Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Reet Allikvere ja Ele Liiv
Kohtuasi
JS hagi KP vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
92 eurot 46 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.10.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
JS apellatsioonikaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant) JS (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Reimo Mets Kostja (vastustaja) KP (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Helen Tomberg
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda Harju Maakohtu 02.10.2017 otsuse peale esitatud JS apellatsioonikaebuse menetlusse võtmisest.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud JS kanda ning mitte mõista apellatsioonimenetluse kulusid JS-lt välja.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud 1(6)
Tsiviilasi nr: 2-17-8378 tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja hageja nõue
1.JS (hageja) esitas 29.05.2017 hagiavalduse KP (kostja) vastu, milles palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise kokku 85 eurot 61 senti ja nimetatud põhinõude summalt seadusjärgses määras arvestatud viivise.
2.Hagiavalduse kohaselt on pooltel ühine laps AP. Pooled leppisid 25.04.2017 kokku, et hageja veedab lapsega 04.05.2017 – 07.05.2017. Kokkuleppe kohaselt pidi hageja võtma lapse Tallinnast 04.05.2017 keskpäeval, st kell 12.00 sõltuvalt lapse tervislikust seisundist kas lasteaiast või kodust ja sõitma lennukiga Riiga. Tuginedes kokkuleppele, ostis hageja lennupiletid endale ja pojale 04.05.2017 kell 13.30 Tallinnast väljuvale lennule. Teate lennuajaga riputas hageja üles Google’i kalendrisse, mida pooled kasutavad ühiselt eesmärgiga, et vanematel oleks ülevaade, kuidas laps reisib või kumma vanema juures laps on. Kostjal on juurdepääs Google’i kalendrile.
3.03.05.2017 hagejale saadetud kirjas muutis kostja oma varasemat seisukohta ja keelas hagejal lapse võtmise lasteaiast enne kella 15.00. Seega ei olnud hagejal võimalik jõuda lapsega lennule kell 13.30. Sellega rikkus kostja pooltevahelist kokkulepet eelkõige ajalise määratluse osas. Lapse lasteaeda viimine on kostjast sõltuv. Kuivõrd vanemad omavad lapse suhtes ühist hooldus- ja otsustusõigust, ei saanud hageja vastu vaielda kostja nõudmisele võtta laps lasteaiast kell 15.00. Samuti märkis hageja, et väljakujunenud praktika kohaselt võtab hageja lapse kohtumise-üleandmise päeval tavaliselt kostja elukohast kell 10.00. Seega ei olnud lapsel vajalik minna 04.05.2017 lasteaeda.
4.Kostja kohustuse rikkumise tagajärjel on hagejal tekkinud lennupiletite maksumuse näol kahju 45 eurot 61 senti. Lisaks on hageja kandnud kulusid kohtueelsele õigusabiteenusele 40 eurot. Kohtueelne õigusabiteenus oli vajalik. Kostja pidi nägema ette hagejal kahju tekkimise kokkuleppe rikkumise tagajärjena. Hagejal tekkinud kahju hüvitamise osas ei kohaldu võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 2. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu.
6.Hagist ei selgu, millist lepingulist kohustust on kostja rikkunud. Kui hageja leiab, et pooled sõlmisid kokkuleppe tingimusel, et hageja peab saama võtta lapse 04.05.2017 keskpäeval kas lasteaiast või kodust, misjuures jäi valik kostja teha, siis kostja ei ole väidetavat kokkulepet rikkunud. Kostja viis lapse 04.05.2017 lasteaeda ja teavitas sellest hagejat.
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-17-8378
7.Alates poolte suhete halvenemisest 2016. a sügisel täidab Google’i kalendrit hageja üksinda ja see ei näita sõlmitud kokkuleppeid. Tähtsust ei oma see, et kostja on märgitud kalendri kasutajaks.
8.Hageja väide, et kostja rikkus kokkulepet selliselt, et ta hakkas nõudma, et hageja võtaks lapse lasteaiast kell 15.00 on õiguslikult nonsenss. Õiguslikult võis tegemist olla ettepanekuga varasemast erineva kokkuleppe sõlmimiseks. Hagejal oli võimalus kostja ettepanekuga nõustuda või mitte.
9.Hageja ei ole tõendanud, et tal väidetav kahju tekkis. Hageja veetis 04.05.2017 – 08.05.2017 lapsega Riias ja kostjale ei ole teada, kuidas hageja jõudis lapsega Riiga. Kostjale ei olnud teada, et hageja soovib lapsega lennata Riiga 04.05.2017 kell
13.30.Kostjale ei olnud ettenähtav hagejal kahju tekkimine. Hageja oli ostnud lennupileteid juba 31.03.2017, mitte 25.04.2017 kokkuleppele tuginedes. Seega pidi hageja oma 25.04.2017 nõudmist saates oskama olukorda hinnata ja aega planeerida.
10.Hageja kulutus kohtueelsele õigusabile ei ole põhjendatud ega vajalik. Hageja esindaja edastas 10.05.2017 kostjale nõudekirja ilma oma volitust tõendamata. Seega on hageja ise tekitanud endale kahju, sest tema esindaja on saatnud tarbetu dokumendi ega tõendanud oma volitust. Lihtsa kirja oleks hageja saanud saata kostjale ise, sest mingeid sisukohaseid õiguslikke põhjendusi hageja esindaja nõudekiri ei sisaldanud. Lisaks on kulutus tõendamata. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
11.Harju Maakohus jättis 02.10.2017 otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 849 eurot 60 senti.
12.Otsuse põhjenduste kohaselt on hageja pooltevahelise 25.04.2017 kirjavahetusega tõendanud, et poolte kokkuleppe järgi pidi hageja võtma lapse kas 04.05.2017 keskpäeval, st kell 12.00, lasteaiast või alternatiivselt kell 09.00 kodust. Samuti on hageja tõendanud, et laps pidi veetma aega isaga perioodil 04.05.2017 – 05.05.2017, mida kinnitab poolte kirjavahetus märtsis 2017. Samas ei ole maakohtu hinnangul tõendatud pooltevaheline kokkulepe, et nimelt vaidlusalusel perioodil pidi laps veetma isaga terve nädalavahetuse, st alates 04.05.2017 kuni 07.05.2017 ja reisima hagejaga koos Riiga. Märgitud kirjavahetuses arutavad pooled hageja ja lapse suhtluskorda aprillis 2017 ja vaidlevad reisi alguspäeva üle. 25.04.2017 kirjavahetuses keeldus kostja muude kokkulepete sõlmimisest peale selle, et hageja võib võtta lapse 04.05.2017 keskpäeval lasteaiast või kell 09.00 elukohast.
13.Maakohtu hinnangul tegutses kostja kooskõlas pooltevahelise kokkuleppega, kui saatis hagejale 04.05.2017 kell 09.48 e-kirja, milles teatab viimasele, et ta viis lapse lasteaeda. Hagejal oli võimalus tulla lapsele järgi lasteaeda keskpäeval, st kell 12.00.
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-17-8378
14.Maakohtu arvates ei rikkunud kostja kokkulepet ajalise määratluse osas. Kohtu hinnangul ei saa kostja ettepanekut tulla lapsele järgi alates 15.00 käsitleda kokkuleppe rikkumisena. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) §-st 145 ei olnud hagejal võimalust vastu vaielda kostja ettepanekule tulla lapsele järgi lasteaeda kell 15.00. Puudub vaidlus, et pooltel on lapse suhtes ühine hooldusõigus ning seega peavad vanemad kõik last puudutavaid küsimusi otsustama kokkuleppel. Samuti ei ole vaidlust, et puudub pooltevaheline kokkulepe või pooltele täitmiseks kohustuslik kohtulahend, mis näeks ette täpse lapse üleandmise korra. Kui hageja ei nõustunud kostja ettepanekuga võtta laps lasteaiast kell 15.00 ja kuivõrd pooled leppisid varasemalt kokku lapse üleandmise kohas ja ajas, oli hagejal õigus nõuda kostjalt varasema kokkuleppe täitmist, mille kohaselt pidi hageja võtma lapse lasteaiast 04.05.2017 keskpäeval. Hageja väide, et pooltevahelise praktika kohaselt toimub lapse üleandmine kostja elukohas kell 10.00, ei ole tõendatud.
15.Kohtu hinnangul võib kostja 03.05.2017 kirjas tehtud ettepanekut selle kohta, et hageja tuleb lapsele järgi lasteaeda kell 15.00, käsitleda hagejale tehtud pakkumusena VÕS § 16 lg 1 tähenduses sõlmida uus kokkulepe või ettepanekuna muuta olemasolevat kokkulepet VÕS § 13 lg 1 alusel lapse üleandmise aja osas. Hageja 04.05.2017 kirjast nähtub, et hageja avaldab nõusolekut tulla lapsele järgi lasteaeda kell 15.00. Seega avaldas hageja nõustumust VÕS § 20 lg 1 mõttes kostja ettepanekuga sõlmida uus kokkulepe osas, millal hageja võtab lapse lasteaiast. Alternatiivselt võib hageja 04.05.2017 kirja tõlgendada nõusolekuna VÕS § 13 lg 1 mõttes muuta esialgset kokkulepet selliselt, et hageja nõustus võtma lapse lasteaiast 04.05.2017 kell 15.00 ja mitte keskpäeval, nagu nägi ette esialgne kokkulepe. Seejuures pidi hageja nõustumuse andmisel uue kokkuleppe sõlmimiseks või nõusoleku avaldamisel kokkuleppe muutmiseks olema teadlik, et tal olid juba ostetud lennupiletid reisile Riiga 04.05.2017 kell 13.30. Alusetud on hageja väited, et ta ei nõustunud kostja 03.05.2017 kirjas esitatud väite ja nõudega, kuid soovides last näha, oli hageja sunnitud lapsega kohtuma kell 15.00. Kohus leidis, et kui hageja ei oleks nõustunud kostja ettepanekuga muuta lapse üleandmise aega, oli hagejal õigus nõuda kostjalt esialgse kokkuleppe täitmist, kuid hageja ei teinud seda. Apellatsioonkaebus
16.Hageja on esitanud 01.11.2017 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi maakohtule tagasi uueks arutamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
17.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus tõendeid vääralt hinnanud. Kohus ei ole kostja ja hageja vahelise Google’i kalendri kasutamist hinnanud. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väiteid ja tõendeid selle kohta, et kostja oli teadlik lapsega lennureisi toimumise ajast ja lennuki väljumise reisiplaanist. Kohus oleks pidanuks arvestama vanemate varasemat suhtlemist ja kolm aastat toiminud Google’i kalendris kokkulepitud praktikat. Konkreetse kuupäeva osas sai juba vanemate vahel sõlmitud kirjalikult kokkulepe, et 1. mai asendatakse 4. maiga. Seega oli mõlemale 4(6)
Tsiviilasi nr: 2-17-8378 vanemale teada, et isa veedab lapsega 04.05.2017. Sellest tulenevalt sisestas isa Google’i kalendrisse selle daatumi ja märkis juurde lennubroneerimise numbri – ema oli sellest enam kui 1 kuu teadlik, sest lapsega suhtlemine muude graafikus toimunud päevade osas toimis.
18.Kohtu järeldused sellest, et hagejal oli õigus jääda oma esialgse kokkuleppe juurde ja hageja on sisuliselt andnud nõustumise uueks kokkuleppeks, on meelevaldsed. Kohus on põhjendamatult alahinnanud kostja varasemat käitumist lapse üleandmisel ja tema pahatahtlikku suhtumist poolte kokkulepetesse. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Kolleegium, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 keelduda.
20.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja kahjuhüvitise 85 eurot 61 senti ja sellelt summalt arvestatud seadusjärgse viivise. Seega esitas hageja rahalise nõude, mille põhinõue ei ületa 2000 eurot ja põhinõue koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, st tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
21.Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2 järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohus on andnud loa edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seejuures lähtub ringkonnakohus lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks tarbetuid menetluskulusid.
22.Maakohus luba edasikaebamiseks otsuses andnud ei ole. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võiks mõjutada lahendit, sh ei ole maakohus hinnanud tõendeid selgelt ebaõigesti. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et kostja ei ole rikkunud pooltevahelist kokkulepet, mis annaks alust hagi rahuldada.
23.Hageja väidetud Google’i kalendri ühise kasutamise osas ei ole maakohus otsuses küll selget seisukohta võtnud, kuid see ei saanud muuta maakohtu lõppjäreldusi 5(6)
Tsiviilasi nr: 2-17-8378 ebaõigeks. Kostja võis olla küll teadlik hageja poolt Google’i kalendrisse tehtud kannetest (kostja ei ole vastupidist ka väitnud), kuid sellest ei saa iseenesest järeldada, et kostja nõustus hageja ja lapse reisimisega Riiga 04.05.2017, st vastav kokkulepe pooltel puudus, nagu maakohus on muude tõendite põhjal õigesti järeldanud. Lisaks on hageja 04.05.2017 kostjale saadetud kirjas maakohtu hinnangul nõustunud tulema lapsele järgi lasteaeda kell 15.00. Ka selle järelduse tegemisel ei ole maakohus menetlusõiguse norme rikkunud. TsMS § 2681 järgi on kohtul küll õigus kuulata pool üle ka poolte taotlustest sõltumata, kuid selle otsustamine, kas kohus soovib poolt vande all üle kuulata või mitte, on kohtu õigus, millesse kõrgema astme kohus üldjuhul sekkuda ei saa (vt ka Riigikohtu 01.06.2016 otsus tsiviilasjas 3-2-1-37-16, p 12).
24.Seega ei ole kolleegiumi hinnangul TsMS § 637 lg 21 järgi alust apellatsioonkaebust menetleda.
25.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kanda. Kuna kostjal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal hüvitada kostjale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid. Lisaks on hagejal apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
26.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna hageja esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda hagejale tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
27.Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
(allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.