Muud › Muud hagiasjad

ASJAOLUD

Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kostja vastu avaldatud andmete tegelikkusele mittevastavuse tuvastamise nõudes. 1(3)

2-17-17242

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Hagiavalduses palub hageja tuvastada, et raamatu „Hungerburgi kuldne ring“ autori (s.o kostja) poolt leheküljel 183 avaldatud negatiivne info hageja tegevuse suhtes Narva-Jõesuu kohalikus võimuorganis ei vasta täiel määral tegelikkusele. Kohus tuvastas, et kohtute infosüsteemi (KIS) kohaselt tühistas Tartu Ringkonnakohus 21. detsembri 2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-15968 Viru Maakohtu 5. aprilli 2016 vaheotsuse ning tegi asjas uue otsuse, millega kohaldas aegumist hageja nõuetele kostja vastu au teotavate andmete ümberlükkamiseks ning varalise ja mittevaralise kahju eest hüvitise saamiseks ning jättis hageja hagi kostja vastu rahuldamata aegumise tõttu. Kohtuotsus jõstus 15. märtsil 2017. Riigikohus 18. oktoobri 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-15968 jättis hageja tesitmisavalduse menetlusse võtmata. Tsiviilasja nr 2-12-15968 materjalide kohaselt palus hageja 27. septembri 2012 hagiavalduses muuhulgas lükata ümber raamatu „Hungerburgi kuldne ring" autori (kostja) poolt 2006. a esimeses väljaandes ja 2007. a teises väljaandes hageja suhtes esitatud valeandmed, laimuandmed, mis olid avaldatud leheküljel 183, ja nimelt: „Ütleme kibedusega, et J A, nagu ka paljud esimese laine demokraadid, ei kannatanud välja võimukatseid ja isikliku rikastumise ahvatlusi. 1991. a detsembris kaotas ta oma ametiposti avastatud finantsrikkumiste, firma-rentnike ja firmaettevõtjatega läbiviidud mahhinatsioonide ja autoritaarsete juhtimismeetodite tõttu. Tema vastu hääletasid peaaegu ühehäälselt kõik need inimesed, kes 1990. aastal usaldasid temale asula saatuse“. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 lg 1 p 4 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Riigikohus on selgitanud, et hagi aluse all mõistetakse hageja esitatud asjaolusid tegeliku elujuhtumi, elulise sündmuse kohta, mille tuvastamisega hageja seob oma nõude. Hagi eseme all mõistetakse hageja protsessuaalset taotlust, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis (nt RKTKo 3-2-1-16-14 p 13). Riigikohus on selgitanud, et mõiste „sama nõue samal alusel“ all mõeldakse kahte samasugust haginõuet, mida põhjendatakse sama tegeliku elu juhtumiga (faktikogumiga) (vt Riigikohtu 17. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-10, p-d 10 ja 11). Kohtule 17. novembril 2017 esitatud hagiavalduses tugineb hageja oma nõudes kostja vastu asjaolule, et kostja avaldas raamatu „Hungerburgi kuldne ring" leheküljel 183 hageja suhtes valeandmed (s.o negatiivne info, mis ei vasta tegelikkusele) ja palub tuvastada avaldatud andmete tegelikkusele mittevastavust. Tsiviilasjas nr 2-12-15968 palus hageja lükata ümber raamatu „Hungerburgi kuldne ring" kostja poolt hageja suhtes esitatud valeandmed, mis olid avaldatud leheküljel 183.

2(3)

2-17-17242 Kohus leiab, et käesoleval juhul on haginõuet põhjendatud samade faktiliste asjaoludega (faktikogumiga), mis oli tsiviilasjas nr 2-12-15968, s.o vale andmete avaldamine raamatu „Hungerburgi kuldne ring" leheküljel 183. Kohus leiab, et hageja on esitanud hagi, mille ese ja alus on sama, mis oli arutuse all samade poolte vahel varasemas tsiviilasjas nr 2-12-15968 ning mille kohta on olemas jõustunud kohtuotsus. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus järeldab, et tsiviilasjas nr 2-12-15968 on jõustunud kohtuotsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ning mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kohus leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel. Vastavalt TsMS § 372 lg 4 ja lg 6, tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus tagastab hagiavalduse koos lisadega hagejale. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.