Kohtulahend

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tagamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hagi tagamise avalduses tuleb TsMS § 381 lg 1 p 2 järgi välja tuua hagi tagamise aluseks olevad asjaolud ning TsMS § 381 lg 2 järgi nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb hagi tagamise avalduses põhistada. Kohus ei taga kõiki kohtule esitatud hagiavaldusi pelgalt selleks, et hagid oleksid tagatud. Kohus ei taga hagi üksnes seetõttu, et kostjal on tähtaegselt esitamata majandusaasta aruanne või et kostjal pole käesolevalt majandustegevust. Samuti ei taga kohus hagi vaid seetõttu, et kostja on hageja nõudele vastu vaielnud. Hagi tagamiseks peab esinema sisuline vajadus. Kohus märgib, et hagi tagamine on põhjendatud siis, kui eksisteerib reaalne oht, et ilma hagi tagamise abinõu kohaldamiseta võib kohtuotsuse täitmine osutuda raskendatuks ning eelnevat peab kohtule veenvalt põhjendama ja tõendama hageja. Hageja ei ole kohtule veenvalt põhistanud, et kostja astub samme kohtuotsuse täitmise raskendamiseks tehes end varatuks. Hageja on viidanud, et kostja ise on teatanud, et soovib võõrandada kostjale kuuluva korteriomandi. Kohus aga märgib, et hagi tagamise avalduse ja kinnistusraamatu andmetel kuulub kostjale lisaks ühele korteriomandile veel kolm kinnisasja, mistõttu jääks kostjale ka pärast korteriomandi võõrandamist olulisel määral kinnisvara. Seejuures ei ole hageja põhistanud, millest saab järeldada, et kostja kavatseb kogu oma kinnisvara ära müüa. Kohus lisab, et kui kostja eesmärk on kinnisvara müües end hageja nõude täitmise takistamiseks varatuks teha, siis on ebatõenäoline, et kostja teavitab samal ajal vastava kinnisvara müügist hageja abikaasat. Eelneva tõttu leiab kohus, et hageja on jätnud põhistamata, et esineb sisuline vajadus hagi tagamiseks. Riigikohus on oma 16. novembri 2004 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-124-04 asunud seisukohale, et hagi tagamine enne hagi esitamist on erandjuhtum, sest üldjuhul tagatakse vaid sellist hagi, mille kohus on otsustanud menetlusse võtta. Kohus märgib, et hetkeline rahaliste vahendite puudumine hagi tagamise tagatise ja riigilõivu tasumiseks ei saa kuidagi

objektiivselt takistada hagiavalduse enda esitamist. Samuti ei takista hagiavalduse esitamist vajalike tõlgete puudumine, kuna vajalikud tõlked on võimalik esitada ka pärast hagiavalduse esitamist. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine erandlikke asjaolusid, mis õigustavad hagi tagamist enne hagiavalduse esitamist. Eeltoodu alusel leiab kohus kokkuvõtvalt, et hagi tagamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 180 lg 1 kohaselt menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. TsMS § 181 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. TsMS § 383 lg 11 kohaselt kohus tagab rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis vähemalt 5 protsendi ulatuses nõudesummalt, kuid mitte vähem kui 32 euro ja mitte rohkem kui 32 000 euro ulatuses. Kui hagi tagamise korras taotletakse kostja aresti või elukohast lahkumise keelamist, antakse tagatis mitte vähem kui 3200 euro ja mitte rohkem kui 32 000 euro ulatuses. TsMS § 383 lg 12 järgi, kui tagatise nõudmise eeldused on täidetud, võib kohus jätta tagatise siiski täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumise osade kaupa, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist ja hagi tagamata jätmisega võivad hagejale kaasneda rasked tagajärjed või kui tagatise nõudmine oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane. Hageja palus anda 15 (viisteist) kalendripäeva puuduoleva hagi tagamise tagatise maksmiseks, hagi esitamiseks ning riigilõivult hagi tagamise maksmiseks. Kohus märgib, et hageja on soovinud esitada kostja vastu rahalise nõude ning TsMS § 383 lgst 11 tuleneb, et rahalise nõudega hagi tagab kohus üksnes juhul, kui antakse tagatis vähemalt 5 protsendi ulatuses nõudesummalt. Kohus selgitab, et hagi tagamise tagatis ei ole menetluskulu TsMS § 180 lg 1 tähenduses. Eelnev nähtub selgelt TsMS 18. peatüki 1. jaost ning TsMS § 180 lg-st 1. Seetõttu ei ole hagi tagamise tagatise tasumiseks tähtaja andmine käsitletav menetlusabi andmisena TsMS tähenduses. Hagejal on siiski õigus taotleda eelviidatud tähtaja andmist TsMS § 383 lg 12 alusel. Kohus aga märgib, et nii menetlusabi korras tähtaja andmine (hagi tagamise riigilõivult) kui ka tagatise hilisema tasumise võimaldamine eeldavad, et hageja on veenvalt põhistanud, et tema majanduslik seisund ei võimalda nõutavaid summasid tasuda. Kuigi hagejat esindab asjas vandeadvokaat, ei ole hageja esitanud majandusliku seisundi teatist. Kuna hageja ei ole esitanud andmeid oma majandusliku seisundi kohta, on hageja jätnud põhistamata, et tema majanduslik seisund ei võimalda käesolevalt tagatist ja riigilõivu tasuda. Kohus lisab, et kuna hagi tagamise taotlus on sisuliselt põhistamata ja tuleb jätta rahuldamata, siis on hagi tagamise taotlus ühtlasi perspektiivitu, mistõttu ei ole täiendavate tähtaegade andmine põhjendatud. Seega tuleb TsMS § 180 lg 1 p-de 1 ja 2 ning TsMS § 383 lg 12 järgi jätta rahuldamata hageja taotlus, milles hageja palus anda 15 kalendripäeva puuduoleva hagi tagamise tagatise maksmiseks ning riigilõivult hagi tagamise maksmiseks. Kohus märgib, et kuna kohus jätab rahuldamata hageja taotluse hagi tagamiseks enne hagi esitamist, siis puudub vajadus anda hagejale hagi esitamiseks tähtaeg, mistõttu tuleb eelviidatud taotlus jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.