Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

2-17-1849 nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue 03.02.2017 esitas Korteriühistu x Pärnu Maakohtule hagiavalduse Elle Ilvesmets`a vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt majandab Korteriühistu x linnas aadressil xxxxxxx xx x asuvat elamut ja selle juurde kuuluvat maatükki. Elle Ilvesmets`ale kuulub viidatud elamus korteriomand nr x. Hageja on kostjale edastanud regulaarselt majandamiskulude arveid. Arvetel on välja toodud kululiigid: majandamiskulu, vesi ja kanalisatsioon, küte, remonditasu, mida kostja on omanikuna kohustatud tasuma. Kostja on tasunud hagejale makseid ettenähtust vähemas ulatuses. Hageja nõuab arvestusperioodi juuni 2014 kuni detsember 2016 eest võlgnevuse tasumist. Esmalt on hageja nõude suuruseks 1406,81 eurot. Kuivõrd märtsis 2017 tasus kostja hagejale 502,63 eurot, vähendab hageja oma 26.04.2017 vastuses nõuet ning palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 904,18 (1406,81 – 502,63) eurot. Hageja leiab, et kostja arusaam küttekulude tasumisest ei vasta ühistu põhikirjale ja seadustele ning see ei ole kooskõlas KOS § 13 lg-ga 1, AÕS §-ga 75 ja KÜS § 15 ́ lg-ga 1. Veel leiab hageja, et kostja ei ole enda vastuväidet kütte puudumisest tõendanud ning osutab TsMS § 230 lg-le 1, mis asetab kostjale kohustuse tõendada asjaolusid, millele tuginevad tema vastuväited. Hageja märgib, et kütteteenus tagab korteriomandite sihipärase kasutamise ning selle tellimine ei sõltu üksiku korteriomaniku suvast või valikutest, kas korteriomanik teenuseid ühistult tellib või mitte. Hagejal on seadusega kindlaksmääratud eesmärk, milleks on KÜS § 2 lg 1 kohaselt korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Mõtteliste osade majandamine tähendab Riigikohtu arvates nii majandustegevuse kava, aruandeid kui ka majandamiskulusid. Isegi juhul, kui kostja ei ole vaatamata hageja korduvatele nõudmistele tänaseni korterisisest küttesüsteemi ennistanud, ei mõjuta see kostja kohustust tasuda majandamiskulusid (küttekulusid). Riigikohtu seisukohtade järgi tuleb radiaatorite eemaldamisest hoolimata tasuda KOS § 13 lg 1, KÜS § 151 lg 1 ja korteriühistu põhikirja järgi kütteteenuse eest vastavalt korteriomandi reaalosa suurusele. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks saanud kõigilt elamu korteriomanikelt nõusoleku küttesüsteemist eralduda, samuti et küttesüsteemist eraldumisel on kaasomanikud vabastanud kostja küttekulude tasumisest. Hageja põhikirjast ei nähtu vaidlusaluste kulutuste (küttekulud) osas kõrvalekaldeid majandamiskulude korteriomandite vahel jaotamise üldreeglist. Ka mistahes kokkulepetele, millega oleks kostja küttekulude kandmisest vabastatud, ei ole kostja tuginenud. Hagejale teadaolevalt vastavad kokkulepped puuduvad. KOS § 13 lg 1 teise lause järgi peab proportsionaalsest kulujaotusest kõrvalekaldumiseks olema kaasomanike kokkulepe. Hageja poolt majandatav xxxxxxx tn x elamu asub kaugküttevõrgus. Hageja lisab ehitisregistri koondväljavõtte, millest nähtuvalt on elamu soojusvarustuse liik kaugküte ning ehitisregistri andmete järgi on kaugküttega seotud ka kostja korter nr x. Kostjale on küttesüsteemist eraldumise osas pretensioone ja nõudeid esitanud nii hageja organid kui ka kohalik omavalitsus. Hageja leiab, et kostja on korteriomanikuna ja hageja liikmena seotud majandamiskulude sh küttekulude tasumise kohustusega sõltumata sellest, kas kostja korter on küttesüsteemist eraldatud või mitte. Tasu kütte eest on korteriühistuseaduse mõttes majandamiskulu ning juhul, kui korteriühistu põhikirjas ei ole märgitud teisiti, tuleb selle eest tasuda, lähtudes korteriomandi reaalosa pindalast (vt RKTKo 3-2-1-124-10, p 17). Hageja ei näe argumente, millest lähtuvalt tuleks kostjat teistest korteriühistu liikmetest erinevalt kohelda, s.o võimaldada kostjal küttekulusid mitte tasuda.

2-17-1849 Kostja väited justkui hageja ei vahenda kütteteenust, on eksitavad. Hageja esitab nõudeperioodil soojaettevõtte OÜ Pogi poolt hagejale tasumiseks esitatud arved, kuid need kuuluvad jagamisele hageja liikmete (korteriomanike) vahel. Küttekulude jaotamise kohta esitab hageja kulujaotustabelid. Elamu küttesüsteemiga seonduvalt selgitab hageja, et elamule xxxxxx x (valmis 1971) on projekteeritud ja ka ehitatud katlamaja, koos lisaruumidega. Tollel ajal köeti katelt söega, vahepealsetel aastatel õnnestus kütet saada lähedal asuvast transpordiettevõtte (Autobaas nr 10) katlamajast. 1998.a. seoses kütteõli kallinemisega lõpetas katlamaja elamule sooja andmise ning uute korrusmajade soojavarustuse tagamiseks ehitas linn xxxxxxx tänavale tsentraalse soojatrassi. 1998.a ühendati maja küttesüsteem linna katlamajaga. Tööd teostas katlamaja haldav AS Pogi. Kõik eelloetletud maja soojavarustuse allikad olid ühendatud maja küttesüsteemi. Ehitusregistri andmetel on maja xxxxxxx x tsentraalse soojavarustusega, mitte ahjudega-pliitidega köetav. Samuti oli kostja korter keskküttesüsteemiga ühendatud, mis nähtub kostja enda selgitustest ja tõenditest (kostja 01.09.1998 avaldus, milles palub korter maja küttesüsteemist välja lülitada). Kostja vastuväited Kostja tunnistab osaliselt tema vastu suunatud nõuet, just arvetes märgitud neid majanduskulusid, mis ei seondu keskküttega. Kostja leiab, et tal puudub kohustus tasuda küttekulusid, kuna tema korteris küte puudub. Kostja selgitab, et enne Korteriühistu x loomist haldas ja kasutas hoonet elamukooperatiiv „S", mille liige oli kostja alaealine poeg GI. 01.09.1998 esitas kostja oma poja seadusliku esindajana elamukooperatiivile avalduse, milles palus neile kuuluv korter maja küttesüsteemist välja lülitada. Kostja väidab, et avaldus rahuldati 05.09.1998, pärast seda eemaldati korterist radiaatorid. J S (hageja seaduslik esindaja) kontrollis isiklikult tehtud tööd üle ning leidis, et need on teostatud nõuetekohaselt ning elamukooperatiivil ei ole pretensioone. Hageja keeras isiklikult keldrist vee kinni, et kostja saaks vastavad toimingud teha. Hageja väide, et kostja on luba küsimata keskkütte radiaatorid välja võtnud, on vale. Kostja juhib tähelepanu hageja enda poolt esitatud tõenditele. Arvetel perioodi eest september 2014 kuni detsember 2014 ei ole kostjale kütet arvestatud, mis kostja hinnangul kinnitab, et kütteteenust ei osutata ega vahendata hageja poolt. Alates 2015 aastast on hageja hakanud kostjale kütte eest arveid esitama, olles teadlik, et selline tegevus ei ole seaduslik, sest vastavasisulist teenust ta tegelikult ei osuta ega vahenda. Lisaks märgib kostja, et hageja materjalide juures esitatud kahte nõndanimetatud meeldetuletust näeb ta esmakordselt. Kostja leiab veel, et JS on hakanud teda personaalselt kiusama ja ahistama. Muuhulgas märgib kostja, et olles xxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx, võttis ta 2007 kostja nimel ilma vastavasisulise loata välja sotsiaaltoetuse (5000 EEK) ning keeldus seda kostjale andmast. 2015 kõrvaldas ta maja katuselt antenni ning korstna pikenduse, sulges katusele ligipääsu ka korstnapühkijale. 2015 novembris rikuti kostja ukse lukusüsteem silikooniga, mille kohta alustati väärteomenetlus. Mingi aeg hiljem tabas kostja isiku, kes rääkis, et tegutses korteriühistu juhatuse korraldusel. Samas teatab kostja oma 24.05.2017 vastuses kohtule, et on nõus tasuma nõude täies ulatuses, st kokku summas 904,18 eurot, mille ajatamiseks palub maksegraafikut 12 kuule. Seejärel tegi hageja ettepaneku lisada maksegraafikusse jooksev võlgnevus ning menetluskulud, millega kostja aga ei nõustunud. 10.10.2017 vastuses leiab kostja jätkuvalt, et pole nõus maksma hageja tehtud kulutusi, kuna võlgnevus on tekkinud hageja teadlikule kiusule kostja vastu sellest ajast, kui hagejale sai teatavaks kostja minek xxxxx tööle. Kostja pole neid teenuseid tellinud ega kasutanud. Kui hageja kostja sõnul keeras keldrist vee kinni, puudus terves majas keskküttesüsteem. Keskküttesüsteemi projekti pole hageja esitanud vaatamata mitmekordsele kostja küsimisele, mistõttu kostja järeldab, et uue keskkütte süsteemi projekti polegi majas olemas.

2-17-1849 Kostja lisab oma vastuväidetele majaehitusprojekti (II kd, tl 2), mille järgi on korterites olemas puukütte pliidid ning foto originaalpliidist korteris nr 1 (II kd, tl 3), mis on säilinud tänaseni. Kostja korteris on pliiti uuendatud. Kostja lisab veel maksekviitungeid alates 2003. aastast (II kd, tl 4-9), kus on näha, et hageja on teadlik keskkütte puudumisest kostja korteris ja on sellega arvestanud ning pole seda maksustanud. Kostja märgib, et hageja on teinud koosolekuid fiktiivselt ja ebausaldusväärselt.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et Korteriühistu x hagiavaldus Elle Ilvesmets’a vastu võlgnevuse nõudes on põhjendatud ning kuulub seetõttu rahuldamisele täies ulatuses alljärgnevatel põhjendustel.

kostja Elle Ilvesmets on hageja Korteriühistu x liige;

•

hageja haldab ja majandab xxxxxxx x asuvat elamut ja selle juurde kuuluvat maatükki;

•

kostja korterist on radiaatorid eemaldatud;

•

hageja põhikirja § 4 lg 2 p-st 6 tulenevalt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Põhikirja § 4 lg 2 p 7 järgi tasutakse: a) küttekulusid vastavalt tarnija esitatud arvele korteriomandi 1m2 kohta;

•

võlg on arvestatud perioodi juuni 2014 kuni detsember 2016 eest.

2-17-1849 Eeltoodu põhjal tuleneb viidatud sätetest kostja kui hageja liikme kohustus tasuda muuhulgas küttekulude eest vastavalt tarnija esitatud arvele korteriomandi 1m 2 kohta. Praegusel juhul vaidleb kostja aga küttekulude tasumisele vastu, kuna leiab, et tema korteris puudub keskküte. Hageja leiab seevastu, et kostja ei ole tõendanud enda vastuväidet kütte puudumisest. Kostja lisab oma vastuväitele 01.09.1998 elamukooperatiivile „S“ GI poolt esitatud avalduse (I kd, tl 70), milles palus korter maja küttesüsteemist välja lülitada ning väidab, et tema avaldus rahuldati. Lisaks märgib kostja, et hageja väide, et kostja on luba küsimata keskkütte radiaatorid välja võtnud, on vale, sest hageja isiklikult keeras keldrist vee kinni, et kostja saaks vastavad toimingud teha ning hiljem kiitis tehtud tööd heaks. Esitatud materjalide hulgas on küll viidatud 01.09.1998 avaldus, kuid selle rahuldamise ja tehtud tööde heaks kiitmise kohta puuduvad tõendid. Kostja on lisanud tõenditena veel majaehitusprojekti (II kd, tl 2), milles on punasega märgitud korteris nr x puuküttel pliidi asukoht, mida kostja pole muutnud ja foto maja ehitusprojektis olevast originaalpliidist korteris nr. 1 (II kd, tl 3), sama originaalpliit on olemas ka korteris nr 3. Kohus leiab, et ainuüksi puuküttel pliidi asukoht korteri plaanil ei tõenda veel kütte olemasolu puudumist ega seda, et kostjal ei ole kütte eest tasumise kohustust. Lisaks märgib kohus, et kostja 10.10.2017 vastuse lisast 2 (II kd, tl 3) nähtub, et kostja poolt viidatud foto on tehtud korteris nr 1, kuid kostjale kuulub korter nr x, mistõttu ei ole 10.10.2017 vastuse lisa 2 asjakohane. Kostja on lisanud veel oma vastuse juurde olemasolevad maksekviitungid 2003 alates, kus näha keskkütte puudumine. Tõepoolest viidatud maksekviitungitel ei ole kütte eest tasu arvestatud, kuid praeguses asjas käib vaidlus perioodil juuni 2014 kuni detsember 2016 esitatud arvete maksmise kohustuse mittetäitmise kohta, mistõttu ei oma kohtu hinnangul tähtsust antud asja lahendamisel, kas hageja on arvestanud kütte eest tasu alates 2003 kuni 2013 või mitte. Hageja sõnul ei ole teada, kas kostjal oli üldse õigustatud isiku nimel pädevust tahteavaldust esitada. Kohus selgitab, et lapsevanema esindusõigus tuleneb perekonnaseadusest.

2-17-1849 eraldumiseks. Siinkohal nõustub samuti kohus hagejaga, et nõusolekut ei asenda kostja õiguseelneja avaldus korteri küttesüsteemist eraldumiseks ega ka mitte selle väidetav rahuldamine. Vastupidi, hageja on esitanud tõendina vastuseks kostja 01.09.1998 avaldusele korteriühistu juhatuse liikmete kirja (I kd, tl 189-190), milles on juba 18.10.1998 selgitatud E.Ilvesmets`ale „et majades, kuhu on projekteeritud ühiskasutuses olev küttesüsteem, ühe korteri küttesüsteemist eraldamine ei ole võimalik. Ja kui seda ikkagi teha, taotleda teiste korteriomanike luba, tellida projekt, teisaldada küttesüsteemi torud jne. Lisaks maja kütmise tasumise eest, tuleb igal korteriomanikul tasuda mõttelise osade kütte eest ./../ Korteriühistu juhatus, arvestades eeltoodut, kohustub Teid taastama küttesüsteemi endise seisukorra enne soojussõlme remondi lõppu.“ Viidatud kirjas on viited ka elamuseaduse ja korteriomandiseaduse sätetele. Lisaks on kostja küttesüsteemist eraldumise osas pretensioone ja nõudeid esitanud nii hageja organid kui ka kohalik omavalitsus, mille kohus loeb tõendatuks hageja tõenditega (18.10.1998 kiri; 02.12.1999 üldkoosoleku protokoll; xxxxx xxxxxxxxxxxxxx 02.10.2013 vastus teabenõudele; 19.04.2015 koosoleku protokoll (I kd, tl 89-98). Kohus on seisukohal, et eelnevaga on tuvastatud, et kostja korteriomand on küttesüsteemist lahti ühendatud omaniku enda poolt ja ilma, et selleks oleks olnud korteriomanike vahel kokkulepe. Samuti ei nähtu asja materjalidest ja puuduvad sellekohased tõendid, et kostja oleks tuginenud muudele kokkulepetele, millega oleks teda küttekulude kandmisest vabastatud kuivõrd KOS § 13 lg 1 järgi peab proportsionaalsest kulujaotusest kõrvalekaldumiseks olema kaasomanike kokkulepe. Kõrvalekallet majandamiskulude korteriomandite vahel jaotamise üldreeglist küttekulude osas ei nähtu ka hageja põhikirjast. Vastupidi, et sellist kokkulepet ei ole, selgub kostja enda 03.11.2017 selgitustest, milles kostja väidab, et „kõrvalkorteri omanik ei teadnudki kostja korteris keskkütte puudumisest“. Siinkohal nõustub kohus taas hagejaga, et kui selline kokkulepe oleks olnud, oleks kõrvalkorteri omanik ka sellest teadlik olnud ega oleks tulnud talle kostja korteris kütte puudumine üllatusena. Seega ei ole praegusel juhul oluline kostja tähelepanu juhtimine hageja tõenditele, et perioodil sept 2014 kuni dets 2014 arvetel ei ole kütte eest tasu arvestatud, mis aga ei kinnita kohtu hinnangul, et elamule kütteteenust sellel perioodil ei osutatud.

2-17-1849 vähendab hageja oma 26.04.2017 vastuses nõuet ning palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 904.18 (1406.81 - 502.63) eurot (I kd, tl 81). Esitatud tõendite alusel on võlgnevuse kujunemine jälgitav ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevuse katteks 904,18 eurot.

Nõudega seotud konsultatsioon kliendiga 0,5h; Hagi koostamiseks kliendi poolt esitatud materjalidega tutvumine 0,5h; Hagiavalduse koostamine 1,5h ; Kostja 31.03.2017 esitatud materjalidega tutvumine ja analüüs 0,75 h; Vastuse koostamine kostja hagivastusele (dokumendi kuupäev 26.04.2017), vastuse koostamiseks esitatud kliendi materjalidega tutvumine 4,75h; Konsultatsioon Kliendiga seoses kostjale esitatava kompromissettepanekuga (07.06.2017) 0,5h; Kompromissettepanekute koostamine Kostjale (vastav e-kiri edastatud kostjale 08.06.2017) 0,5h;

2-17-1849 -

Pärnu Maakohtule taotluse koostamine (dokumendi kuupäev 14.06.2017) 0,25h; Kostja 03.11.2017 vastuse ja selle lisadega tutvumine ning kostja vastusele seisukoha koostamine – 1,75 tundi.

Kokku 11 tundi tunnihinnaga 90 eurot (ilma käibemaksuta) summas 990 eurot. Kohtu hinnangul vastab hageja õigusabi tunnihind asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega. Kohus, tutvunud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, nende lisade ja kohtutoimiku materjalidega, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses on osaliselt põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Kokku on hagejal kulunud õigusteenuse osutamisele 11 tundi. Hagiavalduse koostamisega seonduvalt, sh konsultatsioon ja materjalidega tutvumine, kokku 2,5 tundi, kuid arvestades esmase hagiavalduse mahtu ja sisu, millest valdav osa seaduste ümbertrükk, vähendab kohus hagiavalduse koostamisele kulunud ajakulu 0,5 tunni võrra. Konsultatsioonile ja materjalidega tutvumisele kulunud ajakulu hindab kohus põhjendatuks märgitud ulatuses so kummagi rea osas 0,5 tunni ulatuses. Seega loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hagiavalduse koostamisega seonduva ajakulu kokku 2 tunni ulatuses. Kostja 31.03.2017 vastusega tutvumisele ja sellele seisukoha koostamisele kulus hagejal kokku 5,5 tundi. Kostja 26.04.2017 vastuses on sisulist osa ca 3 lk ning 2 lk-l on kirjeldatud esitatud arvetel märgitud summad, küttekulude jagamine ja tabelid. Hinnates viidatud dokumendi sisu, mahtu, samuti lisade arvu, on kohus seisukohal, et kostja esitatud materjalidega tutvumiseks (vastus ca 2 lk), nende suhtes seisukoha kujundamiseks ja vormistamiseks on põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 3 tundi. Ülejäänud hageja poolt märgitud tegevuste ajakulu (07.06.2017 ja 08.06.2017 kompromissiga seonduv, 14.06.2017 taotlus ja 27.11.2017 kostja vastusele seisukoha koostamine) hindab kohus põhjendatuks ja vajalikuks märgitud ulatuses so kokku 3 tunni ulatuses. Seega hindab kohus põhjendatuks hageja Korteriühistu x esindaja ajakulu 8 tunni ulatuses tunnitasuga 90 eurot (ilma käibemaksuta) summas 720 eurot, lisaks kulutused riigilõivule 200 eurot, seega kokku 920 eurot. Menetluskulude jaotuse kohaselt tuleb käesolevas asjas kostjal kanda hageja menetluskulud. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (920 €) viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.