Uus Major OÜ hagi Eesti Vabariigi vastu taganemisavalduse tühisuse tuvastamiseks ning võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06. septembri 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Uus Major OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
4694,94 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Uus Major OÜ (registrikood 12146708), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kalju Hanni Kostja: Eesti Vabariik (Kultuuriministeeriumi kaudu, registrikood 70006932), lepinguline esindaja vandeadvokaat Toomas Seppel
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 06. septembri 2017 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulud
1.Jätta apellatsioonimenetluse kulud hageja Uus Major OÜ kanda.
Välja mõista Uus Major OÜ-lt menetluskulude hüvitis 546 eurot Eesti Vabariigi kasuks.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Uus Major OÜ esitas 09.06.2016 Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Kultuuriministeeriumi kaudu) vastu, paludes tuvastada lepingust taganemise avalduse tühisuse ning kostjalt välja mõista põhivõla 4140 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 221,48 eurot ja viivise põhivõlalt alates 09.06.2016 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3.Hageja leidis kataloogi trükkimist ette valmistades, et trükifailis on määratud soovitud paberile sobilikust suurem värvikogus. Hageja parandas värvikoguse selliselt, et see vastaks tellitud paberi maksimaalselt lubatud värvikriteeriumile. Kujundaja kujundas raamatu kaetud paberile, kuigi trükkimisel kasutati katmata paberit ja ta märkis ebaõige värvikoguse. Kostja poolt määratud värvikoguse kasutamisel oleks värvikogused lehtedega kleepunud ja kogu kataloog seeläbi rikutud. Hageja andis üle kvaliteetse trükise ja on oma lepingulised kohustused täitnud.
4.Kostja keeldus alusetult arve tasumisest. Kostja 16.11.2015 lepingust taganemise avaldus on taganemise aluste puudumiste tõttu tühine. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
6.Hageja oleks pidanud enne trükifailis muudatuste tegemist kostjat teavitama. Omal algatusel tehtud muudatuste tagajärjel valmis oluliste puudustega trükis. Trükisest kadusid tumedad toonid ja kontrastsus ning reproduktsioonid erinevad oluliselt originaalist ning originaaltrükifailist.
7.Hageja teadis, et kostja näol on tegemist muuseumiga, kes tellib kunstitrükiseid. Kunstitrükis kannab endas kunstilisi ja esteetilisi väärtusi ning peab suutma edasi anda võimalikult täpselt kunstniku loomingut. Hageja loodud trükis ei vasta kunstitrükise nõuetele ja kostja ei saa seda oma põhitegevuses kasutada. Trükis ei sobi müügiks muuseumis ega raamatukauplustes.
8.Originaaltrükifailist oli võimalik trükkida kvaliteetne trükis. Proovitrükise värvid ja kvaliteet olid sellised, nagu nägi ette kujundaja ning trükivärv ei määrinud ega kleepunud. Võrreldes tehtud tööga on proovitrükisel värvi ja kontrastsuse erinevused. Trükise reprod on heledad ja tuhmid ning seetõttu ei vasta tulemus kostja ootustele. Esimese astme kohtu otsus
9.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 5382 eurot.
10.Otsuse kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: kostja soovis hagejalt kataloogi „Klassikud. PK“ trükkimise teenust, hageja esitas kostjale 28.09.2015 pakkumise järgmise sisuga: maht: 176 lk sisu + kaaned 6 lk (esikaas lakaga 140 mm); formaat: 210 x 273 mm; värvilisus, sisu: 4/4; värvilisus, kaaned: 4/0; paber, sisu: ofset 140 g; paber, kaaned: ofset 300 g; järeltöötlus: õmmeldud liimköide (esikaanel lakk); kogus: 300 tk; hind: 3425 eurot + käibemaks; kostja valmistas kataloogi trükifailid ja andis need hagejale üle; 02.10.2015 koostas hageja kostjale arve summas 4140 eurot; 08.10.2015 andis hageja valmistrükitud kataloogid kostjale; kostja arvet ei tasunud; 16.11.2015 esitas kostja hagejale lepingust taganemise avalduse; hageja parandas (profile to profile meetodil) värvikoguse, mis vastas tellitud paberi maksimaalselt lubatud värvikriteeriumile; hageja ei teavitanud kostjat trüki kujundusfaili korrigeerimisest; hageja pidi saavutama teatud kindla tulemuse – valmistama kostja juhistele vastava trükise.
11.Vaidlus on selle üle, kas kataloogi trükifaili teisendamine hageja poolt oli vajalik ja kas sellest trükifailist oleks saanud valmistada kvaliteetse trükise (kataloogi) ning kas hageja pidi kostjat trükifaili korrigeerimisest teavitama.
12.Hageja valmistatud trükis ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Kostja andis hagejale juhise valmistada trükis katmata paberile värvikogusega 4/4. Kostja määras hagejale esitatud tellimuses soovitud paberile sobilikust suurema värvikoguse. Hageja muutis kokkulepitud värvikogust ja valmistas trükise muudetud värvikogusega.
13.Trükise valmistamiseks oli värvikogust vaja muuta. Kuna trükioriginaalis oli märgitud maksimaalsest lubatud värvikogusest suurem värvikogus, siis ei oleks saanud hageja talle üle antud trükifailist trükist teha. Seega oli vajalik trükise valmistamiseks muuta tellimuse tingimusi. Muuta oleks saanud värvikogust või paberitüüpi. Kuna varem on kostjale kataloogide valmistamisel kasutatud korduvalt katmata paberitüüpi ja ka antud juhul pidas kostja oluliseks katmata paberitüübi kasutamist, siis leidis hageja õigesti, et kui midagi saab muuta, siis on see värvikogus.
14.Värvikoguse muutmine ei ole tavapärane toiming, millest ei pea kostjat teavitama. Kunstitrükiste puhul võivad väiksemadki kõrvalekalded tellija edastatud trükifailist muuta trükise kvaliteeti.
15.Hageja pidi töö tegema talle antud juhise kohaselt või juhistest kõrvalekaldumisest kostjat teavitama ja kostja otsuse ära ootama. Hageja teavitamiskohustust ja kostja otsuse ära ootamise vajadust ei mõjuta see, et valminud trükis vastab trükitehnoloogilistele nõuetele. Hagejal oli piisavalt aega ja võimalust saada enne trükkimist kostjalt seisukoht. Kostja ei kiitnud juhistest kõrvalekaldumist heaks.
16.Puudub võrdlusmaterjal, mille pinnalt järeldada, kas kostja esitatud trükifailist oleks saanud samasuguse trükise, nagu nähtub kataloogist või oleks pidanud saama trükise, mis vastaks kostja poolt esitatud proovitrükile. Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu (ETPL) ekspertkomisjoni 17.03.2017 vastuses käsitletud ühe lehekülje osas võrdlusmaterjali
valmistamine ei ole piisav järelduseks, et hageja poolt muudetud tingimustel valmistatud trükis ei erine oma kvaliteedi poolest algse trükifaili alusel valmistatavast trükisest ja kvaliteedi vahe oleks olnud saavutatav ainult paberitüüpi muutes. Vastusest ei nähtu, millist algmaterjali ekspertkomisjon hindas või milliseid trükitehnoloogilisi tingimusi trükifailid sisaldasid. Ei esine ka ühtegi juhisest kõrvalekaldumist õigustavat asjaolu.
17.Kuna hageja ei täitnud kostja juhist ja rikkus kostjaga sõlmitud lepingut, kostja andis hagejale täiendava tähtaja töö parandamiseks ja kostja esitas hagejale lepingust taganemise avalduse, on lepingust taganemise eeldused täidetud ja lepingust taganemise avaldus ei ole tühine. Kostjal ei ole kohustust täita oma lepingulist kohustust. Apellatsioonkaebus
18.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
19.Kaebuse kohaselt rikkus maakohus menetlusõiguse normi ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Maakohus leidis õigesti, et hageja ei oleks saanud temale üle antud trükifailist trükist teha ja selleks pidi muutma värvikogust ettenähtud paberitüübile vastavaks. Hageja ei pidanud enne trükifaili muutmist kostjat teavitama.
20.Trükifaili muutmine ei põhjustanud kostjale ebasoodsat tagajärge. Trükis vastab kõigile trükitehnilistele tingimustele. Hageja poolt faili trükitehniliste nõuetega vastavusse viimine oli vajalik trükitehnilise kvaliteedi tagamiseks ja ei muutnud töö tulemust. Seega vastab töö kasutuseesmärgile. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 621 lg 2 ja lg 3 kohaldamise eeldused on täitmata.
21.Maakohus rikkus kohustust hinnata tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et ETPL hinnangus ainult ühe lehekülje osas võrdlusmaterjali valmistamine ei ole piisav järelduse tegemiseks, et hageja poolt valmistatud trükis ei erine oma kvaliteedi poolest algse trükifaili alusel valmistatud trükisest. Hinnangus kasutatud leheküljest oleks väidetav värvimuutus kõige selgemini avastatav. ETPL hinnang tõendab, et trükifaili muutmine ei muutnud töö tulemust, sh visuaalset väljanägemist.
22.Kohus rikkus selgitamiskohustust, mis tõi kaasa ebaõige lahendi tegemise. Maakohtule jäi arusaamatuks, millist algmaterjali ETPL ekspertkomisjon hindas või mis trükitehnoloogilisi tingimusi kasutatud fail sisaldas. Hageja selgitas, et tegemist oli kostja algse trükifaili ja hageja manipuleeritud trükifaili võrdlusega. Kostja ei esitanud sellele vastuväiteid. Kui kohtul oleks tekkinud tõendi või asjaolude hindamisel küsimusi, oleks hageja andnud nendele ammendava vastuse.
23.Õige ei ole kohtu seisukoht, et 02.05.2017 ETPL dokumendist ei nähtu, millise teisenduse ekspertkomisjon tegi ja mida omavahel võrreldi. Kostja taotles, et ETPL hindaks trükise lehekülge 80. ETPL hindas seda ja avaldas, et trükise eel tehtud värviteisendus ei muutnud värve. Tõendeid kogumis hinnates ei oleks teistsugune järeldus võimalik. Samuti oleks kostja saanud tõendi osas anda kohtule asjakohaseid selgitusi, kui kohtul oleks tekkinud küsimusi.
24.Kohus jõudis ekslikule järeldusele, et kohtumenetluses esitatud andmete põhjal ei saa järeldada, kas hageja trükifailist oleks saanud samasuguse trükise nagu kataloog või oleks pidanud saama trükise, mis vastab kostja proovitrükile. Antud võrdlusmaterjalid esitasid kohtule nii hageja kui ka kostja. Võrdlusmaterjalist nähtub, et hageja teostatud värviteisendus ei ole inimsilmale tajutavalt värve muutnud. Seega ei ole tegemist lepingutingimuste ega teavituskohustuse rikkumisega.
25.Kohus jättis käsitlemata asjaolu, et kostja trükkis lepingust taganemise järgselt uue trükise kaetud pinnaga paberitüübile. Eeltoodust nähtub, et tegelikkuses soovis kostja trükist kaetud pinnaga paberile, aga tellis ekslikult selle katmata pinnaga paberile. Vastus apellatsioonkaebusele
26.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
28.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Kohus andis asjas esile toodud asjaoludele ja tõenditele õige hinnangu ning põhjendas, miks ta hageja väidetega ei nõustunud ning milliseid tõendeid ja miks otsuse tegemisel ei arvestanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
29.TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
30.Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu hinnanguga ETPL 17.03.2017 ja 02.05.2017 vastustele (I kd lk 122-123, 139-140), ei tähenda seda, et maakohus oleks rikkunud selgitamiskohustust, nagu hageja apellatsioonkaebuses leiab. Hageja väitel seisnes selgitamiskohustuse rikkumine selles, et hageja oleks saanud eelnimetatud tõendite ja asjaolude hindamisel tekkinud küsimusi kohtule selgitada. Ringkonnakohtu hinnangul sisustab hageja kohtu selgitamiskohustust ebaõigesti.
31.Ringkonnakohus selgitab, et kohus võib vajaduse korral kvalifitseerimis- ja selgituskohustuse täitmiseks teha pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 2 teine lause). Seejuures tuleb arvestada, et kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustuse ulatus sõltub muuhulgas nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses advokaadid. Üldjuhul on kohtul kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustus olukorras, kus kohtu ette toodud asjaolud võimaldavad asja lahendada erinevatel õiguslikel alustel ning hageja avalduste järgi ei ole selge, millisele alusele ta tugineb (vt nt Riigikohtu otsust nr 3-2-1-34-11, p 10). Antud juhul ei olnud pooltel vaidlust selle üle, et vaidlus tuleb lahendada VÕS töövõtulepingut ja osaliselt analoogia korras käsunduslepingut reguleerivate sätete alusel (tellija juhised).
32.TsMS § 230 lg 1 järgi on poolel kohustus tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Maakohus selgitas menetluse kestel korduvalt, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama. Eelmenetluses ei saa kohus tõendeid sisuliselt hinnata ega teha järeldusi selle kohta, kas poolte poolt kohtu ette toodud asjaolud on tõendatud või mitte ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
33.TsMS § 438 järgi hindab kohus tõendeid otsust tehes ning otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
Maakohus ei ole selle vastu eksinud ja kohtuotsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Kohus tugines otsust tehes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik avaldada oma arvamust.
34.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja valmistatud trükis ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja andis hagejale juhise valmistada trükis katmata paberile värvikogusega 4/4, kuid hageja muutis kostjat teavitamata kokkulepitud värvikogust ja valmistas trükise vähendatud värvikogusega. Maakohus leidis õigesti, et trükise värvikoguse muutmine ei ole selline toiming, millest hageja ei oleks pidanud kostjat teavitama. Hageja pidi töö tegema talle antud juhise kohaselt või juhistest kõrvalekaldumise vajadusest kostjat teavitama ja ootama ära kostja seisukoha, kas kostja lubab katmata paberile trükkimisel värvikogust vähendada või teha trükise kaetud paberile. Hageja teavitamiskohustust ja kostja otsuse äraootamise vajadust ei mõjuta see, et valminud trükis vastab trükitehnilistele nõuetele, nagu hageja leiab. Kostja ei kiitnud juhistest kõrvalekaldumist heaks. Maakohus kohaldas VÕS § 621 lg-d 2 ja 3 õigesti.
35.Maakohus leidis põhjendatult, et ETPL poolt ainult ühe lehekülje osas võrdlusmaterjali valmistamine ja selle alusel järelduste tegemine ei ole piisav tuvastamaks, et hageja poolt muudetud tingimustel valmistatud trükis ei erine oma kvaliteedi poolest trükisest, mis oleks valmistatud algse trükifaili alusel. Maakohus leidis õigesti ka seda, et trükise kvaliteedile ei saa hinnangut anda esteetilisuse pinnalt, vaid kontrollitavate väärtuste võrdlemise alusel. Kohtul puudus võrdlusmaterjal, mille alusel oleks saanud teha järeldusi selle kohta, kas hageja poolt kostja trükifaili muutmise tulemusel oleks saanud sellise trükise nagu on kataloog või oleks saanud trükise, mis vastaks kostja poolt tehtud proovitrükile. Seega on tõendamata, et kostja trükifaili muutmine hageja poolt ei muutnud töö tulemust.
36.Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda asjaolu, et kostja lasi uue trükise trükkida kaetud pinnaga paberitüübile seda, et kostja eksimuse tõttu esitati tellimus katmata pinnaga paberile. Vaidlust ei olnud asjaolu üle, et kostja on korduvalt tellinud hagejalt analoogilisi trükiseid just katmata paberile. Seega ei olnud tegemist esmakordse tellimuse ja tellija eksimusega. Varasemalt ei ole kostjal pretensioone töö kvaliteedi kohta olnud.
37.Kuna maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise kohta jääb muutmata, ei ole alust muuta ka otsust menetluskulude jaotuse ja hagejalt väljamõistmise osas. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).
38.Kostja palus hagejalt välja mõista apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks lepingulise esindaja kulud suurusega 546 eurot (käibemaksuta). Taotluse kohaselt kulus esindajal apellatsioonkaebuse analüüsimiseks ja vastuse koostamiseks kokku 3,5 tundi. Esindaja tunnitasu on 130 eurot (käibemaksuta).
39.Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja toimingutele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik ning tunnihind on mõistliku suurusega. Seega kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu 546 eurot, mis tuleb hagejalt välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
Indrek Parrest
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.