Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

võlgnevusega hagejale, saatis hageja liisinguvõtjale 02.11.2015 teatise lepingu ülesütlemise kohta. Liisinguvõtja võlgnevust ei kustutanud, mistõttu luges hageja, tuginedes lepingu tingimuste punktile 30.1.1, lepingu võlgnevuse tõttu ülesöelduks alates 18.11.2015. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus liisinguvõtja tulenevalt lepingu tingimuste punktist 30.2 andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Vara valdus taastati 20.11.2015. Roheline Laine OÜ 30.11.2015 akti kohaselt oli sõiduki turuväärtuseks tagastamisel 9000 eurot ning liisinguandja andis sõiduki võõrandamiseks üle Autolink OÜ-le. Liisingueseme müügiprotsess kestis 6 kuud ning 21.06.2016 müüs hageja liisingueseme hinnaga 8200 eurot. Liisinguandja tasus liisingueseme müüjale liisingulepingu sõlmimisel 32000 eurot, millest liisinguvõtja maksis graafikujärgsete maksetega tagasi 15838,51 eurot. Maksegraafikujärgsete osa- ja intressimaksete jääk 16161,49 eurot. Hageja on vara hindamise ja realiseerimisega kandnud kulusid summas 519,20 eurot. Müügikahju 7961,49 eurot (16161,498200). Hageja lepingust tulenev nõue liisinguvõtja vastu koosneb: seisuga 08.12.2016 tasumata debitoorsest võlast 361,52 eurot, lepingu ülesütlemise teenustasust 7.20 eurot, turuväärtuse hindamise tasust 102 eurot, müügiteenuse tasust 410 eurot ja tagastamata krediidist 7961,49 eurot. Juhindudes eeltoodust on liisinguvõtjal kohustus hüvitada hagejale kokku 8842,21 eurot. 11.04.2013 andis M T liisinguandjale käenduse tagamaks liisingulepingust nr L13103073 tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmist solidaarselt liisinguvõtjaga, kuid mitte rohkem kui 33280 euro eest. 07.12.2015, 19.02.2016 ja 26.04.2016 saatis hageja kostjale 2 teatise, milles teavitas kostjat 2 lepingu erakorralisest ülesütlemisest ning lepingust tulenevate võlgnevuste olemasolus. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevus 8842,21 eurot ning seadusjärgne viivis võlgnetavalt summalt 8842,21 (hagiavalduse resolutsiooni punktis 2 ilmse eksimusena märgitud 8789,39 eurot) alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. 2.Hageja ei nõustu kostjate seisukohaga, et hageja jättis kostjad sõiduki müügihinnast ja selle alandamisest teadmatusse. Hageja saatis teatised liisingueseme müügihinna ja müügikoha kohta adresseerituna kostjate lepingus märgitud aadressil ja e-postiaadressil. Teadete kättesaamist kinnitavad postiteenuse osutaja väljastusteade, kostjate meilivahetus hagejaga ning kostjate käimasolevas hagimenetluses nimetatud samad elukohaandmed. Kostjatele oli antud võimalus liisingueseme müügihinna osas kaasa rääkida või otsida ostjat. Kostjad selleks huvi üles ei näidanud. Liisingueseme tagastamisel 20.11.2015 on kostja 1 omakäeliselt allkirjastanud akti, mille kohaselt liisinguvõtjat teavitati õigusest viibida liisingueseme esialgse müügihinna määramise juures. Kostja 1 seda võimalust ei kasutanud. Hageja leiab ka, et paljasõnaline on kostjate väide hageja koostööpartneri Roheline Laine OÜ poolt ebaproffesionaalselt teostatud sõiduki tagastamisaegse väärtuse hindamine. Asjaolu, et hageja alustas liisingueseme müüki tagastamisväärtusest kõrgema hinnaga, müügiprotsess toimus kiirustamata, näitas hageja enda head tahet minimaliseerida tekkida võivat kahju. Liisingueseme müüdi tagastamisväärtusest, 9000 eurot, madalama hinnaga, 8200 euroga, mis jäi lubatava hinnaerinevuse 10% piiridesse. Hageja selgitas vastuseks kostjate seisukohale täiendavalt, et viivist nõutakse hagis alates hagi esitamisest ja tasumata arvetelt, mis on tõenditena hagile lisatud. Hageja tõendid: liisinguleping nr L13103073, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, maksegraafik, käendusleping, müügileping nr L13103073, üleandmise-vastuvõtmise akt, liisingulepingu nr L13103073 arvete laekumise aruanne, teatis lepingu lõpetamise kohta, teatise tasu arve, AS SEB Liising arve nr 15343214, AS SEB Liising arve nr 15332761, üleandmisvastuvõtu akt, sõiduki hindamisakt, hindamise tasu arve, AS SEB Liising arve nr A 15381453, 07.12.2015 teatis müügihinna kohta, 19.02.2016 teatis müügihinna alandamise kohta, 26.04.2016 teatis müügihinna alandamise kohta, 17.06.2016 teatis müügihinna alandamise kohta, müügileping nr VOL13103073, AS SEB Liising müügikahju arve A16198690, Autolink OÜ müügiteenuse arve 1606056, AS SEB Liising müügiteenuse arve nr A16221445, 15.07.2016

väljastatud nõudekirjad kostjale, tasumata arvete koondarvestus, nõude kujunemise arvutuskäik, kostja 2 ja hageja esindaja vahelise e-kirjavahetuse väljavõte, sideettevõtte Omniva menetlusdokumentide väljastusteade. Kostjate 1 ja 2 vastuväited 3.Kostjad vaidlevad hagile vastu ning paluvad selle jätta rahuldamata. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda. Hageja ei ole kostjatega kooskõlastanud liisingueseme müügihinda ega teavitanud neid müügihinna alandamise suhtes. Hageja ei ole tõendanud ülesütlemisteate ja järgnevate kirjalike teadete kättesaamist kostjate poolt. Menetluse käigus kostjate esindaja loobus väitest ülesütlemisteate edastamata jätmisest (tl 11), kuid jäi teadmatuse väite juurde liisingueseme ümberhindlusest müügiprotsessi käigus. Hageja on võõrandanud liisingulepingu eseme turuhinnast tunduvalt odavamalt, kostjatel polnud võimalik sõiduki hindamisakti vaidlustada. Eeldades, et sõiduk müüdi 2016, on müük toimunud tunduvalt alla turuhinna, usaldusväärne pole hageja väide, et sõiduki hind vähenes kolme aastaga rohkem kui kolm korda selle ostuaegse hinnaga võrreldes. Liisingueseme hindamisakti tõepärasuse seab kahtluse alla asjaolu, et hageja teavitas 07.12.2015 teatisega kostjaid soovituslikust müügihinnast koos käibemaksuga 12 800 eurot ning vähendas seejärel hinda kostjatega kooskõlastamata müügiperioodi jooksul hea usu põhimõtte vastaselt korduvalt. Kostjate hinnangul ei selgu hagist võlgnevuse, sealhulgas viivise arvestus ja selle kujunemine.

KOHTU SEISUKOHAD

4.Sõltumata sellest, et kostjad hagi ei tunnistanud, ei olnud sisulist vaidlust järgmiste asjaolude üle:  11.04.2013.a sõlmisid hageja ja A F liisingulepingu nr L13103073 mootorsõiduki Porsche Cayenne kohta (tl 8-14);  11.04.2013.a sõlmisid hageja ja M T (end F) käenduslepingu liisingulepingu nr L13103073 käendamiseks, käendatavaks summaks oli 33 280 eurot (tl 14 pöördel);  02.11.2015 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemisteatise (tl 21 pöördel, 111)  11.04.2013 sai A F liisingueseme oma valdusesse (tl 16);  20.11.2015 loovutas A F liisingueseme valduse hageja esindajale Autolink OÜ-le (tl 24);  Liisinguese müüdi 21.06.2016 müügihinnaga 8200 eurot (käibemaksuta) (tl 36);  02.11.2015 saatis hageja kostjatele teatise liisingulepingu ülesütlemise kohta, kui liisinguvõtja ei tasu oma võlgnevust hiljemalt 17.11.2015, loeb liisinguandja lepingu ühepoolselt ülesöelduks (tl 21, 100; 103; 111);  Liisinguvõtja võlga ei tasunud;  18.11.2015 alates luges liisinguandja liisingulepingu nr L13103073 ühepoolselt ülesöelduks;  Liisinguandja on kandnud liisingulepingu erakorralise ülesütlemisega, liisingueseme väärtuse hindamise ja müügiga seoses kulusid hagiavalduses esitatud arvete kohaselt. 5.Kuna hageja (kui liisinguandja) ja liisinguvõtja sõlmisid lepingu nr. L13103073, mille alusel sai liisingvõtja enda kasutusse sõiduauto Porsche Cayenne (ehitusaasta 2006, reg.m XXX) ja hageja finantseeris 32 000 euroga (käibemaksuta) lepingust nähtuvalt liisingeseme kasutamise võimalust, siis oli hageja ja A F vahel sõlmitud liisingleping VÕS § 361 tähenduses. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustust täita vastavalt lepingule ja seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse osaline täitamata jätmine, täies ulatuses täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 alusel, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi(viivist), arvates kohustuste sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8 protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 367 lg 1 järgi peab liisinguvõtja liisinglepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Liisingulepingu p 30.2 järgi lepingu ülesütlemisel ükskõik millisel punktis 30.1 toodud alusel, on liisinguandjal õigus nõuda liisinguese liisinguvõtja valdusest ja kasutusest välja, liisinguese võõrandada omal äranägemisel ja saadus summa arvelt katta krediidi jääk, liisingueseme netohinna finantseerimise kulud, käibemaksulaenu jääk, kindlustusmaksete jääk, liisingueseme võõrandamisel liisinguandja poolt tehtud kulutused (sh liisingueseme hindamise, võõrandamiseks ettevalmistamise ja võõrandamise kulud) ja muud lepingust tulenevad liisinguandja nõuded. Liisingulepingu p 30.3 kohaselt, kui liisinguandja saab seoses lepingu ülesütlemisega punktis

8.Hinnates lepingu viidatud sätteid, mille kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama kahjud, eelkõige, kui liisingueseme võõrandamisest saadus summast ei piisa kõikide nõuete tasumiseks (p 30.2, 30.3), leiab kohus, et need on kooskõlas VÕS § 367 lg 1 põhimõttega, mis sisuliselt tähendab liisingueseme omandamise kulude hüvitamist. Kahjude hüvitamise põhimõte lepingu rikkumise korral on kooskõlas VÕS § 115 lg 1 ja § 127. Seega ei kaldu lepingu p 30.3 sätestatu kõrvale seaduses sätestatud põhimõtetest. Lepingu p 30.2. järgi võetakse nn hüvitamisele kuuluvate summade arvestamisel aluseks võõrandamisest saadav rahasumma. VÕS § 367 lg 3 viitab kulude suuruse määramisel liisingueseme turuväärtusele selle tagastamise ajal. Seega erineb lepingu p 30.2 arvestuse aluseks olev põhimõte küll seaduses sätestatust, ent lepingu sättes ei välistata liisinguvõtja õigust tugineda kulude suuruse arvestamisel liisingueseme turuväärtusele. Kui turuväärtuse arvestamine oleks lepingus täielikult või osaliselt välistatud, saaks rääkida kahjustavast tingimusest. Nii leiab kohus, et lepingu p 30.2 sätestatud kulude arvestamise metoodika ei ole teist poolt oluliselt koormav, samuti ei ole poolte õigused ja kohustused tasakaalust väljas ning see ei muuda lepingu saavutamise eesmärki küsitavaks VÕS § 42 lg 1, 2 järgi ( lepingu p 18 alusel on lepingu osaks AS SEB Liising liisingulepingu üldtingimused, mistõttu loeb kohus lepingu sõlmituks üldtingimustel). Kohtu arvates omab lepinguliste kohustuste täitmisel ja nende ulatuse määramisel p 30.2 ja p 30.3 järgi tähtust liisingeseme selle tagastamise ajal olnud turuhinnaga müük, mida lepinguga ei välistata. 9.VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega ning § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 järgi vastutab käendaja kohustuse eest täies ulatuses nii kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. VÕS § 65 lg 1 järgi siis kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigil võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. 10.Kuna vaidlus puudus sellest, et leping on võlgnikule ehk liisinguvõtjale 02.112015 teatisega üles öeldud (VÕS § 101 lg 1 p 4), siis on hagejal õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6, § 113 lg 1, § 108 lg 1 ja § 367 ja § 142 lg 1, § 145 lg 1, 2 ja § 65 lg 1, alusel liisinglepingust ja käendusepingust tulenevate kohustuste täitmist käendajalt ehk kostjalt. 11.Vaidlus on liisingeseme võõrandamise hinna üle. Vaidluse lahendamise seisukohalt on aga VÕS § 367 lg 1, 3 järgi tähtis, milline oli liisingeseme turuväärtus liisinguandjale tagastamise hetkel ehk 20.11.2015 ja kas sõiduki müügihind vastas turuväärtusele. Sõiduki turuväärtuse ehk keskmise hinna määramisel tuleb lähtuda sarnase eseme, antud juhul asja keskmisest müügihinnast tulenevalt TsÜS § 65. 12.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kui suur oli sõiduki väärtus selle tagastamise hetkel. 13.Hageja on liisingueseme turuväärtuse liisinguandjale tagastamise hetkel tõendamiseks esitanud Roheline Laine OÜ 30.11.2015 hindamise akti nr 205, mille kohaselt on sõiduki esistangel kivitäkete jäljed, vasakpoolsel serval kerge värvikihi kahjustus, vasakpoolse tagaukse liistul värvikahjustused, parempoolse esiukse liist paindunud, parempoolse tagaukse liistu serval kerged värvikahjustused, vasakpoolse esimese udutule sees vesi, parempoolse esimese udutule klaasis mõrad, vasakpoolse tagatule osa ledidest ei põle, vasakpoolse küljepeegli korpuses mõra, tagastange keskosas kerged värvikihi kahjustused ja vasakpoolsel serval värvikatte koorumine, tagaluugil kaamera piirkonnas kerge värvikihi kahjustus, varuratas puudub, velgede servadel kraapejäljed, pagasiruumi polstritel kraapejäljed, uksepolstrid käepidemete juures kulunud, keskkonsooli käepidemel kraaped ja kulumisjäljed, tagaistme seljatoe polstril kraapejäljed, rooli

kate, nupud ning käigukangi kate kulunud ja määrdunud, juhiistme reguleerimisnupp puudub, laekonsooli prillihoidja nupp puudub, keskkonsooli katteliist kinnitusest lahti, tagaistme turvavöö vastus purunenud, salong määrdunud, pagasiruumi põranda polster määrdunud, üks võti ei tööta, piduritule, tagatule ja piduriklotside veateade infotablool, hoolduse meeldetuletus infotablool, multimeediasüsteemid esiistmete peatugedes ei tööta. Liikluskindlustuse Fondi andmete kohaselt osales sõiduk 2014.a ühes kindlustusjuhtumis (tl 25-30). 14.Kohus jätab kõrvale kostjate paljasõnalised etteheited liisingueseme turuväärtusest madalama müügihinna võõrandamise kohta, kuna kostjad pole omapoolseid vastuväiteid tõendanud. Kohtul puudub alus kahelda Roheline Laine OÜ 30.11.2015.a sõiduki hindamise akti nr 205 usaldusväärsuses, sest selles on kirjeldatud järelduste saamiseks kasutatud metoodikat ning esitatud andmed, millel järeldus põhineb. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui liisinguese müüakse turuhinnast 10% madalama hinnaga, siis tuleb lugeda, et müük on toimunud turuhinnaga Liisingueseme turuväärtuseks 2015 novembris oli 9000 eurot. Seega tuleb lugeda, et sõiduk oleks müüdud turuhinnaga ka 8100 euro eest, müüdi aga 8200 euroga (käibemaksuta. Seega oli hinnakõikumine lubatav. 15.Seadusest ei tulene liisinguvõtja ja käendaja õigust liisingueseme turuväärtuse vaidlustamiseks eseme müügiprotsessis. Samas liisinguandja on teinud endas kõik võimaliku kostjate kaasamiseks müügiprotsessi neid müügihinnast ja selle alandamisest teavitades kostjaid lepingujärgsel postiaadressil teavituse postkasti jätmisega. Tõendatud on, et kostja 1 kinnitas sõiduki tagastamisel üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastades, et teda on teavitatud sõiduki esialgse või võimaliku müügihinna määramisel kaasarääkimise õiguse soovist teatamisest liisinguandja esindajale kolme tööpäeva jooksul (tl 24). Kostja 1 selleks soovi ei avaldanud. Samuti on hageja poolt ümber lükatud kostja 2 väide postkasti jäetud teavituste mitte kättesaamisest elukoha vahetumise tõttu. Kohtule nähtuvalt on kostja 2 saanud vähemalt 23.07.2016 kätte liisinguandja menetlusdokumendid liisinguandjaga suhtlemiseks antud lepingulisel postiaadressil XXX (tl 14, 106). TsÜS § 69 lg 3 reguleerib eemalviibijale tehtud lepinguga seotud tahteavalduse kättesaamist. TsÜS § 69 lg 3 teise lause kohaselt, kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hageja teavituste lihtkirjana jätmisega kostjate elukohaaadressi postkasti tuleb lugeda tahteavaldus kostjate poolt kättesaaduks, kuna neil oli mõistliku aja jooksul võimalus sellega sisuliselt tutvumiseks. 16.Kohus mõistab eeltoodu alusel kostjatelt 1 ja 2 solidaarselt hageja kasuks välja 8842,21 eurot. eurot ning viivise võlalt 8842,21 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 09.12.2016 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. 17.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi kogu ulatuses, mistõttu jäävad kõik menetluskulud (sealhulgas hageja makstud riigilõiv 550 eurot) solidaarselt kostja 1 ja kostja 2 kanda. Kohtunik /digiallkirjastatud/ Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 25.05.2018 kohtuotsusega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.