Otsuse tegemise aeg ja koht 11.12.2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-16-1046
Tsiviilasi
Trans Herbert OÜ hagi AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
3701,23 eurot Hageja Osaühing Trans Herbert (registrikood 10153383, Riia mnt. 247, EE3600 Pärnu), lepinguline esindaja Reet Rattur (OÜ E-jurist, Väike-Ameerika 8, 10124 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829, Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn, e-post [email protected]), lepinguline esindaja Renee Mahl (CMR Konsultant OÜ, Nelgi 30-79, Tallinn 11213, e-post [email protected]) Kirjalikus menetluses poolte nõusolekul peale kohtuistungi toimumist
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal hageja Trans Herbert OÜ kasuks põhivõlgnevus 3461,52 eurot.
3.Välja mõista kostjalt AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal hageja Trans Herbert OÜ kasuks viivis perioodi 14.03.2015-21.01.2016 eest summas 239,67 eurot. Menetluskulude jaotus
4.Menetluskulud jätta kostja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale käesolevas asjas tehatava kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja Trans Herbert OÜ (edaspidi hageja) palub kostjalt AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (edaspidi kostja) välja mõista kindlustushüvitise 3451,62 eurot, viivise 239,04 eurot ning alternatiivselt kahju 3451,62 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja ja Codan Forsikring A/S Eesti filiaali vahel sõlmiti 06.02.2014 transpordiettevõtte vastutuskindlustuse leping, millega soovis hageja kindlustada vastavalt Rahvusvahelise Autokaubaveolepingu Konventsioonile („CMR Konventsioon“) enda kui vedaja veoautoga XXX, reg.märgiga XXX, maantee kaubavedude teostamisest tuleneva vastutuse. Kindlustuspoliis nr XXX, milline on läinud üle kostjale.
3.Kindlustuslepinguga lepiti kokku, et transporditeenuseks, millest tulenev vastutus kindlustatakse, on kauba maanteevedu ning kindlustatud isikuks on hageja, kindlustusterritooriumiks on Euroopa Liit (k.a Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriigid). Kindlustuseping sõlmiti kindlustusperioodiks 07.02.2014 – 06.02.2015. Kindlustussummaks on 150 000 eurot ja omavastutus 500 eurot kindlustusjuhtumi kohta. Eritingimuste kohaselt kehtis kindlustuskaitse uute ja kasutatud sõidukite vedamisega seotud tegevuste korral.
4.19.01.2015 sõlmisid hageja ja Autowelt Baltic OÜ veolepingu, mille kohaselt lepiti kokku, et hageja teostab Autowelt Baltic OÜ tellimusel veoautoga XXX, reg.märgiga XXX, veose VW Golf Variant, vin koodiga XXX, veo Saksamaalt Gross-Geraust Tallinnasse. Veolepingu kohta väljastati 19.01.2015 saatekiri, mis on allkirjastati hageja ja Autowelt Baltic OÜ poolt.
5.21.01.2015 toimus eelnimetatud veoauto veosega Saksamaal Essenis CMR kahjujuhtum. Veoauto treileril oleva veose ehk sõidukite ümberpaigutamise käigus vajus sõiduauto Renault Trafic veokijuhi XXX libastumise tõttu alumisel platvormil paiknenud VW Golf Variant katusele. Veos VW Golf Variant toimetati kahjustatuna vastavalt 19.01.2015 veolepingule Tallinnasse ja anti üle saajale. Veose kättesaamist kinnitas Autowelt Baltic OÜ esindaja 30.01.2015 oma allkirja ja pitsatiga kauba saatelehel. 19.01.2015 saatelehe punkti 13 lisati märge: „Katus, tagaluuk transpordi käigus kahjustunud.“ Kahjujuhtumi kohta tehti fotod.
6.02.02.2015 esitas Autowelt Baltic OÜ hagejale kahjunõude Essenis sõiduauto VW Golf Variant vigastamisega tekkinud kahju hüvitamiseks summas 4741,95 eurot, ilma käibemaksuta 3951,62 eurot vastavalt Derek OÜ remondikalkulatsioonile nr 074.
7.26.01.2015 teatas hageja kahjujuhtumist kostjale, esitas Autowelt Baltic OÜ 02.02.2015 nõudeavalduse ja taotles enda vastutusest tuleneva kahju hüvitamist.
8.13.03.2015 tegi kostja otsuse nr 333597, millega keeldus Autowelt Baltic OÜ kahjunõude hüvitamisest. 15.04.2015 esitas hageja kostja kahju hüvitamisest keeldumise otsusele vastuväite ning nõudis kahju hüvitamist kindlustuslepingu alusel (hageja kiri oli dateeritud „10.03.2015“). 29.04.2015 teatas kostja, et jääb oma endise otsuse juurde keelduda hüvitise väljamaksmisest.
9.Hüvitisnõude suuruseks on Autowelt Baltic OÜ käibemaksuta nõude summa 3951,62 eurot Derek OÜ remondikalkulatsioonile nr 074, millest on maha arvatud kindlustuslepingu kohane omavastutus 500 eurot kindlustusjuhtumi kohta. Sellega on hüvitisnõude summa 3451,62 eurot.
10.Vahemiku 14.03.2015 – 21.01.2016 eest kokku viivis 239,04 eurot.
11.Alternatiivselt kindlustushüvitise ehk kindlustuslepingu täitmise nõudele nõuab hageja kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamist 06.02.2014 sõlmitud transpordiettevõtte vastutuskindlustuse lepingu nr XXX alusel CMR Konventsiooni nõuetele vastava kindlustuskaitse puudumisest temale tekkinud kahju ulatuses. Kostja vastus
12.Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
13.Vedu ei teostanud tegeliku vedajana mitte hageja vaid vedu teostas Expresstrans OÜ.
14.Hageja ei vastuta veose kahju eest Autowelt Baltic OÜ, sest suulise veolepingu sõlmisid omavahel Autowelt Baltic OÜ ja Expresstrans OÜ kui tegelik vedaja.Kui autojuhile XXXa andis Expresstrans OÜ juhatuse liige XXX tööülesande teostada vaidlusalune vedu Saksamaalt Eestisse ja kontrollis selle täitmist ning autojuht allus täielikult Expresstrans OÜ juhtimisele ja kontrollile, siis oli tegelikuks vedajaks Expresstrans OÜ, mitte hageja. See, et CMR saatedokumenti oli Expresstrans OÜ asemel märgitud hageja ei mõjuta Autowelt Baltic OÜ ja Expresstrans OÜ vahelisi suhteid ega too kaasa hageja vastututust veose eest, mida ta ei vedanud (vedas Expresstrans OÜ). Sõiduki rendileping, millega Expresstrans OÜ andis vaidlusalusel vedamisel kasutatud sõiduki mehitatult üle hagejale, on fiktiivne ja selle alusel ei ole tehtud ega tehta sisulisi majandustehinguid.
15.30.06.2016 esitatud rendilepingu kulude aruanne on vormistatud tagantjärgi, on fiktiivne ja sellel puudub majanduslik alus. Hageja ei esitanud kohtule vormikohaseid ja usutavaid raamatupidamisdokumente, mis tõendaks hageja ja Expresstrans OÜ vahelise rendilepingu ehtsust ja väidetava rendisuhte olemasolu.
16.Kostja arvates on ka ML Capital OÜ ja hageja vaheline veoleping (II kd, lk 65) sõlmitud tagantjärgi ja on fiktiivne. Maakohtu põhjendused
17.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
18.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
19.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
20.Kohus loeb tuvastatuks järgmised asjaolud: - hageja ja Codan Forsikring A/S Eesti filiaali vahel sõlmiti 06.02.2014 transpordiettevõtte vastutuskindlustuse leping (kindlustuspoliis XXX) perioodiga 07.02.2014 – 06.02.2015, kindlustusterritoorium Euroopa Liit, millega hageja soovis kindlustada vastavalt CMR Konventsioonile enda kui vedaja veoautoga XXX, reg. märgiga XXX maantee kaubavedude teostamisest tuleneva vastutuse kindlustussummas 150 000 eurot ja omavastutus 500 eurot (I
kd tl 15-33). Poolte vahel sõlmitud transpordiettevõtte vastutuskindlustusega on kindlustatud üksnes hageja kui tegeliku vedaja, mitte kui lepingulise vedaja, tsiviilvastutus maanteevedude osutamisel; - hageja on veoauto XXX, reg. märgiga XXX kasutaja (I kd tl 34); - 21.01.2015 toimus hageja kasutuses oleva veoauto veosega Saksamaal Essenis CMR kahjujuhtum, mis seisnes selles, et veoauto treileril oleva veose ehk sõidukite ümberpaigutamise käigus vajus sõiduauto Renault Trafic veokijuhi XXX libastumise tõttu alumisel platvormil paiknenud VW Golf Variant katusele. Kahjustatud sõiduk toimetati vastavalt 19.01.2015 veolepingule Tallinnasse ja anti üle saajale. Veose kättesaamist kinnitas Autowelt Baltic OÜ esindaja 30.01.2015 (I kd tl 43-45, 47-50); - 02.02.2015 esitas Autowelt Baltic OÜ hagejale kahjunõude summas 3961,52 eurot käibemaksuta vastavalt Derek OÜ remondikalkulatsioonile nr 074 (I kd tl 48); - Codan Forsikring A/S Eesti filiaali 06.02.2014 transpordiettevõtte vastutuskindlustuse lepingust tulenevad õigused ja kohustused on üle läinud kostjale AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal; - 26.01.2015 teatas hageja kahjujuhtumist kostjale ja taotles kahju hüvitamist; - 13.03.2015 tegi kostja otsuse nr 333597, millega keeldus kahjunõude hüvitamisest (I kd tl 5152); - 15.04.2015 esitas hageja kostjale otsuse osas vastuväite ja nõudis kahju hüvitamist kindlustuslepingu alusel (I kd tl 53-55); - 29.04.2015 teavitas kostja, et jääb otsuse juurde.
21.Kohus on seisukohal, et hageja ja Codan Forsikring A/S Eesti filiaali vahel sõlmitud 06.02.2014 transpordiettevõtte vastutuskindlustuse leping (kindlustuspoliis XXX) perioodiga 07.02.2014 – 06.02.2015 on oma olemuselt kindlustusleping võlaõigusseadus (VÕS) § 422 lg 1 tähenduses. VÕS § 422 lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
22.VÕS § 423 lg 1 sätestab, et kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Hageja ja kindlustusandja vahel sõlmitud kindlustuslepingu tingimuste (transpordiettevõtte vastutuskindlustuse tingimused I kd tl 21-32) punkt 2.1 kohaselt on on kindlustusjuhtum kindlustuslepingu kehtivuse jooksul ja kindlustusterritooriumil toimunud ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille tagajärjel kindlustatud isikul on tekkinud ühe kindlustustingimuste punktis 2.2 nimetatud transporditeenuse lepingu täitmisega seoses kahju hüvitamise kohustus. Kindlustustingimuste punkti 2.2 kohaselt on kindlustusjuhtumiks juhtum, mis leiab aset kauba maanteeveo transporditeenuse lepingu täitmisel, kui kindlustatu tegutseb tegeliku vedajana, veok on märgitud kindlustuslepingus ja sellele on väljastatud sõidukikaart. Vastavalt kindlustustingimuste punktile 3.1.1 hüvitatakse maanteeveolepingu puhul kindlustatud isiku vastu esitatud nõudes kirjeldatud kahju seoses veose kadumisega, hävimisega või kahjustumisega vastavalt CMR Konventsioonile. Vastavalt kindlustustingimuste punktile 13.1 hüvitab kindlustusandja kindlustusjuhtumi tagajärjel kahjustatud, hävinud või kaotsiläinud veose või selle osa väärtuse ning muud kindlustuslepingus kokkulepitud ja vajalikud lisakulud.
23.Kohus on tuvastanud, et kindlustuslepingu kehtivuse ajal ja kindlustusterritooriumil toimus 21.01.2015 hageja kasutuses oleva veoauto XXX, reg. märgiga XXX veosega Saksamaal Essenis CMR kindlustusjuhtum, mis seisnes selles, et veoauto treileril oleva veose ehk sõidukite ümberpaigutamise käigus vajus sõiduauto Renault Trafic veokijuhi XXX libastumise tõttu alumisel platvormil paiknenud VW Golf Variant katusele.
24.Poolte vaidlus taandub käesolevas asjas küsimusele, kes oli hageja ja Autowelt Baltic OÜ vahel sõlmitud veolepingus vedajaks, kas hageja või Expresstrans OÜ, kelle vastutus ei olnud hageja ja kostja vahel sõlmitud lepinguga kindlustatud.
25.Kostja ei tunnista hagi ning on seisukohal, et kostja ei ole kohustatud kahju hüvitama, kuna hageja ei olnud hageja ja Autowelt Baltic OÜ vahel 19.01.2015 sõlmitud veolepingus vedajaks, mille käigus veos kahjustada sai. Hageja vaidleb kostjale vastu leides, et vedajaks oli hageja.
26.VÕS § 774 lg 1 kohaselt kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Tulenevalt VÕS § 775 lg 1 võib vedaja saatjalt nõuda veokirja väljastamist. VÕS § 776 lg 1 kohaselt saatja ja vedaja poolt allkirjastatud veokiri tõendab kuni vastupidise tõendamiseni veolepingu sõlmimist ja tingimusi ning veose vastuvõtmist vedaja poolt. Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon (CMR) artikkel 4 kohaselt veolepingut tõendatakse saatedokumendi koostamisega. Saatedokumendi puudumine, ebaõigsus või kaotamine ei mõjuta veolepingu olemasolu ega kehtivust, mille suhtes kohaldatakse käesoleva konventsiooni sätteid. CMR artikkel 9 punkt 1 kohaselt saatedokument on veolepingu sõlmimise, lepingutingimuste ja vedaja poolt kauba vastuvõtmise tõend prima facie.
27.Kohus leiab, et eelnevast järeldub, et veokiri on tõend veolepingu sõlmimise ja selle tingimuste kohta ning eeldatakse, et veokirjas märgitud andmed on õiged ning vastupidist tuleb tõendada. Nimetatut kinnitab ka Riigikohtu lahend tsiviilasajas 3-2-1-143-08.
28.Hageja on esitanud kohtule rahvusvahelise kaubaveo saatelehe (I kd, tl 42), millelt nähtuvalt on kauba VW Golf Variant, VIN koodiga XXX vedajaks hageja. Seega kostjal, kes on seisukohal, et vedajaks ei olnud mitte hageja, vaid hoopis Expresstrans OÜ, lasub kohustus oma vastupidist seisukohta tõendada. Kohus on vastavat oma 04.05.2017 kohtumääruses ka selgitanud.
29.Kostja hinnangul tõendab asjaolu, et tegelikuks vedajaks oli Expresstrans OÜ, asjaolu, et vaidlusalust vedu teostanud autojuhi XXXa tööandjaks oli vastavalt kohtule esitatud Expresstrans OÜ ja XXXa vahel 01.01.2013 sõlmitud töölepingule (I kd, tl 39-41) Expresstrans OÜ. Kostja osundab, et 01.01.2013 töölepingu punkt 1.4 kohaselt on töötaja töö sisuks teostada autotreileri vedusid vastavalt tellimusele ning punkti 1.5 kohaselt annab tööülesandeid ja nende täitmist kontrollib vahetult XXX. Tulenevalt töölepingu punktist 5.1.1 kohustub töötaja töötama tööandja juures ja alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile. Kostja leiab, et järelikult vastutab TsÜS § 132 lg 1 ja 2 alusel autojuhi käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest Expresstrans OÜ, mis tähendab, et tegelikuks vedajaks vaidlusaluse veo suhtes oli Expresstrans OÜ, mitte hageja. Vastuseks kostja eeltoodud seisukohale on hageja selgitanud, et veok XXX, reg. märgiga XXX on vastavalt hageja ja Expresstrans OÜ vahel sõlmitud rendilepingule hagejale rendile antud koos juhiga. Hageja teostab renditud sõidukiga maanteevedusid. Hageja leiab, et arvestades, et sõiduk on antud rendile koos juhiga, siis on ka täiesti arusaadav, et XXXa tööleping on sõlmitud Expresstrans OÜ-ga, mitte hagejaga. Hageja on oma väite kinnituseks esitanud
kohtule ka Expresstrans OÜ ja Trans Herbert OÜ vahel 01.11.2013 sõlmitud rendilepingu (I kd tl 35-37), mille osas kostja on leidnud, et vastav rendileping on fiktiivne ja selle alusel ei ole tehtud sisulisi majandustehinguid. Kostja on arvamusel, et fiktiivne rendileping hageja ja Ekspresstrans OÜ vahel on sõlmitud selleks, et Ekspresstrans OÜ, kes on liisinud sõidukeid ja kellel puuduvad vajalikud litsentsid ja load, saaks hageja nime all tegeleda oma põhitegevusalaga – maanteevedude teostamisega. See selgitab ka kostja hinnangul sõiduki rendilepingu punktis 3 sätestatud tavalises rendisuhtes täiesti ebamõistlikku skeemi vastastikusel arveldamisel: määramata % veoteenuse käibest, veotasu nõude loovutamine, rentiniku poolt rendileandjale arve esitamine. Seoses kostja väitega rendilepingu fiktiivsuse kohta on kostja esitanud kohtule ka taotluse hagejalt dokumentide väljanõudmiseks, mille kohaselt taotleb kostja hagejalt välja nõuda dokumendid
jaanuaris teostatud vastastikuste rendilepingust tulenevate majandustehingute, nendest tulenevate rahaliste arvelduste ja nende kajastamise kohta raamatupidamises. Kohus rahuldas kostja vastavasisulise taotluse 24.05.2016 kohtuistungil ning hageja esitas 30.06.2016 kohtule hagejale Expresstrans OÜ poolt 03.02.2015 esitatud 03.02.2015 koostatud "Kulude aruanne vastavalt rendilepingule" originaaldokumendi (II kd tl 66), mis on koostatud ja allkirjastatud Expresstrans OÜ juhatuse liikme XXXa poolt. Vastavast aruandest nähtub, et sõiduki, reg.märgiga XXX kulud (sõiduki ja juhi kulud) olid jaanuaris 2015 2918,42 eurot ja hageja poolt Expresstrans OÜ-le loovutatud veoarved olid kokku 2700 eurot. Lisaks kuulus rendilepingu alusel tasumisele 5% käibest ehk veoarvetest. Hageja on seoses eisitatud tõendiga selgitanud, et arvestades, et veoarved olid sõiduki ja juhi kuludest väiksemad, oli hageja ja Expresstrans OÜ rendilepingust tulenevate nõuete saldo 2015 jaanuaris miinus 353,42 eurot. Seega ei olnud hagejal õigust Expresstrans OÜ-lt sõiduki kulusid ületavat veoarvete summat nõuda, sest kulud tasaarvestati veoarvete summadega. Veoarveid ületav sõiduki kulu kanti edasi järgmisesse kuusse ja arvet hageja Expresstrans OÜle ei esitanud. Kostja leiab, et 30.06.2016 esitatud rendilepingu kulude aruanne on vormistatud tagantjärgi, on fiktiivne ja sellel puudub majanduslik alus.
30.Kohus selgitas 04.05.2017 kohtumääruses kostjale, et juhul kui kostja jääb oma väite juurde, et 01.11.2013 hageja ja Expresstrans OÜ vahel sõlmitud lepingu näol on tegemist fiktiivse lepinguga, siis tuleb kostjal esitada oma väite tõendamiseks tõendid. Kohus märkis, et TsMS § 277 lg 1 järgi menetlusosaline võib esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse.
31.Kohus on seisukohal, et arvestades hageja selgitusi selle kohta, et veok XXX, reg. märgiga XXX on vastavalt hageja ja Expresstrans OÜ vahel sõlmitud rendilepingule hagejale rendile antud koos juhiga, mistõttu oli juhil töölepinguline suhe Expresstrans OÜ-ga ning hageja esitatud tõendeid (01.11.2013 rendileping; kulude aruanne), mis hageja selgitusi kinnitavad ning asjaolu, et kostja ei ole oma väiteid lepingu väidetava fiktiivsuse osas, vaatamata kohtu selgitustele, põhistanud on kostja väited jäänud selles osas paljasõnaliseks ja tõendamata.
32.Kostja on seisukohal, et asjaolu, et tegelikuks vedajaks oli Expresstrans OÜ tõendab ka Expresstrans OÜ poolt 03.02.2015 Autowelt Baltic OÜ-le väljastatud veoarve nr 2198 summas 540 eurot. Hageja leiab, et veoarve esitamine Autowelt Baltic OÜ-le ei näita ega kinnita veolepingu sõlmimist Autowelt Baltic OÜ ja Expresstrans OÜ vahel. Hageja viitab, et vastavalt hageja ja Expresstrans OÜ vahel 01.11.2013 sõlmitud rendilepingu punktile 3.4 loovutab rentnik (hageja) veoteenuse tasu nõudeõiguse rendileandjale (Expresstrans OÜ), kes esitab tellijale rentniku esindajana veoteenuse arve.
33.Kohus leiab, et arvestades hageja selgitusi, mida kinnitab kohtule esitatud rendilepingu punkt 3.4, millest nähtuvalt toimub renditasu maksmine tasaarvestuse korras (I kd tl 35-37), ei ole kostja seisukoht, et tegelikuks vedajaks oli Expresstrans OÜ, sest Expresstrans OÜ esitas 03.02.2015 Autowelt Baltic OÜ-le veoarve nr 2198 summas 540 eurot veenev. Kohus on ka varasemalt oma 04.05.2017 kohtumääruses juhtinud kostja tähelepanu, et kostja poolt esiletoodu, et veo eest esitas Autowelt Baltic OÜ arve Expresstrans OÜ-le ei pruugi osutuda veenvaks, kuid vaatamata kohtu poolt osundatule, ei ole kostja oma väidet täiendavalt sisustanud ega tõendanud.
34.Kostja leiab, et asjaolu, et tegelikuks vedajaks oli Expresstrans OÜ kinnitab ka e-äriregistri teabesüsteemi 15.03.2016 väljavõte hageja kohta (I kd tl 166), mille kohaselt hageja põhitegevusalaks ei ole mitte vedamine, vaid veoste ekspedeerimine ja asjaolu, et Expresstrans OÜ põhitegevusala e-äriregistri teabesüsteemi 15.03.2016 väljavõtte kohaselt on kaubavedu maanteel (I kd tl 167). Hageja kostjaga ei nõustu vaid leiab, et kostja poolt märgitud asjaolu, et vastavalt äriregistrile on hageja põhitegevusalaks ekspedeerimine, ei tähenda, et tal ei ole lubatud tegelda maantevedude teostamisega. Hageja märgib, et paljude ettevõtete põhitegevusalad registris ei vasta täpselt nende tegelikule tegevusele, vaid viitavad tegevusvaldkonnale ja see ei ole seadusega keelatud.
35.Seonduvalt äriregistri teabesüsteemi väljavõtetega märgib kohus, et tegevusala valimise aluseks on ametlik Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK). Ettevõtlusega alustamisel tuleb kavandatud põhitegevusalaks valida ainult üks tegevusala, see on tegevus, millelt plaanitakse esimesel majandusaastal saada kõige enam tulu. Põhitegevusala määramine ei tähenda, et ettevõte ei tohi tegutseda ka teistel tegevusaladel. Hageja poolt kohtule esitatud majandustegevuse registri väljavõte (II kd tl 8) kinnitab, et hagejal on õigus tegelda rahvusvaheliste maantevedudega.
36.Lähtudes eeltoodust ei pea kohus kostja väidet, et hageja ei olnud vedajaks, tuginedes asjaolule, et e-äriregistri väljavõtette kohaselt on hageja põhitegevusalaks veoste ekspedeerimine, antud juhul asjakohaseks.
37.Kostja leiab ka, et asjaolu, et tegelikuks vedajaks ei olnud hageja tõendab asjaolu, et Autowelt Baltic OÜ saatis 09.02.2015 kahjunõude Expressauto OÜ-le, mitte hagejale, mille kinnituseks on kostja kohtule esitanud Autowelt Baltic OÜ esindaja XXX 09.02.2015 e-kirja OÜ-le Expressauto (I kd tl 191). Kostja märgib, et ekslikult esitas Autowelt Baltic OÜ koos kahjunõudega ka mitte asjassepuutuva saksakeelse volikirja Ford Mondeo Turnier vastuvõtmiseks XXX ́i poolt (I kd tl 192-193). Hageja ei nõustu kostja väitega justkui oleks Autowelt Baltic OÜ esitanud 09.02.2015 kahjunõude Expressauto OÜ-le. Hageja märgib, et ühtegi kahjunõuet Autowelt Baltic OÜ Expressautole seoses kõnealuse sõidukiga VW Golf esitanud ei ole.
38.Kohus on seisukohal, et kostja ei ole suutnud tõendada, et Autowelt Baltic OÜ oleks esitanud kahjunõude OÜ-le Expressauto. Kohtule esitatud 09.02.2015 e-kirjast nähtub üksnes see, et Autowelt Baltic OÜ on edastanud OÜ-le Expressauto nõude seoses VW Golfiga, samuti nähtub antud e-kirja manuse nimest kirje „Nõue Trans Herbert.“ Kohtule esitatud 02.02.2015 Autowelt Baltic OÜ nõudest nähtub selgelt, et see on suunatud hagejale, kellelet Autowelt Baltic OÜ nõuab kahju hüvitamist summas 4741,95 eurot.
Tulenevalt eelnevast on kohus seisukohal, et kuigi kohtule esitatud 09.02.2015 e-kirjast nähtub, et see on adresseeritud OÜ-le Expressauto (saadetud e-postile XXX), siis nii sellele lisatud manuse pealkiri, kui lisataud nõue kinnitavad, et nõue on esitatud hagejale.
39.Kostja on arvamusel, et asjaolu, et tegelikuks vedajaks ei olnud hageja kinnitab ka kahjukäsitluse käigus Expressauto OÜ juhatuse liikme XXXa ning Autowelt Baltic OÜ juhatuse liikme XXX antud seletused kostja kahjukäsitlejale XXX veo korraldamise kohta. Kostja on esitanud kohtule 26.01.2015 XXX poolt kostja kahjukäsitlejale XXX saadetud e-kiri, kus XXX selgitab, et Autowelt Baltic OÜ saadab kõigepealt tellimuse logistikule, kes otsib vedaja ning pärast vedaja teadasaamist saadavad nad volituse sõiduki vastuvõtmiseks otse vedajale (I kd tl 174). Kostja selgitab, et “Logistiku” all peab XXX antud kirjas silmas ML Capital OÜ logistikut XXX ning, et ML Capital OÜ põhitegevusala on kaubavedu maanteel. Kostja on kohtule esitanud ka Expressauto OÜ juhatuse liikme XXXa poolt 27.01.2015 kostja kahjukäsitlejale XXX edastatud e-kirja (I kd tl 168) ning selle manused, millisteks on CMR saatedokument (I kd tl 169), Autowelt Baltic OÜ esindaja XXX`i volitus sõiduki vastuvõtmiseks XXXale (I kd tl 170-171), foto XXXa poolt ML Capital OÜ logistikule XXXle saadetud sõnumist autojuhi XXXa andmete kohta (I kd tl 172), foto logistiku XXX poolt XXXale saadetud sõnumist sõiduki andmete kohta (I kd tl 172) ja foto sõnumist XXXa poolt autojuhile saadetud transporditava sõiduki kohta (I kd tl 173). Kostja on arvamusel, et lisaks XXXa ja XXX seletustele kinnitab kostja seisukohata, et tegelik vedaja ei olnud hageja ka asjaolu, et kahjukäsitluse käigus suhtles kostja kahjukäsitleja XXXga üksnes Expressauto OÜ juhatuse liige XXX, kes omas kogu informatsiooni veo ja kahju kohta, ja mitte hageja. Hageja on seisukohal, et Expresstrans OÜ ja Expressauto OÜ juhatuse liikme XXXa kontaktid kostja kahjukäsitleja XXXga ei lükka ümber 19.01.2015 veokirja ja selles toodud andmete õigsust. Hageja selgitab, et XXX oli Expressauto OÜ (mitte Expresstrans OÜ) juhatuse liikmena määratud hageja poolt püsivalt hageja esindajaks seoses kindlustusega, sest tal oli maaklerileping kindlustusvahendusettevõttega Credo Kindlustusmaaklerid OÜ ning hageja oli andnud talle selleks volituse hagejale kindlustuspakkumiste küsimiseks ja kindlustuslepingute sõlmimiseks perioodil 2014-2016. Sel põhjusel suhtles ta kindlustusmaakleri ja kostjaga ka kindlustusjuhtumi korral. Hageja on oma väite kinnituseks esitanud kohtule ka Osaühing Trans Herbert volikirja Expressauto OÜ juhatuse liikmele XXXale (II kd tl 9). Hageja rõhutab, et Expresstrans OÜ ja Expressauto OÜ on erinevad juriidilised isikud. XXX suhtles XXXga eposti Expressauto OÜ aadressilt XXX ja see ei oma mingisugust puutumust ettevõttega Expresstrans OÜ. Hageja leiab, et kostja on loonud põhjendamatuid seoseid juriidiliste isikute vahel, kellel puuduvad igasugused lepingulised ja muud suhted. Asjaolu, et sama isik on mitme ettevõtte juhatuse liige, ei ole eelduseks, et ta võtaks kohustusi korraga ja samaväärselt kõigile ettevõtetele, mille juhatuse liikmeks ta on.
40.Kohus nõustub hageja seisukohaga hageja poolt esitatud põhjendustel, et Expresstrans OÜ ja Expressauto OÜ juhatuse liikme XXXa kontaktid kostja kahjukäsitleja XXXga ei lükka ümber 19.01.2015 veokirja ja selles toodud andmete õigsust, ega pea vajalikuks neid siinkohal korrata.
41.Kohus märgib, et selgitas 04.05.2017 kohtumääruses kostjale seoses XXXa ja XXX seletuskirjadega, et menetlusosaliseks mitteoleva isiku kohtule adresseeritud kiri on käsitatav küll dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 2 mõttes, kuid tegemist ei ole siiski tunnistaja ütlusega TsMS § 251 või § 253 mõttes. Kiri on hinnatav koos muude tõenditega. Tõendi usaldusväärsus ja seega tõendusjõud võib olla madalam, kui tõendi esitaja ei paku kohtule ega vastaspoolele võimalust isikule tunnistajana küsimuste esitamiseks ja kirja koostamise
asjaolude selgitamiseks (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-74-11, p 26 ja Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-115-15, p 18).
42.Kohus on arvamusel, et kostja ei ole suutnud ümber lükata hageja poolt kohtule esitatud rahvusvahelise kaubaveo saatelehel (I kd, tl 42) esitatud andmeid, millelt nähtuvalt on kauba VW Golf Variant, VIN koodiga XXX vedajaks hageja.
43.Kohus osundab, et 26.01.2015 XXX kirjast nähtuvalt edastab Autowelt Baltic OÜ kõigepealt tellimuse logistikule, kes otsib vedaja. Kostja enda selgitustest lähtudes peab XXX logistiku all silmas ML Capital OÜ logistikut XXX. Hageja on esitanud kohtule ML Capital OÜ ja hageja vahelise ühekordse veoselepingu koopia (II kd tl 7) ning kostja taotlusel ka selle originaaldokumendi (II kd tl 65), millest nähtuvalt on ML Capital OÜ ja hageja sõlminud ühekordse veoselepingu, mille kohaselt kohustus hageja perioodil 17.01.2015 – 20.01.2015 peale laadima Saksamaalt Gross-Geraust ja toimetama Autowelt Baltic OÜ-le Tallinnasse VW Golf, VIN koodi lõpuga M622330.
44.Seega lähtudes Autowelt Baltic OÜ esindaja XXXi selgitustest, kohtule esitatud ML Capital OÜ ja hageja vahel sõlminud lepingust ning rahvusvahelise kaubaveo saatelehest on kohus seisukohal, et kauba VW Golf Variant, VIN koodiga XXX vedajaks oli hageja.
45.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
46.Tõendatud on, et Autowelt Baltic OÜ on esitanud 02.02.2015 hagejale seoses kahjujuhtumiga kahjunõude VW Golf Variant vigastamisega tekkinud kahju hüvitamiseks summas 4741,95 eurot, ilma käibemaksuta 3961,52 eurot (I kd tl 47) vastavalt Derek OÜ remondikalkulatsioonile nr 074 (I kd tl 48).
47.Hageja taotleb kostjalt välja mõista käibemaksuta nõude summa 3951,62 eurot, millest on maha arvatud kindlustuslepingu kohane omavastutus 500 eurot kindlustusjuhtumi kohta. Sellega on hüvitisnõude summa 3451,62 eurot. Kostja ei ole nõude suurusele vastuväiteid esitanud.
48.Lähtudes ülaltoodust on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 3461,52 eurot.
49.VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise alates 14.03.2015 kuni 21.01.2016 seadusjärgses määras. Kohus on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud. Kohus leiab, et kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele viivis perioodi 14.03.2015 kuni 21.01.2016 eest summas 239,67 eurot (vt alltoodud tabel). Võlaperiood
Summa päevas Perioodis Perioodi päevi summa 0,763431
83,213979 0,763431
140,471304 0,761345
15,988245 Kokku 239,67 eurot
Menetluskulud Juhindudes TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 on hagihind 3701,23 eurot eurot.
50.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
51.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist juhindudes TsMS § 177 lg 2. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.