OÜ AF Võlamenetlus hagi Marko Rahkema vastu telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingutest ja osamaksetega vara müügilepingutest tuleneva võlgnevuse ja viivise ning võla sissenõudmiskulude väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
896,68 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ AF Võlamenetlus, registrikood 12290871, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn Hageja lepinguline esindaja Gerda Kabrits, OÜ Julianuse Õigusbüroo, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post [email protected] Kostja Marko Rahkema, isikukood *, elukoht *, e-post *
Menetluse staatus
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt hageja OÜ AF Võlamenetlus hagi Marko Rahkema vastu telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingutest ja osamaksetega vara müügilepingutest tuleneva võlgnevuse ja viivise ning võla sissenõudmiskulude väljamõistmise nõudes.
2.Välja mõista kostjalt Marko Rahkema hageja OÜ AF Võlamenetlus kasuks Elisa Eesti AS ja Marko Rahkema vahel 06.03.2014. a sõlmitud liitumislepingu nr * ja liitumislepingu lisa nr *, s.o osamaksetega vara müügilepingu alusel ja 25.10.2013. a sõlmitud liitumislepingu nr * ja liitumislepingu lisa nr *, s.o osamaksetega vara müügilepingu alusel (nõuded on 16.12.2016. a loovutatud Osaühingule AF Võlamenetlus):
2.1.põhivõlgnevus summas 646,09 (kuussada nelikümmend kuus eurot 09 senti) eurot;
2.2.sissenõutavaks muutunud viivis 07.11.2017. a seisuga summas 145,33 (ükssada nelikümmend viis eurot 33 senti) eurot;
2.3.viivis põhivõlgnevuselt (07.11.2017. a seisuga 646,09 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige
teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga
2-17-113896 põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates 08.11.2017. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus (s.h arvestades kohtotsuse resolutsiooni p.-s 2.2 väljamõistetud viivist).
3.Jätta rahuldamata hageja OÜ AF Võlamenetlus hagi kostja Marko Rahkema vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 10,40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 2,34 eurot, jooksva viivise nõudes VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määrast alates 08.11.2017. a summalt 10,40 eurot.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Edastada otsus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
1.Menetluskulud jätta 98,49% ulatuses kostja Marko Rahkema kanda ja 1,51% ulatuses hageja OÜ AF Võlamenetluse kanda.
2.Välja mõista kostjalt Marko Rahkema hageja OÜ AF Võlamenetlus kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 413,66 (nelisada kolmteist eurot 66 senti) eurot.
3.Menetluskuludelt tuleb kostjal Marko Rahkema tasuda hagejale OÜ AF Võlamenetlus menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja
1.juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
4.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2).
2-17-113896 Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
1.Menetluse käik 29.06.2017. a esitas OÜ AF Võlamenetlus Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Marko Rahkema 1312,93 euro saamiseks. Kohus tegi 13.07.2017. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 23.10.2017. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. Maakohus tegi hagejale ettepaneku seaduses sätestatud nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks.
2.Hageja nõue 07.11.2017. a esitas hageja OÜ AF Võlamenetlus esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Marko Rahkema vastu osamaksetega vara müügilepingust tuleneva võlgnevuse summas 656,49 eurot, võla sissenõudmiskulude summas 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 147,67 eurot ja jooksva viivise väljamõistmise nõudes alates 08.11.2017. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nõude aluseks on Elisa Eesti AS ja kostja M. Rahkema vahel 06.03.2014. a sõlmitud liitumisleping nr * ja liitumislepingu lisa nr *, s.o osamaksetega vara müügileping ja 25.10.2013. a sõlmitud liitumisleping nr * ja liitumislepingu lisa nr *, s.o osamaksetega vara müügileping, millest tulenevad nõuded on loovutatud 16.12.2016. a Osaühingule AF Võlamenetlus. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud, s.o riigilõivu summas 175 eurot ja hageja õigusabikulud summas 825 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele on kohus määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohtu nõudmisel hageja täiendas hagiavaldust 21.11.2017. a.
3.Kostja vastuväited Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 27.11.2017. a määrusega ja toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmisega määrusega kätte kostjale isiklikult allkirja vastu üleandmisega 19.12.2017. a /tlk 100-103/. Kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 28 päeva /tlk 90/, mistõttu kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 16.01.2017. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks TsMS § 407 lg 1 alusel. Kohtuotsuse põhjendused
2-17-113896
3.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses palunud hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud hagiavalduse tagaseljaotsusega.
3.2.TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
3.3.Hageja on kostja vastu nõude esitamisel esitanud kohtule tõenditena mh kostjale saadetud arved /tlk 47-54/, mis sisaldavad meeldetuletustasusid ja arve e-posti teel edastamise tasusid. Kohus jättis 10.11.2017. a määrusega hagiavalduse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuna hagiavaldusest ei nähtu, mille alusel (millisest lepingu punktist tulenevalt) oli Elisa Eesti AS õigustatud kostjalt nõudma meeldetuletustasusid ja arve edastamise tasusid arvetel esitatud ulatuses. Nimetatud tasud on arvestatud põhinõude hulka. Kohus selgitas hagejale, et kohus ei tohi hagile lisatud tõenditest ise nõude rahuldamist võimaldavaid asjaolusid otsida või tuletada (Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-14-16695). 21.11.2017. a esitas hageja kohtule täiendavad selgitused, milles leidis, et liitumislepingu sõlmimisel kinnitas kostja, et nõustub Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimustega, samuti ka hinnakirjaga (liitumislepingu teine lõik). Õigus küsida meeldetuletuse tasu ja arve edastamise tasu e-posti tuleneb Elisa Eesti AS hinnakirjast. Hinnakiri oli kostjale kättesaadav Elisa Eesti AS kodulehel www.elisa.ee /tlk 84/.
3.4.TsMS § 363 lg 1 p 3 järgi märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kohus on juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et hagiavaldusest ei nähtu, mille alusel (millisest lepingu punktist tulenevalt) oli Elisa Eesti AS õigustatud kostjalt nõudma meeldetuletustasusid ja arve edastamise tasusid arvetel esitatud ulatuses. Hageja ei ole eeltoodud puuduseid kõrvaldanud. Hageja on küll selgitanud, et nimetatud tasusid on hagejal õigus küsida tulenevalt Elisa Eesti AS hinnakirjast, mis oli kostjale nähtav Elisa Eesti AS kodulehel, kuid hageja ei ole nimetatud nõude aluseks olevaid tõendeid, s.o hinnakirja kohtule esitanud. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue tõendamata meeldetuletustasude ja arve e-posti teel edastamise tasude osas ning kohus jätab nimetatud nõuete osas hageja hagi rahuldamata, s.o 01.10.2014. a arvel sisalduva meeldetuletuse tasu summas 2 eurot ja arve edastamise tasu e-posti 0,60 eurot; 05.11.2014. a arvel sisalduva arve edastamise tasu e-posti summas 0,60 eurot; 01.12.2014. a arvel sisalduva meeldetuletuse tasu summas 1 eurot ja arve edastamise tasu e-posti summas 0,60 eurot ning 01.01.2015. a arvel sisalduva meeldetuletuse tasu summas 5 eurot ja arve edastamise tasu e-posti summas 0,60 eurot. Kokku summas 10,40 eurot.
3.5.Kuna kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude summas 10,40 eurot, siis jätab kohus rahuldamata ka hageja viivise nõude nimetatud summalt. Seega on hageja seadusjärgne viivise nõue kostja vastu põhjendatud perioodi eest 19.01.2015-07.11.2017. a tasumata põhivõlgnevuse summalt
2-17-113896 646,09 eurot (656,49-10,40), s.o summas 145,33 eurot ja kohus jätab rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 2,34 eurot 147,67-145,33).
3.6.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude kostja vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 646,09 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 145,33 eurot ja võla sissenõudmiskulude nõudes summas 40 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhjendatud põhivõlgnevuse nõudelt (07.11.2017. a seisuga 646,09 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige
teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja
1.juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates 08.11.2017. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue (s.h arvestades väljamõistetud sissenõutavaks muutunud viivist summas 145,33 eurot).
3.7.Kohus jätab rahuldamata hageja OÜ AF Võlamenetlus hagi kostja Marko Rahkema vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 10,40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 2,34 eurot ja jooksva viivise nõudes VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määrast alates 08.11.2017. a summalt 10,40 eurot.
3.8.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
4.1.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
4.2.Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 175 eurot (sellest 45 eurot maksekäsu kiirmenetluses ning 130 eurot hagimenetluses, tlk 77) ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 825 eurot /tlk 35/, kokku summas 1000 eurot.
4.3.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.
4.4.Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 825 eurot. Kohus palus TsMS § 176 lg 6 alusel hagejal täpsustada hageja esindajale makstud õigusabi tasu suurust, sh välja tuua, milliseid toiminguid on hageja esindaja õigusabi osutamisel teinud, millise ajakuluga ning milline on hageja esindaja tunnitasu suurus /tlk 80-82/.
2-17-113896 Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt hageja esindaja teinud järgnevaid toiminguid: nõude alusdokumentidega tutvumine ja nõude analüüs 3 tundi summas 309,375 eurot; maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine, avalduse esitamine 2 tundi summas 206,25 eurot; hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 3 tundi summas 309,375 eurot. Tunnitasu on 103,125 eurot. Kokku 8 tundi, summa 825 eurot /tlk 87/.
4.5.Kohus on seisukohal, et kuna tegemist ei ole keeruka menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 825 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Tegemist ei ole ka õiguslikult keeruka tsiviilasjaga (nõude aluseks on telekommunikatsiooniteenuste lepingud ja selle lisad e osamaksetega vara müügilepingud) ning hageja on tsiviilasjas esitanud vaid maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse ning hagis esinevate puuduste tõttu hagiavalduse täiendused. Kohus leiab, et nõude alusdokumentidega tutvumiseks ja nõude analüüsiks ei kulu OÜ Julianuse Õigusbüroo töötajal, kes igapäevaselt samasisuliste nõuetega tegeleb ning hagiavaldusi kohtule koostab ja esitab, enam kui üks pooltund. TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud ka maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega on seadusandja maksekäsu kiirmenetluses limiteerinud võimalike menetluskulude mahtu ning maksekäsu kiirmenetluses kantud kuludest on põhjendatud hageja menetluskulud mitte enam kui 20 euro ulatuses. Kohus märgib, et ka Riigikohus on 08.03.2017. a asjas nr 3-2-1-165-16 märkinud (p 12.3), et seadusandja eesmärki piirata TsMS §‐ s 4842 sätestatud 20 euroga menetluskulusid kogu maksekäsu kiirmenetlusele kinnitab kolleegiumi arvates ka asjakohase seaduseelnõu seletuskiri, millega põhjendati 1. jaanuaril 2013. a jõustunud TsMS § 1741 lg 2 muudatust (hilisema seadusmuudatusega viidi § 1741 lg 2 tekst üle § 4842 tekstiks). Seletuskirja kohaselt: "Muudatusega soovitakse kõrvaldada maksekäsu kiirmenetluse senine puudus, nimelt ei saa erinevalt hagi menetlusest maksekäsu kiirmenetluses kulusid menetluse kuludena arvestada ja nende hüvitamist taotleda. Eelnõuga nimetatud võimalus luuakse, arvestades menetluse formaliseeritust, kehtestatakse maksekäsu kiirmenetluses menetluskulude fikseeritud määraks 20 eurot. Nimetatud summa peaks olema piisav menetluskulude hüvitamiseks, katmaks massavaldaja juristi ja ka füüsilise isiku avalduse täitmisele kulunud aja. Erinevalt hagimenetlusest hüvitatakse maksekäsu kiirmenetlusega kaasnevad arvestuslikud kulud nimetatud fikseeritud määras sõltumata sellest, kas maksekäsu kiirmenetluses kasutatakse lepingulist esindajat." Hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks ei kulu kohtu hinnangul enam kui 2 tundi, arvestades eelpool toodud põhjendatustega (ei ole tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega ning nõude aluseks on vaid telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingud ja selle lisad ning nimetatud lepingute alusel esitatud neli arvet). Hageja esindaja tunnitasu 103,125 eurot tund on kohtu hinnangul ülemäära suur, sest isegi keerukates õigusvaidlustes ei ole kohus pidanud esindaja tunnitasu suurust põhjendatuks enam kui 120 eurot tund. Seega kuna käesolevas asjas ei ole tegemist keerulise õigusvaidlusega, ei pea kohus esindaja tunnitasu põhjendatuks enam kui 90 eurot tund. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud 2,5 tunni ulatuses ja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot, kokku seega 245 eurot (2,5 h* 90 eurot/tund + 20 eurot).
2-17-113896
4.6.Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 175 eurot ja õigusabikulu summas 245 eurot, kokku 420 eurot.
4.7.TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest (844,16 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 831,42 eurot, s.o põhinõude summas 646,09 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 145,33 eurot ja võla sissenõudmiskulud summas 40 eurot) 98,49% ulatuses kostja ja 1,51% ulatuses hageja kanda. Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas 413,66 eurot (420 eurot * 98,49%).
4.8.Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.