sellega võlglase teeks, arvestades, et Xxxx olid piisavad rahalised vahendid oma arvete tasumiseks. Puuduvad tõendid, millest saaks järeldada, kas Xxxx oli teadlik, et kolmas isik tema korteri kommunaalarveid tasus ja kas ta väljendas soovi kulutused hüvitada, või andis hoopis Xxxx ise kolmandale isikule raha, et viimane tema kommunaalarveid ülekandega tasuks. Hageja tegi väidetavalt vastavaid ülekandeid perioodil 17.01.2004 kuni 24.09.2015, see tähendab ka enne seda, kui Xxxx oli üldse korteriomandi aadressil Xxxx, Tallinn omanik ning kuigi hageja väidab, et tal ei olnud piisavalt aega nõuda tehtud kulutuste hüvitamist, siis ei ole võimalik seda väidet tõsiselt võtta, kuna hageja tegi neid ülekandeid üle
2-15-126684 11 aasta. Ja esitas nõude alles peale Xxxx surma ja isiku (kostja) vastu, kes ei olnud mingitest ülekannete tegemistest üldse teadlik. Paratamatult tekib kostjal siinkohal kahtlus, et hagejal on tema suhtes pahatahtlikud kavatsused ja soov tema arvelt lihtsalt alusetult rikastuda.
6.5.Pärandi vastusvõtmise notariaalakti p 8 kohaselt ei olnud korteriomandil aadressil Xxxx, Tallinn kohustusi ja samuti ei jäänud pärandajast järgi muid kohustusi. Kostja ei nõustu hageja käsitlusega, et talle läksid üle Xxxx asjaajamistega seotud kohustused. Väidetavate kohustuste täitmine ning hageja nõude asjaolud on ebaselged ja ei ole tõendatud. Samuti ei ole täidetud käsundita asjaajamise eeldused vastavalt VÕS § 1018. Käsundita asjaajamisest tulenev võlaõiguslik suhe on oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Ainult pärandaja teadis, kas ja millistel tingimustel võis kolmas isik tema kohustust täita.
6.6.Hageja nõue on alusetu, põhjendamata ja tõendamata. Kui nõue oleks õiguslikult põhjendatud, siis oleks nõue vähemalt osaliselt aegunud tulenevalt TsÜS § 154 lg-st 1 korduvate kohustuste aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Seega kui hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 09.12.2015, siis on aegunud kõik üksikud nõuded alates 09.12.2012.
7.VÕS § 1023 lg 3 välistab käsundita asjaajaja õiguse nõuda kulutuste hüvitamist. Arvestades, et hageja seisukoha kohaselt olevat ta Xxxx asja ajanud perioodil 22.12.2005 – 24.09.2015, st sisuliselt kümme aastat, siis on käesoleval juhul mõistlik ja põhjendatud jõuda järeldusele, et hagejal ei olnud kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist. Miks muidu viivitas hageja nõude esitamisega. Asjakohane on rääkida hageja nõude puhul 3-aastasest aegumistähtajast.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
9.Hageja nõuab kostjalt kui Xxxx pärijalt 7027,57 euro maksmist. Selle raha on hageja väidetavalt maksnud oma venna Xxxx (surnud) kuulunud korteriomandi aadressil Xxxx, Tallinn kommunaalteenuste eest perioodil 22.12.2005 – 24.09.2015. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema mingi võlasuhe VÕS § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Võlasuhe võib VÕS § 3 järgi tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Seejuures tuleb esmalt kontrollida, kas poolte vahel on mingi lepinguline võlasuhe, seejärel mõni muu seadusest tulenev eriregulatsioonile allutatud võlasuhe ja viimases järjekorras, kas poolte vahel võib olla käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe.
10.Pooled ei vaidle selle üle, et Xxxx (surnud 16.09.2015) oli hageja vend ja kostja isa. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et Xxxx kuulus korteriomand aadressil Xxxx, Tallinn, mille omanikuks ta sai 05.04.2005 (pärimise teel) ning enne seda kuulus vaidlusalune korteriomand hageja ja Xxxx ema Xxxx, kes suri 21.12.2003. Vaidlus puudub ka selles, et kostja sai ise nimetatud korteriomandi omanikuks 02.12.2015 pärimise teel.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on kostja vastu vaidlusaluse korteriomandiga seoses tehtud kulutuste hüvitamise nõue VÕS § 1018 alusel. Pooltel on vaidlus ka selles, kas hagi on esitatud õige kostja vastu. Lisaks tugineb kostja nõude aegumisele.
12.TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Poolte esitatust lähtudes ei saa kohtu hinnangul käesoleval juhul järeldada
2-15-126684 lepingulise suhte olemasolu. Vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 loetakse leping sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Asja materjalide põhjal ei ole tuvastatav Xxxx nõusolek mingisuguse lepingu/kokkuleppe sõlmimiseks ega ei ole ka poolte (hageja ja Xxxx) tahteavalduste (sh kaudsete tahteavalduste) põhjal selge, et pooled oleks saavutanud kokkuleppe lepingu sõlmimiseks.
13.Arvestades ülaltoodut, on vaidlusaluse korteriomandi kommunaalkulude tasumine hageja poolt toimunud kohtu hinnangul lepingulise aluseta. Kohtu hinnangul võiks hageja nõue kuuluda rahuldamisele VÕS § 1018 ja § 1023 alusel. Käsundita asjaajamisega on VÕS § 1018 lg 1 järgi tegemist siis, kui isik teeb midagi teise isiku, s.o soodustatu kasuks, ilma et viimane oleks andnud talle õiguse või pannud kohustuse tegu teha. Seega saab õigussuhte kvalifitseerida käsundita asjaajamiseks, kui isik ajab teise isiku asja, olemata selleks lepingu või seaduse järgi kohustatud. Käsundita asjaajaja võib täita kolmanda isikuna teise isiku kohustuse (VÕS § 78) või teha muu teo teise isiku kasuks. Mis aga puudutab Xxxx eest tasutu väljanõudmist, siis käsundita asjaajaja (hageja) võib VÕS § 1023 lg 1 järgi nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused (sh kulutused, mida soodustatu säästis seetõttu, et käsundita asjaajaja kandis need tema eest) ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist pidada mõistlikult vajalikuks. Õigustatud käsundita asjaajamisest tuleneva kulutuste hüvitamise nõude esitamiseks peavad olema täidetud VÕS § 1018 eeldused käsundita asjaajamiseks (vt ka Riigikohtu 05.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-13, p 10; 15.01.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-14, p 15): 1) üks isik (asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, st ajab tema asja (VÕS § 1018 lg 1); 2) asjaajaja tegutseb tahtlikult teise isiku kasuks, st ta tahab teist isikut soodustada (VÕS § 1018 lg 2); 3) asjaajamiseks puudub tehingust või seadusest tulenev alus (VÕS § 1018 lg 1); 4) esineb vähemalt üks VÕS § 1018 lg 1 kolmes punktis loetletud asjaoludest: a) asjaajamine vastab soodustatu huvile ja tema tegelikule või eeldatavale tahtele (p 2), b) soodustatu kiidab asjaajamise heaks (p 1) või c) asjaajamiseta jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus ülal pidada kolmandat isikut või on asjaajamisele asumine muul põhjusel oluline avalikes huvides (p 3).
14.Ülaltoodust nähtuvalt on käsundita asjaajamise esmaseks eelduseks VÕS § 1018 lg 1 järgi, et midagi oleks tehtud teise isiku kasuks. Praegusel juhul võib tuvastatud asjaolude põhjal järeldada, et hageja on täitnud Xxxx kohustust maksta korteriühistule kommunaalteenuste eest VÕS § 78 lg 1 mõttes, makstes ise perioodil 22.12.2015 – 24.09.2015 korteriühistule 7027,57 eurot (vt I kd, tl 31-42, 43-45). Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Xxxx kui elamu korteriomanik (ja kaasomanik) ning KÜS § 5 lg 1 esimese lause järgi kui korteriühistu liige peab nii seaduse kui ka korteriühistu põhikirja järgi osalema elamu majandamise ühiste kulude kandmisel vastavalt oma kaasomandiosa suurusele. See tuleneb nii kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandiseaduse § 13 lg 1 esimesest lausest ja lg-st 2 kui kaasomandi kohta üldiselt ka asjaõigusseaduse § 75 lgst 1. Vaidlus puudub, et vaidlusaluse korteriomandi omanik oli Xxxx, mitte hageja (vt ka I kd, tl 30).
2-15-126684
15.Teise isiku soodustamise tahe kui käsundita asjaajamise eeldus on sätestatud VÕS § 1018 lg-s 2. Tahe soodustada teist isikut esineb juhul, kui: 1) asjaajaja teab, et ta ajab teise isiku asja; 2) asjaajaja tahab teha midagi teise isiku kasuks. VÕS § 1018 lg-st 2 tulenev eeldus on olemas samuti siis, kui asjaajaja vähemalt mingis osas tahab teist isikut soodustada, st et olukorras, kus ta tegutseb enda huvides, tahab ta samal ajal teha midagi ka teise isiku kasuks (vt Riigikohtu 15.01.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-14, p 17; 29.09.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-14 p 16). Kohus leiab, et praegusel juhul võib asja materjalidest nähtuvalt järeldada, et hageja teadis, et ta tasus Xxxx korteriomandi kommunaalkulude eest ehk ajas viimase asja ning hageja soovis seda oma venna Xxxx jaoks teha (vt I kd, tl 31-42 ja hageja vande all antud ütlused II kd, tl 87-88). Seejuures selgitas hageja vande all, et pärast ema surma jäi korterisse elama Xxxx ning hageja jätkas korteri kommunaalmaksete tasumist, kuna ta ei tahtnud, et see korter koguks võlgu ja et nad kaotaksid ka selle korteri. Hageja kinnituste kohaselt teadis ta, et tema seda korterit pärandiks ei saa, sest nii tahtis nende ema. Samuti teadis hageja, et ka Xxxx jätab korteri oma tütrele (kostjale) ning hageja seda endale saada ei lootnud. Kohtu arvates saab juba hageja teost endast järeldada seda, et ta tahtis ajada Xxxx ehk teise isiku asja. Lisaks märgib kohus, et teise isiku asja ajamise tahet eeldatakse (vt Lepinguvälised võlasuhted. Koostaja: xxxx. Tallinn 2017, lk 52). Kostja ei ole menetluses ka vastupidist tõendanud.
16.VÕS § 1018 lg-s 1 sätestatust tulenevalt ei kohaldata seda paragrahvi siis, kui soodustatu oli andnud asjaajajale õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema. Hageja on vande all selgitanud, et pärast seda, kui Xxxx pärandi (vaidlusaluse korteri) kätte sai, rääkisid nad hagejaga korteri kommunaalmaksete osas ning kuna Xxxx tol hetkel ei töötanud, siis nõustus hageja tema palvega jätkata kommunaalteenuste tasumist, see oli 2004. aastal. Hageja ja Xxxx leppisid kokku, et kohe kui viimane leiab töö, siis hakkab ta korteri eest ise maksma ja hüvitab ka tehtud kulutused. Kohus ei ole menetluses tuvastanud hageja ja Xxxx vahel lepingulise suhte olemasolu (vt otsuse ka p 12). Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 1018 kohaldamise üheks eelduseks on see, et asjaajamine peab olema toimunud ima seadusest või lepingust tuleneva õiguse või kohustuseta teha tegu, millega teist isikut soodustatakse (vt Riigikohtu 15.01.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-14, p 15). Seega ei mõelda VÕS § 1018 lg-s 1 asjaajajale õiguse andmise all mitte lihtsalt ajaajamiseks loa andmist, vaid asjaajamiseks õiguse andmist tehinguga, millest ühtlasi tuleneb ka asjaajaja kohustus asja ajada (vt Lepinguvälised võlasuhted. Koostaja: Xxxx. Tallinn 2017, lk 53). Seega ei nähtu poolte esitatust ja kogutud tõenditest, et Xxxx oleks andnud hagejale tehinguga õiguse või kohustanud teda kommunaalteenuste eest tasuma.
17.Käsundita asjaajamisega on VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi tegemist siis, kui lisaks teise isiku asja ajamisele, teise isiku asja ajamise tahtele ja asjaajamiseks aluse puudumisele vastab asjaajamine teise isiku kui soodustatud isiku (soodustatu) huvile ja tema tegelikule või eeldatavale tahtele. Hageja vande all antud ütlustest nähtuvalt oli tal Xxxx kokkulepe, et kuna viimane ei töötanud ning võlgade tekkimise vältimiseks, maksab hageja Xxxx eest kommunaalkulud kuni töö leidmiseni ning töö leidmisel hüvitab Xxxx hagejale tehtud kulutused. Vaidlus puudub, et Xxxx hagis esitatud nõude perioodil ei töötanud. Kohus on seisukohal, et selline kokkulepe/nõusolek (tahteavaldus) tähendab nõusolekut VÕS § 1018 lg 1 p 2 mõttes (vt ka Riigikohtu 05.12.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-07, p 16; 14.05.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-14, p 13). Hageja vande all antud ütlusi kinnitavad ka menetluses esitatud ja kogutud tõendid (vt I kd, tl 31-42, 151-187 pöördel; II kd, tl 25, 28-30, 33-69). Xxxx SEB panga arvelduskonto väljavõttest (I kd, tl 151-187 pöördel) nähtub tema majanduslik seis, sissetulekud ja väljaminekud. Xxxx igakuiseks sissetulekuks oli pension vahemikus 3051 krooni – 268,22 eurot ning tema igakuised väljaminekud olid enamjaolt
2-15-126684 sama suured. Seejuures tasus hageja Xxxx eest korteri kommunaalkulusid, mis kütteperioodil ulatusid ligi poole pensioni summani (vt I kd, tl 31-42). Lisaks nähtub perearst Xxxx14.11.2017 vastusest koos lisadega (II kd, tl 33-69) Xxxx raske tervislik seisund. Nimelt oli Xxxxl diagnoositud: insuliinsõltuv suhkrutõbi, seniilne katarakt, vasaku silma kunstlääts, segatüüpi astma, obstruktiivne kopsuhaigus, krooniline hingamispuudulikkus, jäsemete arterite ateroskleroos, diabeetiline polüneuropaatia, parema jala 5 varba amputatsioon gangreeni tõttu, parema jala arterite protees. Samuti nähtub kõnesolevatest tõenditest ravimite vajadus ning ka tema piiratud võimalused tulutoova tegevusega tegelemiseks. Hageja vande all antud ütluste kohaselt lubas Xxxx tööle minna ja otsis tööd, kuid see oli raskendatud, kuna tema töövõime oli kaotatud 80% ulatuses ning ta tavatingimustes tööga toime ei tulnud (vt II kd, tl 66-69). 07.12.2005 arstliku ekspertiisi otsusega tuvastati tal töövõime kaotus 80% alates 06.12.2005 kuni 31.12.2007; 30.11.2007 otsusega töövõime kaotus 80% alates 28.11.2007 kuni 30.11.2009; 19.11.2009 otsusega töövõime kaotus 80% alates 30.11.2009 kuni 2 aastat ning 02.11.2011 otsusega töövõime kaotus 80% alates 30.11.2011 kuni vanaduspensioni eani. Haabersti Linnaosa Valitsuse poolt 07.11.2017 esitatud dokumentidest (II kd, tl 28-31) nähtuvalt on Xxxx välja makstud toetused (mh toimetuleku tagamiseks) perioodil 15.02.2011 – 11.08.2015. Hageja on välja toonud, et soojusenergia hinnatõusu kompenseerimisel on Tallinna linna veebilehel kirjas, et neid makstakse vähekindlustatud elanikele. Kohus nõustub hagejaga, et toetused on mõeldud majanduslikult raskes olukorras isikutele, et paremini hakkama saada. Seega vastab asjaajamine antud juhul soodustatud isiku (Xxxx) huvile ja tema tegelikule tahtele ning kohtul ei ole vaja analüüsida täiendavalt asjaajamise heakskiitmist soodustatu poolt, kuivõrd see oleks vajalik eeldusena VÕS § 1018 lg 1 p 1 järgi juhul, kui asjaajamine (selle alustamine) ei vasta soodustatud isiku huvile ja tema avaldatud või eeldatavale tahtele.
18.Ülaltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul täidetud VÕS § 1018 eeldused käsundita asjaajamiseks.
19.Kohus ei nõustu kostja seisukohtadega, et hagejal puudus kavatsus esitada nõuet Xxxx vastu ning et hageja täitis VÕS § 4 lg 2 p-s 2 sätestatud mittetäielikku kohustust. VÕS § 1023 lg 3 sätestab, et asjaajajal ei ole VÕS § 1023 lg-test 1 ja 2 tulenevaid õigusi, kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. VÕS § 1023 lg-s 3 sätestatu ei tähenda, et asjaajaja peaks enne asjaajamisele asumist soodustatule teatama, et ta kavatseb nõudeid esitada. VÕS § 1023 lg 3 kohaldub eelkõige juhtudel, kus asjaajamine tähendab kõlbelisest kohustusest tuleneva kohustuse kui mittetäieliku kohustuse täitmist VÕS § 4 lg 2 p 2 mõttes. Samas võiks asjaajajal olla siiski õigus neid nõudeid esitada, kui ta teatab soodustatule nõuete esitamise kavatsusest enne asjaajamise ülevõtmist (vt Lepinguvälised võlasuhted. Koostaja: Xxxx. Tallinn 2017, lk 68). Hagejal ei olnud seadusest ega lepingust tulenevat kohustust Xxxx üleval pidada ega abistada. Kohus nõustub kostjaga, et just selline kohustus oli kostjal endal PKS §-st 96 ja § 97 p-st 3 tulenevalt. Hageja on vande all ütlusi andes selgitanud, et kuna Xxxx ei töötanud ja oli võla tekkimise oht, siis maksis hageja Xxxx eest korteri kommunaalkulusid kuni töö leidmiseni ning töö leidmisel pidi Xxxx hüvitama hagejale tehtud kulutused. Hageja lootis saada selle raha tagasi, mida ta maksis Xxxx eest ning seda rääkis ta ka viimasele, kuid venna surm tuli ootamatult. Hageja oli kindel, et kui Xxxx oleks töö leidnud, siis oleks ta talle kõik tagasi maksnud, ta oli piisavalt kohusetundlik, kui ta lubas, siis ta seda ka tegi.
20.Kohus ei nõustu ka kostja seisukohaga, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Vaidlus puudub, et Xxxx pärija on kostja (vt ka I kd, tl 82-84). Pärandaja surma korral läheb
2-15-126684 pärandvara hulka kuuluvate esemete omand pärandi vastuvõtnud pärijale üle tagasiulatuvalt alates pärandi avanemise ajast, s.o PärS § 3 lg 2 järgi alates pärandaja surmapäevast. PärS § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Sama paragrahvi 3. lõikest tulenevalt on pärija kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Kohus selgitab, et varaline kohustus hüvitada käsundita asjaajamisest tekkinud kulutused, ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga ja kuulub seega pärandvara hulka ning läheb pärimise teel üle pärandaja õigusjärglasele. Kostja tuginemine pärandi vastuvõtmise notariaalakti p-le 8, et korteriomandil aadressil Xxxx, Tallinn ei olnud kohustusi ja samuti ei jäänud pärandajast järgi muid kohustusi, on ekslik. Viidatud dokument on kostja poolt notarile esitatud pärimismenetluse algatamise ja pärandi vastuvõtmise avaldus, kus vastavad kinnitused on notarile tehtud kostja poolt. Seetõttu ei tõenda kõnesolev tõend ka kohustuste puudumist. Samuti on samas dokumendis notar kostjale selgitanud, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Seega on hagi esitatud õige kostja (Xxxx pärija) vastu.
21.Edasi käsitleb kohus kostja poolt esitatud aegumise vastuväidet. Vastavalt TsÜS § 142 lgle 1 aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Käsundita asjaajamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 149 esimese lause järgi 10 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest (vt Riigikohtu 15.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-13, p 13). Seejuures on Riigikohus leidnud, et käsundita asjaajamisest tulenevat nõuet ei saa lugeda seadusest tulenevaks korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõudeks TsÜS § 154 mõttes (vt Riigikohtu 07.06.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p 35; 17.06.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-15, p 12). Nõude sissenõutavaks muutumise reguleerivad VÕS § 82 lg 7 ja TsÜS § 147 lg 2. Hageja nõuab kulutuste hüvitamist perioodi 22.12.2005 – 24.09.2015 eest. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses (TsÜS § 160 lg 2 p 3). Kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati kohtusse 09.12.2015, mis jätkub siiani käesolevas hagimenetluses, siis ei ole vastav nõue aegunud.
22.Vastavalt VÕS § 1023 lg 1 esimesele lausele võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kohtu hinnangul on hagejal seega õigus nõuda kostjalt tasutud kulutuste hüvitamist summas 7027,57 eurot. Nimetatud summa perioodi 22.12.2005 – 24.09.2015 eest tasumine nähtub hageja pangakonto väljavõttest (vt I kd, tl 31-42). Maksed on tehtud igakuiselt korteriühistu arvelduskontole, viidates maksete selgitustes Xxxx . Lisaks on hageja esitanud nõude kujunemise kohta tabeli (vt I kd, tl 43-45), mis ühtib tema pangakonto väljavõttega. Kostja väited, et Xxxx võis anda hagejale sularaha ja paluda tal raha korteriühistu arvele kanda, on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja väiteid ei toeta ükski menetluses esitatud ega kogutud tõend. Pigem tõendab Xxxx pangakonto väljavõte vastupidist, mh seda, et ta oli võimeline ka ise ülekandeid tegema, mistõttu puudub igasugune põhjus, miks ta ei oleks siis ise saanud ka kommunaalteenuste eest korteriühistule maksta ülekandega (vt I kd, tl 151-187 pöördel).
23.Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 7027,57 eurot.
2-15-126684
24.Kostja on 24.11.2017 kohtukõne teesides alternatiivselt märkinud, et ta palub mõistikul määral nõuet vähendada ning leiab, et nõude vähendamisel saab lähtuda VÕS § 140 lg 1, vähendades nõuet viisil, et hüvitamisele kuulub kolme aasta tagusesse perioodi ulatuvad nõuded ning nõuete täitmiseks palub ta need ajatada vähemalt kolmele aastale. Kohus selgitab, et selline alternatiivne väide ja taotlus on esitatud 24.11.2017 toimunud kohtuistungil kohtuvaidlustes. TsMS § 402 lg 2 teise lause kohaselt võib kohtukõnes viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Kuna kohtukõnes ei saa uusi asjaolusid esitada, siis jätab kohus tähelepanuta kostja 24.11.2017 esitatud väite ja taotluse. Veel märgib kohus, et kuigi kohus kohaldab seadust ise, ei tohi eeltoodud sätte kohaldamine tulla pooltele üllatuslikult, ilma pooltega arutamata (vt nt Riigikohtu 25.05.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-15, p 12). Lisaks ei ole kostja esile toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et kulude hüvitamine oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Seega ei esineks ka aluseid selle vähendamiseks ja ajatamiseks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud asjas jätta kostja kanda.
26.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).
27.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.