G.P. hagi OÜ X. vastu kutsehaigusega põhjustatud tervisekahju hüvitamiseks 9674,35 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 13. septembri 2016. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
G.P. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
5. detsember 2017
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant: G.P. l (hageja), ik XXX; lepinguline esindaja advokaat Artur Maljukov Vastustaja: OÜ X. (kostja), rk XX; lepinguline esindaja vandeadvokaat Li Uiga
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 13. septembri 2016 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista OÜ-lt X. välja G.P. kasuks ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud kahjuhüvitis 3370,45 eurot. Kahju hüvitamise arvestus on otsuse lisa 1.
3.Mõista OÜ-lt X. välja G.P. kasuks igakuine kahjuhüvitis järgmise valemi alusel: kahjuhüvitis saadakse, kui korrutatakse ehituse keskmine statistiline kuu töötasu (avaldab Statistikaamet) hageja kutsehaigusest tingitud püsiva töövõime kaotuse protsendiga (praegu 30%), millest lahutatakse hagejale makstav töövõimetuspension ja hageja juurde teenitud töötasu osas, milles see ületab hageja töövõimele vastavat ehituse statistilist kuu töötasu ning saadud summa korrutatakse kostja osavastutuse määraga (21,45%) ning seejärel võetakse eelnevalt saadud summast 80% (kostja vastutuse ulatus, millest on arvestatud maha hageja enda
vastutus 20%). Viimasena saadud summa on igakuine kahjuhüvitis. Kahjuhüvitisest arvestatakse maha riiklikud maksud, kui seadus need ette näeb.
4.Kohustada G.P. t esitama OÜ-le X. iga kuu 1. kuupäevaks arvestus enda teenitud töötasude ja saadud töövõimetuspensioni kohta esitamisele eelnenud kuul. OÜ X. võib nõuda G.P. lt Maksu- ja Tolliameti kirjalikku kinnitust saadud tulude kohta.
5.Kohustada G.P. t teatama OÜ-le X. koheselt oma kutsehaiguse ja töövõime määra, kui need muutvad.
6.Igakuine kahjuhüvitis makstakse välja iga kuu viimasel kuupäeval.
7.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
8.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.G.P. l (hageja) esitas 26. märtsil 2015. a hagi AS X. (kostja) vastu kutsehaigusega põhjustatud tervisekahju hüvitamiseks ja palus mõista kostjalt välja ühekordse hüvitise 5299 eurot ning igakuise hüvitise 486,15 eurot. 1.1 Hagiavalduse kohaselt diagnoosis Kutsehaiguste ja töötervishoiukeskus hagejal
10.jaanuaril 2011. a kutsehaiguse. Kutsehaiguseks on ülekoormustõbi, mille tunnusteks on pitsumissündroom paremas õlas; õlavöötme ja käte valud ning lambalgia. Kutsehaiguse põhjustasid sundasendid ja korduvad liigutused kätega. Kutsehaigus tekkis aastatel 2004 kuni 2009, mil hageja töötas kostja juures. Kutsealase töövõime kaotus on 2011. a arstliku ekspertiisi järgi 40 %. 15. novembri 2013. a leidis ekspertiis, et kutsehaigus põhjustas töövõime kaotuse 30 % ja 30 % töövõime kaotusest põhjustas üldhaigestumine. Üldine töövõime kaotuse ulatus on 40%. Ekspertiisi otsus kehtib 20. septembrini 2018. a.
1.2.Hageja töötas kostja juures maalrina aastatel 2004-2009. Hageja tööülesanneteks oli pahteldamine, lagede värvimine ja krohvimine. Peamisteks tööasenditeks oli kükitamine, sirutamine ja püsti seismine. Töö tegemise ajal oli hageja pea kuklas või küljel. Hageja pidi vedama pahtlikotte, mille kaaluks oli 25 kg. Mõnikord esines objektidel töötades tuuletõmbus, kui objektil puudusid uksed ja aknad. Tööl tuli käia ka nädalavahetustel.
Hageja oli seisukohal, et kutsehaigus kujunes välja pikema aja jooksul töötades erinevates ametikohtades. Maakohtu määratud ekspert Kadri Hunt möönis, et tööga seotud haigestumine esines juba varasemate tööandjate juures ning on nõus hagejaga, et kutsehaiguse arengu põhjustasid töö kõikides eelpool nimetatud töökohtades.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et ta ei ole kutsehaiguse põhjustamises süüdi. Seda kinnitab ekspertiisiakt. Samuti märkis hageja ise, et kutsehaigus tekkis pikema perioodi jooksul. Ekspert avaldas oma arvamuses, et hageja ei oleks tohtinud pärast Tartu Hooldekodus töötamist asuda taas tööle maalrina. Hageja on ise väitnud, et asus taas maalrina tööle raha pärast. Tööandja saab vastutada kahju tekkimise eest, kui ta on käitunud õigusvastaselt, rikkunud tööohutusnõudeid või muid tööga seotud õigusnorme. Samuti peab tekkinud kahju olema põhjuslikus seoses õigusvastase tegevusega. Kutsehaigestumise uurimise toimiku materjalidest nähtuvalt ei tuvastatud kostjal mitte ühtegi õigusnormi rikkumist. Kuna hagejal olid kutsehaigusele iseloomulikud tervisehäired tekkinud juba 1990. a ning Tartu Majas töötamise lõpetas ta just seetõttu, et maalrina töötades ei soovinud enam tervist kahjustada, oleks hageja pidanud hindama oma tervislikku seisundit ja võimekust enne tööle asumist kostja juures taas maalrina. Kutsehaiguste uurimistoimiku kohaselt on hageja maalrina töötanud 13 aastat, millest AS-s X. oli ta töösuhtes 5 aastat, kuid reaalses töökeskkonnas viibis ainult 3,5 aastat. Ka selle aja jooksul oli töötajal võimalik valida tööetappe ja töö tempot, talle selgitati ergonoomilisi töövõtteid, suurendati puhkepauside arvu. Tööandja poolt olid jagatud töö- ja isikukaitsevahendid, s.t tehtud kõik, et töötajatel oleks turvaline tööd teha. Läbi olid viidud töökeskkonna riskianalüüsid ja töötajad käisid tervisekontrollides. Kostja märkis, et hageja valis ise endale tervist kahjustava töö vaatamata sellele, et kutsehaigusele iseloomulikud vaegused olid tal olemas juba Tartu Majas töötamise ajal. Samuti varjas hageja töötervishoiuarsti juures käies oma tegelikku tervislikku seisundit. Seega on hageja ise olnud hoolimatu oma tervise suhtes ja seega süüdi endal pöördumatu tervisekahjustuse tekkimises. Hüvitise arvestusest ei saanud kostja aru. Arvestada tuleb ka asjaolu, et hageja on ise väitnud avalduses, et ta on töötanud kostja juures ainult 13,73% töötatud ajast. Ka see protsent ei ole õige, sest väga suure osa ajast hageja tegelikult ei töötanud (viibis haiguslehel või oli puhkusel).
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus jättis 13. septembri 2016. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohus jättis poolte esindajate kulud poolte endi kanda. Maakohus jättis tunnistajatasu summas 17,34 eurot riigi kanda. Maakohus mõistis hagejalt välja kostja kasuks 720 eurot. Kutsehaigus on hageja väitel ja Regionaalhaigla Kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse töötervishoiuarsti teatise nr 13-2/2 10.01.2011 kutsehaiguse diagnoosimisest alusel välja
kujunenud aastatel 2004 kuni 2009. Kuna nimetatud seisukoht tekitab vaidlusi, siis tuleb analüüsida ka teisi esitatud dokumente ja tõendeid. Selle üle, et hagejal esineb kutsehaigus, pooltel vaidlust ei esine. Vaidlus esineb selles, kas selles on süüdi ainult üks tööandja ehk antud juhul kostja, et hagejal esineb kutsehaigus või on kutsehaigus välja kujunenud pikema aja vältel erinevate tööandjate juures ning kas kostja juures töötamine võis mõjutada kutsehaigestumist. Vastavalt kutsehaigestumise uurimiskokkuvõttele nr 8.2-35/233 08.02.2011 on kutsehaigestumise põhjustanud järgmised ohutegurid: sundasendid ja korduvad liigutused kätele, kuid uurimise käigus ning esitatud materjalide alusel kostja suhtes rikkumisi ei tuvastatud. Kokkuvõttest selgub samuti, et tervisekontrolli otsuse alusel on töötaja lubatud siiski töötama ning 2006. on talle soovitatud vesivõimlemist, kus hageja oma sõnade kohaselt ka käis ja lisaks ka veel massaažis. 06.11.2009 on hageja ise esitanud tööandjale perearsti poolt väljastatud tõendi, mis vastunäidustab töötamise sundasendis, kõrgustes, tuuletõmbuses ning raskuste teisaldamisel üle 3 kg. Seejärel töösuhe lõpetati. Kutsehaiguse väljakujunemist on mõjutanud kindlasti ka varasemad töötamised, kus eelduslikult töötamisel esinevad sundasendid (Tartu Ehitusmaterjalide tehas, Lihakombinaat, Tartu Maja, AS X. ). AS-s X. aastatel 2004-2009 töötamisega seoses on hageja kutsehaigusega seotud asjaolud eksperdi arvates olnud järgmised: • 20.10.2004 on hageja käinud töötervishoiualasel tervisekontrollis – töötervishoiuarst on andnud loa töötada maalrina kuni oktoobrini 2006. a. Töötamine staatilistes sundasendites, pea kuklas või küljel, koormus kätele, raskuste käsitsi teisaldamine, tuuletõmme, töötamine kõrgustes. • Järgmise töötervishoiualane tervisekontrolli käigus, mis toimus 25.09.2007, on töötervishoiuarst andnud loa töötada maalrina kuni septembrini 2009, kuid on märkinud soovitustesse, et hageja vajab ravikehakultuuri (vesivõimlemist) - järelikult on olnud juba tugielundkonna ülekoormuse nähud, mis on iseloomulikud maalri elukutsele. Hageja on nendel aastatel terviseprobleemide tõttu vajanud sageli töövõimetuslehte ja saanud taastusravi. 06.11.2009 on perearst tööandja jaoks kirjutanud teatise, kus on kirjutatud vastunäidustatuks töötamine sundasendites, kõrgustes, tuuletõmbuses ning raskuste teisaldamise üle 3 kg. Tööandja on seejärel lõpetanud töösuhte. • Perearst on suunanud töötaja kutsehaiguste kliinikusse, kus töötaja on viibinud 16.11.2009 -19.11.2009 PERH Kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuses, kus töötajal on diagnoositud rakenduse, ülepingutuse ja survega seotud pehmete kudede haigestuminekaela-, õlavöötme- ja käte müofastsiaalne valu; parema õla rotaatormanseti pitsumissündroom ning seljavalu. 25.02.2010 on väljastatud teatis tööst põhjustatud haigestumise kohta. Hageja siis juba reaalselt ei töötanud. Vaatamata saadud medikamentoossele ja taastusravile tema tugielundkonna probleemid püsisid ning 03.01.2011 - 07.01.2011 viibis töötaja korduvekspertiisil PERH Kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuses, kus erinevate uuringute tulemusena tuvastatati G.P. l kutsehaigus (patsient vahepeal töötanud ei olnud). Kutsehaiguse väljakujunemise perioodiks on komisjon pidanud 2004-2009. Diagnoosideks ülekoormushaigus- pitsumissündroom paremas õlas; õlavöötme-, käte müofastsiaalsed valud; lumbalgia. Edasisteks soovitusteks on kompleksne taastusravi, sanatoorne ravi, vajadusel medikamentoosne ravi ning määratud dünaamilise kontrolli tähtajaks 2013. Pensioniameti arstliku ekspertiisi komisjon on 07.11.2011 määranud G.P. osaliselt töövõimetuks - 40% ulatuses seoses üldhaigestumisega ning 40% ulatuses seoses kutsehaigestumisega, mis annab kokku püsiva töövõime kaotuseks 50%.
Maakohus leidis, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Tööandja ehk kostja saab vastutada ainult sellise kahju tekitamise eest, mille ta on tekitanud õigusvastase käitumisega, tööohutusnõudeid või muid tööga seotud õigusnorme rikkudes. Maakohus ei tuvastanud kostja poolt töösuhetest tulenevat lepingu rikkumist. Maakohus leidis, et kostja on järginud käibes vajalikku hoolt ega ole põhjustanud kahju ei tahtlikult ega hooletusest. Ainuüksi asjaolu, et hagejal on diagnoositud kutsehaigus, kasvõi kostja juures töötades, ei saa olla aga aluseks võimaliku kahju väljamõistmisele. Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata, siis ei pidanud kohus vajalikuks analüüsida alternatiivset nõuet deliktiõiguse seisukohalt ning samuti hüvitise arvestust.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas 4. novembril 2016. a maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja ajavahemiku 01.06.2009 – 31.12.2015 eest ühekordne kahjuhüvitis summas 10547,16 eurot ja alates 01.01.2016 kuni hageja tuvastatud püsiva töövõime kaotuse lõppemiseni hüvitis igakuiselt 140,36 eurot (bruto) kuus, mida indekseeritakse alates 01.01.2016 iga-aastaselt ehituse tegevusala keskmise eelmise aasta brutokuupalga juurdekasvutempoga, mis avaldatakse Statistikaameti veebilehel www.stat.ee tabelis PA5211. Alternatiivselt palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja mõistja kostjalt perioodi 01.06.2009-31.12.2016 eest välja ühekordne kahjuhüvitis 8110,15 eurot ja alates 01.01.2017 kuni tuvastatud püsiva töövõime kaotuse lõppemiseni hüvitis igakuiselt 86,37 eurot kuus, mida indekseeritakse alates 01.01.2017 igakuiselt ehituse tegevusala keskmise eelmise aasta brutokuupalga juurdekasvutempoga, mis avaldatakse Statistikaameti veebilehel www.stat.ee tabelis PA5211. Teise alternatiivina palub hageja maakohtu otsuse tühistada ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus rikkunud TsMS §-s 436 ja § 442 lõikes 8 sätestatut. Maakohus ei võtnud seisukohta apellandi viidatud asjaoludele, mida on kostja jätnud tegemata. Ebaõige on maakohtu põhjendus, et hageja ei nimetanud ühtegi konkreetset normi, mida rikkus kostja. Kohus peab ise faktilised asjaolud subsumeerima vastava õigusnormiga: 2) rikkus maakohus alternatiivsete nõuete lahendamise järjekorda. Esmalt pidi maakohus hindama hageja nõuet deliktiõiguse alusel ning seejärel lepinguõiguse sätete kohaselt; 3) on maakohus valesti määranud tõendamiskoormuse. Hageja täitis oma tõendamiskoormuse, kuna hageja tõendas, et tal on kutsehaigus tekkinud ja nimetanud tööandja tegevused ja tegevusetused, mille tulemusena võis kutsehaigus tekkida. Kostja pidi vastutuseks vabanemiseks tõendama, et täitis vastavad nõuded; 4) rikkus kostja TLS § 43 lg-tes 1, 2 ja TLS § 44 lg-s 3, TLS §-s 52 ja TTOS § 3 lg-s 3 sätestatud tööaja normi. Tööandja ei ole ületunnitööd kompenseerinud vaba ajaga. See kahjustas hageja tervist. Isegi juhul, kui tööajanormi oleks järgitud, eeldatakse, et töökeskkonnas olevad ohutegurid kahjustavad tervist; 5) rikkus kostja TTOS § 2 lõikes 2 sätestatut ja muid TTOS-s sätestatud nõudeid. Hageja pidi erinevalt teistest töötajatest töötama korrusel üksinda. See suurendas hageja töökoormust ja oli
psühholoogiline ohutegur. Hagejal puudus ka puhkeruum, mis on TTOS § 11 järgi kohustuslik. Puudus ka puhas joogivesi. 6) ei viinud kostja läbi sisekontrolli TTOS § 13 lg 1 p 1 kohaselt; 7) ei teinud kostja piisaval määral riskianalüüse. Kostja ei ole tõendanud, et ta on hinnanud hageja terviseriski raskuste käsitsi tõstmisel; 8) ei korraldanud kostja hageja jaoks isikukaitsevahendite väljaõpet. Samuti ei ole kostja informeerinud hagejat töökeskkonna ohuteguritest, riskianalüüsi tulemustest ega tervisekahjustuse vältimiseks rakendatavatest abinõudest; 9) ei taganud kostja antud töövahendid (tellingud, käärtõstuk, värvirullid jm) seda, et hageja tervis ei saaks kahjustatud ja töövahendid ei arvestanud töö laadi ja töötaja füüsilisi ja vaimseid võimeid; 10) ei tõendanud kostja oma väidet, et töö toimus suletud ruumis. Tööd tehti ka ruumides, kus puudusid aknad ja uksed ning esines tuuletõmbus; 11) ei kontrollinud kostja seda, kas objektidel olevad ehitised võisid sisaldada asbesti; 12) juhtus hagejaga kostja juures töötades tööõnnetus. Hageja töötas pikka aega värvirulli pikendusega ning seejärel hakkas hagejal käima pea ringi ja hageja käed muutusid jõuetuks ning hageja kukkus tõstukist alla. Kostja ei võimaldanud hagejale kaitsevööd. Kostja ohutusjuhendis viidatud viisil nööri sidumine ei ole kohane ohutusabinõu ning nööri sidumisel hoone külge võib isik end veelgi rohkem vigastada; 13) töötas hageja sisselülitamata ventilatsiooniga kohtades, kus ventilatsioon ei töötanud või see puudus. Ohutusjuhendis on kirjas, et sisselülitamata ventilatsiooniga ei tohi maalrid töötada; 14) oli hageja sunnitud sööma toitu töökohas, kus asusid ohtlikud kemikaalid, pahtel ja asbest; 15) ei välista kostja vastutust asjaolu, et hageja tervis oli kahjustatud juba enne kostja juurde tööle asumist. Vastusena ringkonnakohtu küsimustele märkis hageja, et ta sai töötasu 17.02.2011-31.12.2015 SA-lt Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus. Ajavahemikul 01.06.2009 kuni 16.02.2011 hageja töötasu ei saanud. Hageja lisas tabeli brutotöötasu suuruse kohta 04.03.2011 – 03.12.2015. Apellandi väitel on ta alates 29.05.2017 kuni käesoleva ajani töötu. Töövõimetuspensioni saab apellant 175,94 eurot kuus. Apellant esitas omapoolsed arvestused, milline tööandja millises ulatuses on tema töövõimekaotust võinud mõjutada ning märkis, et AS-i X. osas on see 21,45 %. Apellant tegi vastustajale kompromissi ettepaneku, et vastustaja tasuks apellandile ühekordset hüvitist 01.06.2009 – 31.12.2006 perioodi eest summas 5000 eurot ja igakuiselt alates 01.01.2017 85 eurot, mida igaaastaselt indekseeritakse ehituse tegevusala keskmise eelmise aasta brutopalga jurdekasvutempoga.
5.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Kostja palub jätta menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Vastuse kohaselt: 1) ei ole hageja märkinud apellatsioonkaebuses, mida on jätnud kostja tegemata või rikkunud. Seda ei ole võimalik tuvastada ka toimikumaterjalide põhjal. Kostja esitas vastuses hagile vastuväited ja tõendid oma väidete tõendamiseks. Hageja ei ole oma väiteid tõendanud; 2) ei ole hageja tõendanud tööaja normistiku rikkumist. Maakohtule esitati tööaja kohta tabelid. Ka hageja ise kinnitas seletuskirjas Tööinspektsioonile oma tööaja kestust. Hageja suusõnalised väited rikkumise kohta ei ole tõendiks. Tööinspektsioon leidis, et hageja ei ole rikkunud TTOSi;
3) langetas maakohus otsuse lähtuvalt hageja esitatud faktilistest asjaoludest. Apellant ei ole toonud välja asjaolusid, mida maakohus ei ole vaatamata nende esitamisele hageja poolt arvestanud. Kohtuotsuse tühistamise aluseks ei saa olla õigusaktide paljasõnaline tsiteerimine; 4) ei ole hageja tõendanud eeldusi, mille tõttu saaks kostja vastutada lepinguliste kohustuste rikkumise eest. Lepinguliste kohustuste rikkumise tuvastamise eeldusi ja nende eelduste tõendatust käsitles maakohus otsuse punktides 37, 38 ja 39; 5) on kostja tõendanud, et hageja on ise süüdi kahju tekkimises. Deliktilise üldvastutuse korral vabaneb tööandja kahju hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab mõne VÕS § 1045 lõikes 2 nimetatud õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (VÕS § 1050 lg 1). Kostja tõendas õigusvastasuse ja süü puudumise. Puuduvad kõik deliktilise vastutuse eeldused, v.a. kahju olemasolu; 6) esitas hageja apellatsioonkaebuse punktis 3.2. ja selle alapunktides uued asjaolud ja väited, mida maakohtus ei esitatud ega arutatud. Maakohus ja kostja juhtisid nelja aasta jooksul, mil hagi oli esimese astme kohtu menetluses, hageja tähelepanu nõuete selgitamiseks ja täpsustamiseks. Kõik nõuetega seotud väited, avaldused ja taotlused tuleb esitada hagis, eelistungil või hiljemalt kohtu määratud ajaks. TsMS § 633 lg 5 kohaselt ei ole lubatav apellatsioonkaebuses uute väidete esitamine ilma selleta, et oleks põhjendatud, miks neid esimese astme kohtus ei esitatud. Need väited tuleb jätta tähelepanuta; 7) ei ole hageja maakohtu menetluses viidanud, milliseid konkreetseid õigusnorme kostja rikkus. Kostja tegi enda poolt kõik vajaliku tööohutuse tagamiseks: korraldas tervisekontrollid, koostas riskianalüüsid, ohutusjuhendid jm vajaliku. Ebausutav on hageja väide, et teda ei juhendatud ja võeti ainult allkirjad. Hageja ei ole seda väidet varem esitanud ja seda tõendanud; 8) on ebaõige hageja seisukoht, et hageja ei peaks tõendama üldse midagi. Hagimenetluses peab kumbki pool tõendama TsMS § 230 lg 1 kohaselt neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seadusest ei tulene teisiti; 9) on hageja olnud ise hoolimatu ja vastutustundetu oma tervisliku seisundi suhtes. Asudes maalrina tööle, pidi hageja teadma, et tema tervislik seisund ei ole enam selline, mis lubaks jätkata tööd maalrina. Maakohus motiveeris ja põhjendas otsuses piisavalt seda, et hageja oli ise oma tervise suhtes hoolimatu; 10) sätestab PS § 29 igaühe õiguse vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Hageja oli lõpetanud juba varasemalt töötamise maalrina tervise tõttu ja läinud kergemale tööle, kuid otsustas raha pärast asuda uuesti tööle tervist kahjustavale tööle. Lisaks ebasobiva töö valikule ei teavitanud hageja kostjat ja töötervishoiuarsti oma tervislikust seisundist. Oma otsusega võttis hageja ise teadliku riski, et tema tervis halveneb; 11) on lisaks kutsehaigusele diagnoositud hagejal ka üldhaigestumine ja sellest tulenev töövõimetus; 12) ei ole hageja tõendanud põhjuslikku seost tööandja tegevuse või tegevusetuse ja talle tekkinud kahju vahel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normide väära kohaldamise ja menetlusnormide rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsusele, millega mõistab kostjalt välja hageja kasuks ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaga sissenõutavaks muutunud kahjuhüvitise 3370,45 eurot ja igakuise hüvitise alates ringkonnakohtu otsuse tegemisest. Ringkonnakohus määrab kindlaks hüvitise arvestamise korra ning igakuise hüvitise maksmiseks vajalike andmete esitamise korra. Menetluskulud jätab ringkonnakohus poolte endi kanda.
7.Hageja nõuab kostjalt kutsehaigusest tingitud osalisest töövõime kaotusest põhjustatud kahju
hüvitamist, mis on tekkinud töötamisest kostja juures. Hageja esitatud andmete alusel kujunes tema kutsehaigus tervisekahjustusena välja töötamise ajal erinevate tööandjate juures, ning erinevad tööandjad vastutavad osavastutuse põhimõttel VÕS § 127 lg 4 alusel, lähtudes igaühe juures töötamise proportsionaalsest ajast. Hageja esitas ringkonnakohtule oma tööstaaži jagunemise kohta erinevate tööandjate vahel ning leidis, et kostja osavastus on 21,45 %. Ringkonnakohtu istungil nõustus kostja nimetatud osavastutuse määraga.
8.Apellatsioonimenetluses ei ole vaidluse all järgmised olulised asjaolud: 1) hageja töötas perioodil 02.11.2004 kuni 09.11. 2009 kostja juures maalerviimistlejana; 2) hagejal diagnoositi 10.01.2011 kutsehaigusena ülekoormustõbi, mille tunnusteks on pitsumissündroom paremas õlas; õlavöötme ja käte valud ning luambalgia. Kutsehaiguse põhjustasid sundasendid ja korduvad liigutused kätega; 3) hagejal tuvastati kutsealase töövõime kaotus 2011 aastal 40 %; 4) 15.11.2013 leidis ekspertiis, et kutsehaigus põhjustas töövõime kaotuse 30 % ja 30 % põhjustas üldhaigestumine. Üldine töövõime kaotuse ulatus on hagejal 40 %; 5) hageja töötas erinevate tööandjate juures ning kostja vastutab kutsehaiguse tekkimise eest 21,45 % ulatuses.
9.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses kahju hüvitamise eelduste, hageja enda vastutuse olemasolu ja suuruse ning varalise kahju suuruse üle.
10.Lähtudes hageja taotlusest tuleb esmalt kontrollida nõude rahuldamise võimalusi tööandja õigusvastasele teole (deliktile) tuginevalt. Ringkonnakohus teeb esmalt kindlaks kahju, antud juhul kutsehaiguse tekkimise, töövõime kaotuse ja sissetulekute vähenemise (I); seejärel kostja poolt õigusaktide ettekirjutuste rikkumise ehk kostja teo/tegevusetuse õigusvastasuse (VÕS § 1045 lg 1 p 2) (II): põhjusliku seose teo ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4) (III) ja määrab kindlaks hüvitise suuruse (IV) lõpetuseks esitatakse menetluskulude jaotus (V). I
11.Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) § 23 lg 1 kohaselt on kutsehaigus töökeskkonna ohutegurist või töö laadist põhjustatud tervisekahjustus, mis on kantud kutsehaiguste loetelusse. Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes kogub selleks andmeid töötaja praeguste ja varasemate tööolude ja töölaadi kohta (lg 5). Seega on kutsehaigus haigus, mille põhjused on seostatavad töötingimuste või töölaadiga ning mille on diagnoosinud töötervishoiuarst. Ringkonnakohus leiab, et hagejal kahju tekkimine on tõendatud kutsehaiguse diagnoosimisega, mille kohaselt on hageja töövõime kutsehaiguse tõttu 30 või 40 % vähenenud.
12.Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse teatise kohaselt diagnoositi hagejal kutsehaigestumine 07.01.2011. Teatise kohaselt kujunes kutsehaigus välja 2004-2009. Ohuteguritena on nimetatud sundasend, korduvad liigutused kätele (I kd lk 8). 17.03.2011 tuvastati otsusega nr 723778 hagejal osaline töövõimetus, töövõime kaotuse protsent 40, põhjus kutsehaigus (I kd lk 10). Töötervishoiu arst V. Pille on 15.02.2010 märkinud samuti ohuteguritena nimetatud sundasendid, ja korduvad liigutused kätele (I kd lk 118). Hagejale põhjustas kutsehaiguse füüsiline töö, sundasendid kätele-õlavöötmele, korduvad ühetaolised liigutused.
Riigikohus on avaldanud seisukoha, et kui töötaja ei ole jõudnud vanaduspensioni ikka ja tema töövõime on vähenenud kutsehaiguse tõttu, siis võib eeldada, et tema tervislik seisund ei võimalda tal töötada ja ta ei leia tööd ning on kaotanud sissetuleku just kutsehaiguse tõttu. Samas ulatuses kutsehaiguse tagajärjel töövõime vähenemisega on eelduslikult vähenenud töötaja võime saada sissetulekut (RKTKo nr 3-2-1-114-08 p 13) Seega saab ka käesolevas asjas eeldada hageja sissetuleku vähenemist (võrdeliselt kutsehaiguse tagajärjel töövõime vähenemise ulatusega) ja vastupidist oleks saanud tõendada kostja.
II
13.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldustega, et kostja teo õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole käesolevas asjas alust.
14.Ringkonnakohus nõustub küll sellega, et tööandja tegevuse õigusvastaseks lugemiseks ei piisa ainuüksi sellest, et töötaja sai tööandja juures töötamise ajal kutsehaiguse. Lisaks kutsehaigusele peab tööandja olema rikkunud oma kohustusi ohutu ja tervisliku töökeskkonna tagamisel. Kuna hageja nõue põhineb väitel, et kostja käitus õigusvastaselt, peab kostja vastutusest vabanemiseks tõendama, et tema on tööohutuse nõudeid täitnud.
15.Hageja töötas kostja juures 2004-2009 ning sellel perioodil on koostatud vaid üks riskianalüüs 2006. aastal. Hageja sai riskianalüüsist aga esmakordselt teada maakohtu menetluse ajal. Riskianalüüside tulemustest töötajate informeerimata jätmisega rikkus tööandaja kohustust teavitada töötajaid igast võimalikust ohutegurist. Maakohtu poolt määratud ekspert K. Hunt tõi esile, et hageja käis töötervishoiualases tervisekontrollis 20.10.2004.Töötervishoiuarst andis loa töötada maalrina kuni oktoobrini 2006. Kontrolliaktis on nimetatud ohuteguritena: töötamine staatilistes sundasendites, pea kuklas või küljel, koormus kätele, raskuste käsitsi teisaldamine, tuuletõmme, töötamine kõrgustes. Töö ka intensiivsem, kuna tihti sunnib tagant objekti üleandmise tähtaeg. Järgmine töötervishoiualane tervisekontroll toimus 25.09.2007 ning hagejale soovitati ravikehakultuuri. Eksperdi arvates tõendas eeltoodu, et hagejal esinesid tugielundkonna ülekoormuse nähud, mis on iseloomulikud maalri elukutsele. Eksperdi hinnangul hageja kutsehaigus kostja juures süvenes, kuna töö oli raskem (võrreldes hageja töötamisega hooldekodus), töö intensiivsus oli suurem, staatilised sundasendid, korduvad ühetaolised liigutused (II kd lk 147). Maakohus kuulas 27.05.2013 kohtuistungil tunnistajana ära töötervishoiuarsti Viive Pille. Kokkuvõtvalt olid V. Pille seisukohad järgmised: ohutegurid maalrina olid koormus kätel, pahteldamised, värvimised, üles-alla liigutused õlast. Intensiivsed jõu rakendamist nõudvad liigutused üle 60 kraadise nurga all. Selline kutsehaigus võib välja kujuneda aasta, paariga. 2004 võis ta tõenäoliselt asuda tööle, tervisenäitajad ei välistanud seda. Medicoveri koostatud riskianalüüsis oli välja toodud risk, mis ütles, et töö võib põhjustada haigestumist. Võib-olla oleks tööandja pidanud sellele tähelepanu pöörama (II kd lk 75).
16.Hageja väitel rikkus kostja TLS § 43 lõikes 1 ja 2 ja TLS § 44 lõikes 3, TLS §-s 52 ja TTOS § 3 lõikes 3 sätestatud tööaja normi. Tööandja ei ole ületunnitööd kompenseerinud vaba ajaga. See kahjustas hageja tervist. Isegi juhul, kui tööajanormi oleks järgitud, eeldatakse, et töökeskkonnas olevad ohutegurid kahjustavad tervist. Hageja väitel rikkus kostja TTOS § 2 lõikes 2 sätestatud nõudeid. Hageja pidi erinevalt teistest töötajatest töötama korrusel üksinda. See suurendas hageja töökoormust ja oli psühholoogiline ohutegur. Hagejal puudus ka puhkeruum, mis on TTOS § 11 järgi kohustuslik. Puudus ka puhas
joogivesi. Kostja poolt koostatud „ohutusjuhend maalrile“ p 4.8. kohaselt peab viimistusmaterjalidest töösegude valmistamisel ning värvikatete peale kandmisel ruumis olema vähemalt kaks inimest (I kd lk 142). Kostja ei ole ümber lükanud hageja esitatud väiteid ega tõendanud, et hageja ei töötanud üksinda, et talle oli alati tagatud puhkeruum ja puhas joogivesi.
17.Hageja väitel ei viinud kostja läbi sisekontrolli TTOS § 13 lg 1 p 1 kohaselt Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostja viis läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandas, korraldas ja jälgis töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes. Hageja väitel ei ole teinud kostja piisaval määral riskianalüüse. Kostja ei ole tõendanud, et ta on hinnanud hageja terviseriski raskuste käsitsi tõstmisel. Ringkonnakohus nõustub hagejaga ja peab ebapiisavaks, arvestades AS X. tööspetsiifikat (ehitustööd), et perioodil 2004-2009 viidi läbi vaid üks riskihindamine, milles oli märgitud hulgaliselt ohutegureid ja ka nimetatud meetmed terviseriski vähendamiseks. Näiteks tuli riskianalüüsi kohaselt tööandjal sundliigutuste ja sundasendite esinemisel kujundada regulaarsed puhkepausid ning töö- ja puhkeaja režiim. Tekkinud lihas-liiges ülekoormusnähtude leevendamiseks võimaldada töötajatele taastusravi; pidada vahelduvaid pause ja kasutada ratsionaalsusprintsiipi, st võimaldada töötajal teha tööpäeva jooksul erinevaid tööoperatsioone, mis on seotud eelmisest tegevusest erinevate lihaste ja liigeste tööga (I kd lk 135). TTOS § 13 lg 1 p 4 kohaselt tuli tööandjal töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostada kirjalik tegevuskava, milles nähakse ette ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende ajakava, teostajad, ning eraldada selleks vajalikud vahendid. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole hageja terviseriskide vältimiseks rakendanud kutsehaiguse ennetamiseks vajalikke abinõusid piisavalt. Kostja jättis teostamata sisekontrolli, et avastada võimalikud riskid, mis seondusid kutsehaiguse väljakujunemisega. Seega on kostja rikkunud TTOS § 121 lõiget 1 ja TTOS § 13 lõike 1 punkti 1. Kostja jättis hageja tervist ohustavate terviseriskidega töö korraldamisel arvestamata, ning ei koostanud riskide vähendamise tegevuskava, millega rikkus TTOS § 13 lõikeid 3 ja 4.
18.Tööinspektor K. Mihkra on 2011 aastal võtnud seletuskirjad kahelt isikult, kes töötasid koos hagejaga 2009 aastal kostja juures. Jelena Prokopjuki seletuse kohaselt töötas ta AS-is X. kaks kuud, kuna töötingimused ei olnud sobivad. Tööpäevad olid pikad, tööl tuli vahel käija ka nädalavahetustel, objektidel tuli teisaldada raskeid pahtlikotte ja värvinõusid. Osadel objektidel esines temperatuuri kõikumisi (I kd lk 27). Sulev Soome seletuskirja kohaselt oli tema tööülesandeks materjalide viimine objektidele, sealjuures maalritele. Maalrid pidid materjalid ise töökohtadele tassima. Töölepingus välja toodud tööaeg 8.00 – 16.30 ei pidanud alati paika. Oli päevi, kus lõpetati tööpäev hilja õhtul. Objektide üleandmise kuupäeva lähenedes käidi tööl ka nädalavahetustel. Objektidel ei olnud ruumid õige temperatuuriga ning naistel puudus riietusruum. Riideid vahetati ja söödi pahtlikottide vahel. Tihti olid temperatuurid objektidel alla lubatud normi ja esines tuuletõmbusi. Maalritel ei olnud võimalik valida tööliiki, kuna anti kätte kindel tööruum, mille maaler tegi üksinda. Sellega seoses oli pidev töö ka sundasendis (I kd lk 27).
19.Ringkonnakohus loeb seletuskirjadega tõendatuks, et tööandja rikkus TLS §-des 43 ja 44 sätestatud tööaja ja ületunnitöö regulatsiooni. Samuti tõendavad seletuskirjad, et kostja ei taganud nõuetekohast töökoha sisekliimat, millega rikkus TTOS § 6 lg-s 4 toodut Hageja riski tasemena on kostja märkinud 2, mida on kirjeldatud, kui mõõdukat koormust, kusjuures teatud töötajate kategoorial võib tekkida ülekoormus, mistõttu nende töökorraldust on vaja muuta ja töökoht ergonoomiliselt ümber kujundada. AS X. poolt SA-le Põhja-Eesti regionaalhaigla edastatud vastuse kohaselt on tööandja ise nimetanud hageja töö ohuteguritena
raskuste teisaldamist (pahtlikott kaalub 25 kg), sundliigutused ja pahtlitolm. Samas on kostja märkinud, et tööaja intensiivsust reguleerib töötaja ise (I kd lk 129).
20.Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole tõendanud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimist ning seetõttu puudub alus hagejale tervisekahjustusega tekkinud kahju hüvitise välja mõistmata jätmiseks. Ringkonnakohus leiab, et kostja on süüdi hagejale kahju põhjustamises. Vastavalt VÕS § 1050 lg 1 eeldatakse kahju tekitaja süüd. Kostja ei vastuta kutsehaigusega hagejale tekitatud kahju eest, kui ta tõendab mõne VÕS § 1045 lg 2 toodud õigusvastasust välistava asjaolu esinemise. Ringkonnakohus tuvastas eelpool, mis osas oli kostja tegevus vastuolus õigusaktidega kehtestatud nõuetega ja/või missuguseid seadusest tulenevaid ohutusnõudeid kostja rikkus. Sellega on tõendatud, et kostja kahjustas hageja tervist kahjulike töötingimustega ning põhjustas sellega hagejale kutsehaiguse. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kostja esile ei ole toonud.
III
21.Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse teatise kohaselt on hagejale põhjustanud kutsehaiguse järgmised ohutegurid: sundasendid, korduvad liigutused kätele (I kd lk 8). Samade ohutegurite esinemise mõju kinnitas ka kohtu poolt määratud ekspert Kadri Hunt. Ringkonnakohus loeb tõendatuks ekspertiisi, Jelena Prokopjuki ning Sulev Soome seletustega, et kostja juures töötades esinesid ohutegurid, mis põhjustasid hagejal kutsehaiguse. Põhjuslikku seost saab tuvastada conditio sine quo non meetodit kasutades. Eelpool selgitatu kohaselt rikkus kostja töötervishoiunorme, mis on soodustanud ohutegurite negatiivset mõju hageja tervisele. Hagejal tuvastati 07.01.2011 kutsehaigestumine, mis kujunes välja kostja juures töötamisel aastatel 2004-2009. Ringkonnakohus leiab, et asjas esitatud tõendite alusel saab tuvastada põhjusliku seose hagejal kutsehaigusega tekkinud kahju ja kostja teo (tegevusetuse) vahel. Kostja tegevus - hagejale kutsehaigusega töövõimest 40% kaotuse põhjustamine - oli hageja väidatava kahju - sissetuleku osalise kaotuse - põhjuseks. Riigikohus on märkinud, et tuleb lähtuda eeldusest, et esineb põhjuslik seos hageja kahju ja selle vahel, et kostja põhjustas kutsehaigusega hagejale töövõimest 40% kaotuse. Kostja vabaneb kahju hüvitamisest, kui ta tõendab, et hageja ei töötaks endisel erialal või ei töötaks üldse ka siis, kui ta poleks kostja süül töövõimet osaliselt kaotanud (vt Riigikohtu 6. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-10, p 10; 7. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-11, p 12). Maakohtu poolt määratud ekspert K. Hunt kinnitas, et pöördumatud muutused tekkisid hageja tervises 2004-2009 (II kd lk 145). Põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga ei ole mitte niivõrd riskianalüüside tegemine või tegemata jätmine, vaid terviseriskide kohta andmete puudumine ja hagejale ning töötervise kontrolli läbiviijale edastamata jätmine. Töötaja ei teadnud riskianalüüsi tegemata jätmise tõttu ohuteguritest ega osanud tervist hoida tervist kahjustavates tingimustes töötamise ajal (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-09). IV
22.Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat
asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Isik ei tohi saada kahju hüvitamisest kasu. Seetõttu tuleb kahju hüvitisest arvestada maha saadav töövõimetuspension ja hageja juurde teenitud töötasu osas, milles see ületab hageja töövõimele vastavat keskmist statistilist ehituse valdkonna töötasu. Võttes arvesse, et tegu on osavastutusega, tuleb hageja saadav töövõimetuspension ja juurde teenitud töötasu töövõimet ületavas osas arvestada maha vastavalt osavastutuse määrale.
23.Kahju suuruse arvestamisel tuleb võtta aluseks keskmine töötasu ehituse valdkonnas ühe aasta lõikes. See avaldatakse Statistikaameti veebilehel (www.stat.ee). Isegi juhul, kui hageja töötasu oli varasemalt keskmisest suurem, ei saa seda arvesse võtta, kuna suuremat töötasu saadi tervist kahjustades. Vastasel korral oleks kahju hüvitamine vastuolus sätte eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Kahju ei saa hüvitada eeldades, et hageja oleks jätkanud tervisekahju tekitavat tööd. Ringkonnakohus võtab aluseks keskmise ehituse töötasu ja sellest tuleb lähtuda ka perioodilise kahjuhüvitise suuruse arvestamisel.
24.VÕS § 139 lg 1 sätestab, et juhul, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Isiku surma põhjustamise või tema tervise kahjustamise korral võib kahjuhüvitist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel vähendada üksnes juhul, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus (VÕS § 139 lg 3). Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja ei näidanud piisavalt üles hoolsust oma tervise kaitsmisel.
25.Maakohus tuvastas, et hagejal olid terviseprobleemid teada juba 1990-ndatel aastatel ning hageja enda selgituste kohaselt lõpetas ta töötamise Tartu Majas põhjusel, et ta ei soovinud oma tervist kahjustada (otsuse p 38). Ka ekspert märkis, et kaela-, käte ja alaselja valud esinesid hagejal juba 1990-ndatest aastatest, mil esines ka tööga seotud haigestumusi (kd II, tl 145). Ekspert sedastas, et 2007. aastal teatas arst hagejale, et tal esineb iseloomulikke tunnuseid maalri kutsehaigusele. Vaatamata sellele jätkas hageja töötamist maalrina. Seega teadis hageja juba 1990-ndatest aastatest alates, et tehtud töö võib tema tervist kahjustada ja jätkas töötamist ka pärast 2007. aastat, mil hagejale pidi olema täielikult selge, et maalri töö võib ta tervist kahjustada. On ilmne, et liigne töötamine halveneva tervise baasil kahjustab tervist. Seda eriti olukorras, kus hagejal olid kutsehaiguse sümptomid ja arst oli teda kutsehaigestumise ohust teavitanud. Seetõttu võttis hageja kutsehaiguse saamise riski osaliselt ise.
26.Lähtuvalt vaba eneseteostuse põhiõigusest (PS § 19 lg 1) võib iga inimene valida omale ise töö ja teha seda ka juhul, kui see tema tervist kahjustab. Vabadus teha elus ise valikud, sh valida töökohta ja otsustada oma tervise üle, on inimväärikuse alus. Samas ei saa sellistest isiku valikutest tuleneva kahju eest vastutada teine isik. Seetõttu tuleb kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 ja lg 3 alusel eeltoodud põhjustel vähendada. Ringkonnakohus on seisukohal, et kahjuhüvitust tuleb vähendada 20% ulatuses. See on osa, milles hageja kahjustas oma tervist teadlikult ise. Seega kuulub kostjal hageja kahjust hüvitamisele 80%, arvestades kostja osavastutuse määra (21,45%). Seetõttu peab kostja tasuma hagejale hüvitise, mis vastab tema osavastutuse määrale tekkinud kahjust (21,45%) ja saadud summast 80%-le.
27.Ringkonnakohus arvestab eeltoodust lähtuvalt kahjuhüvitist järgmiselt. Kahjuhüvitis saadakse, kui korrutatakse ehituse keskmine statistiline kuu töötasu (avaldab Statistikaamet) hageja kutsehaigusest tingitud püsiva töövõime kaotuse protsendiga (praegu 30%), millest lahutatakse hagejale makstav töövõimetuspension ja hageja juurde teenitud töötasu osas, milles see ületab hageja töövõimele vastavat ehituse statistilist kuu töötasu ning saadud summa
korrutatakse kostja osavastutuse määraga (21,45%) ning seejärel võetakse eelnevalt saadud summast 80% (kostja vastutuse ulatus, millest on arvestatud maha hageja enda vastutus 20%). Viimasena saadud summa on igakuine kahjuhüvitis. Kahjuhüvitisest arvestatakse maha riiklikud maksud, kui seadus need ette näeb. Kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud kahju arvestus ning kasutatud valemid on lisatud kohtuotsusele kolmel leheküljel (lisa 1). V
28.Ringkonnakohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus ei pea otstarbekas jaotada menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele. Kuigi ringkonnakohus mõistab ühekordse hüvitise välja suuruses, mis on alla poole taotletust ning rahuldab osaliselt kohtuotsuses toodud valemi alusel perioodilise makse, mis mh sõltub keskmisest töötasust, siis on hagi rahuldamise täpset ulatust keeruline määratleda ning mõistlik on kulud jätta poolte kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.