10.05.2025- Iga kuu 10.04.2029 10. kuupäev 14 319,56 10.05.2025- Iga kuu 10.04.2029 10. 7512,36 kuupäev 6807,20 3650,08 10.05.2025- Iga kuu 2079,01 10.04.2029 10. 1571,07 kuupäev 10.05.2025- Iga kuu 1915,86 10.04.2029 10. kuupäev 8122,35
5950,28
10.05.2025- Iga kuu 10.04.2029 10. kuupäev
10.05.2025- Iga kuu 46 168,78 10.04.2029 10. kuupäev
47 /135,15 1 / 145,92
6497,88
80
47 / 191,42 1 / 206,68
9203,50
80
47 / 40,49 1 / 43,72
1946,71
80
47 / 26,36 1 / 28,46
1267,20
80
47 / 99,01 1 / 106,90
4760,22
47 / 30 550 1 / 701,82
31 251,82
2.Kohustada I.W-d tasuma esimese võlgade ümberkujundamiskava järgse makse hiljemalt 10.05.2025 ja edaspidi iga kalendrikuu 10. kuupäevaks kuni kava täitmiseni selles märgitud tingimustel. Ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg on 10.04.2029.
3.Kohustada usaldusisikut välja selgitama ja edastama võlgniku e-posti aadressile kavas toodud maksete tegemiseks vajalikud makserekvisiidid (võlausaldaja pangakonto number, viitenumber).
4.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik X.C.
5.Kohustada I.W-d esitama usaldusisikule aruande oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 15. maiks 2025 ning edaspidi iga aasta 15. aprilliks kuni kava täitmiseni. Viimane aruanne esitada hiljemalt 15. aprillil 2029.
6.Kohustada usaldusisikut esitama kohtule ümberkujundamise kohta menetluse lõpuks.
aruande
I.W
võlgade
7.Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud I.W kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jätta nende endi kanda
8.Määrata usaldusisiku X.C tasu suuruseks 902 eurot.
8.1.Usaldusisiku tasu 902 eurot maksta välja I.W poolt 16.01.2025 ja 30.01.2025 kohtu deposiidina tasutud summa arvel Mittetulundusühingule Nõutuba (registrikood 80303499, Swedbank AS arvelduskonto nr EE142200221049196550), kelle kaudu usaldusisik tegutseb.
9.Rahuldada usaldusisiku taotlus ja kohustada kohtutäitur K.M-i muutma I.W Swedbank AS-is oleva pangakonto xxxxxxxxxxxxxxxxxx mittearestitava sissetuleku summat võlgade ümberkujundamise kava kinnitamise määruse tegemisest järgneval kuul, s.o alates mai 2025, kuni menetluse lõppemiseni ja määrata mittearestitava sissetuleku summaks 2000 eurot (suurendada pangakontol olevat limiiti 2000 euroni kuus). 2
80
80
10.Kohaldada maksejõuetusavalduse tagamise abinõusid ning keelata I.W-l kogu oma vara, sh nii kinnisasja, sõiduki kui ka pangakontol olemasolevate ja sinna laekuvate summade käsutamine ilma usaldusisiku X.C nõusolekuta.
11.Käesoleva määruse p-i 9 täitjaks on kohtutäitur K.M.
12.Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja kohtutäiturile K.M ning edastada usaldusisikule. Saata määrus resolutsiooni p 8.1. osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
13.Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada määruse kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
14.Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade võlgnikule seatud piirangute, s.o käsutuskeelu, kohta.
15.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Maksejõuetusavalduse tagamise abinõu kohaldamise peale võib määruskaebuse esitada isik, kelle õigusi määrusega kitsendati Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.I.W (võlgnik) esitas 09.10.2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotles võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. 07.11.2024 kohtumäärusega võeti võlgniku maksejõuetusavaldus menetlusse ja määrati I.W usaldusisikuks X.C.
2.Usaldusisik esitas 08.12.2024 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja. Võlgniku varaks on kinnisasi XXX-i, registriosa nr xxxxx, eeldatava väärtusega 7500 eurot (eluase) ja kinnisasi XXX xx XXX-i, registriosa nr xx, eeldatava väärtusega 5000 eurot, muu oluline vara puudub. Võlgnikul on kohustusi kokku summas 46 771,84 eurot. Võlgnik töötab. Usaldusisik leiab, et võlgniku suhtes tuleks kohtul algatada võlgade ümberkujundamise menetlus, millega on võimalik aidata võlgnikul makseraskused ületada.
3.Kohus kuulas võlgniku ära 09.12.2024 istungil.
4.Tartu Maakohtu 04.02.2025 kohtumäärusega algatas kohus I.W võlgade ümberkujundamise menetluse. Võlgnik on tasunud kohtu poolt määratud pangakontole deposiidina 1200 eurot usaldusisiku tasu ja kulude katteks.
5.Usaldusisik esitas 21.03.2025 võlgade ümberkujundamise kava kohtule kinnitamiseks. Kavaga taotletakse võlgniku tagatiseta rahaliste kohustuste ümberkujundamist täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuste vähendamise teel FIMS § 21 lg.1 alusel. Kõigi võlausaldajate põhinõudeid on vähendatud 20%. Kõrvalkohustused on kõigil nõuetel maha arvestatud. Arvestatud on, et võlausaldajad saavad põhisummast võimalikult suure osa tagasi. Võlgnik on vanaduspensionär, kes töötab miinimumpalgaga. Tööl käimise motivatsiooniks on teadmine, et võlgnik suudab tasuda enda kohustused/võlad ja säilitab enda madala väärtusega kodu (väike korter 29,5 m2 maapiirkonnas, mis vajab kapitaalremonti, majas korteriühistu ei toimi). Võlgnik tunnistab valesid majanduslikke otsuseid ja võtab vastutuse oma majandusliku 3
olukorra pärast. Ta on valmis enda sissetulekust igakuiselt tasuma praktiliselt poole, et vähendada oma võlakoormat. Pankroti korral läheb korter müüki, lisanduvad lisakulud seoses pankrotihalduri töö ja notariaalsed kulud seoses müügi protsessiga. Orienteeruvalt jääb korteri müügist võlgniku nõuete katteks 5000 eurot. Pankroti korral peab võlgnik üürima omale korteri. Hüpoteetiliselt kogutav eraldis pankroti korral on 24 680 eurot. See on võimalik, kui võlgniku sissetulek püsib samal tasemel. Võlgniku sotsiaalne ja majanduslik olukord halveneksid oluliselt seoses füüsilise isiku pankroti ja kohustustest vabastamise menetlusega. Suure tõenäosusega ei jätkaks võlgnik tööl käimist või paluks vähendada töökoormust, kuna motivatsioon langeb kui oma kodu ära müüakse, tuleb üürikorterisse kolida. See toob omakorda lisakulud, samuti tuleb arvestada töökoha ja üürikorteri vahelist vahemaad. Eelduslikult jääks võlgnik pensionile, see tähendab sissetuleku olulist vähenemist. Sellisel juhul pankrot koos kohustustest vabastamise menetluse raames suudaks võlgnik koguda eraldisi 5000 (korteri müük) + 1000 (vabatahtlike eraldiste suurus) = 6000. Võlgade ümberkujundamise menetlusega jääb võlgnikule alles oma kodu ja ta tasub igakuiselt võlausaldajatele 650 eurot. Suuremat igakuist kuumakset ei poolda, sest kui mõni kuu sissetulek on madalam (haigus, puhkus), siis jääb võlgnik kuumakse tasumisega hätta. Kui võlgnik suudab kokkuhoidlikult elada ja koguda lisaraha, saab ta teha nii öelda ettemaksu ja maksegraafiku aeg lüheneb. Võlgade ümberkujundamise kava pikkus (aeg) on praktiliselt sama pikk kui pankoti ja kohustustest vabastamise menetluse aeg (kolm kuni neli aastat), kuid võlausaldajate nõuetest saab suurema tõenäosusega põhinõuded tasutud 80% ulatuses ehk see on neile kasulikum kui teine menetluse liik. 31 251,82 : 650 eurot = 48kuud ehk 4 aastat. Usaldusisik ei poolda pikemat perioodi tulenevalt võlgniku vanusest, võla suurusest.
6.Usaldusisik saatis 05.03.2025 ümberkujundamiskava võlausaldajatele seisukoha võtmiseks. B2 Impact OÜ, Bigbank AS, Bondora AS, Revensen OÜ, Svea Finance AS ja kohtutäitur K.M olid koostatud kavaga nõus
7.Kavas on väljatoodud kaheksa võlausaldajat. Seisukoha saamiseks päringu esitanud usaldusisikule andis Primero Finance OÜ teada, et nemad loovutasid enda nõude Aktiva Finance Group OÜ-le detsembris 2024. Antud menetlus algatati 07.11.2024. Mõlemad võlausaldajad vastasid algsele usaldusisiku päringule 13.11.2024, mis näitab, et nad olid teadlikud menetluse toimumisest. Kumbki võlausaldaja ei teavitanud usaldusisikut loovutamistehingust. Julianus Inkasso OÜ esindab Aktiva Finance Group OÜ-d, menetluses on kaks nõuet kokku põhisummas 11 504,37 eurot. 06.03.2025 e-kirjaga edastas Julianus Inkasso OÜ usaldusisikule endise Primero Finance OÜ nõude suurused, mis kattuvad vara- ja võlanimekirjas algse võlausaldaja esitatud summadega. Seoses Primero Finance OÜ poolt teisele võlausaldajale müüdud nõudega, tegi usaldusisik kavas vastavad muudatused (liites Primero Finance OÜ ja Julianus Inkasso OÜ nõuded).
8.Julianus Inkasso OÜ ei nõustunud kavaga ning esitas vastuväite. Vastuväite kohaselt on võlausaldaja nõude aluseks on täitedokumendid. Võlausaldaja on pöördunud kohtusse ja kandnud täiendavaid kulusid nõude rahuldamiseks. Kinnisasja müügi vältimine ei saa olla ainsaks põhjuseks ümberkujundamiskava kinnitamiseks. Võlausaldaja viitab Riigikohtu lahendile 2-18-15384 seoses võlausaldajate kehvemast olukorrast võlgade ümberkujundamiskava kohaselt kui võlgniku vara võõrandamise korral pankrotimenetluses.
9.Kavas on seitse pandiga tagamata nõuetega võlausaldajat. Kõiki võlausaldajaid koheldakse võrdselt, kuna kõigi võlausaldajate põhinõudeid on vähendatud 20%, kõrvalkohustused on kõigil nõuetel maha arvestatud, tasumine toimub 48 kuu jooksul, kokku 31 251,82 eurot. Kuumaksed kokku on 650 eurot (47 kuud) ja 701,82 eurot viimasel kuul. Oma nõusolekut kavaga on kinnitanud kuus, so 85,71 % kavasse jäänud võlausaldajat, kelle võlasumma moodustab kokku 70,55 % võlausaldajate kogunõuetest. Lisaks maksekäskude korral on riigilõiv ja menetluskulud arvestatud põhinõude sisse, seega on arvestatud täiendavate kuludega. Täitemenetluse kulud on nagu nii võlgniku kanda. Kinnisasi on madala väärtusega 4
võrreldes kogu kohustuse hulgaga. See on võlgniku kodu, mis motiveerib eakat võlgniku jätkama tööl käimist, kuigi ta võiks vanuse tõttu jääda koju pensionit nautima.
10.Võlgniku nõuded on kohtutäitur K.M büroos peatatud. Pangakontole on seatud miinimumpalga suurune limiit. Ülejäänud sissetulek koguneb nö pilve – finantsilised vahendid on pangakontol olemas, kuid neid ei saa võlgnik iseseisvalt kasutada. Sellega seoses palub usaldusisik koos kava kinnitamisega tõsta võlgniku arestivaba limiit 2000 eurole. Sellisel juhul säilib võlausaldajate nõuete järjekord seoses peatatud täitemenetlusetega võlgniku sissetulekule, kuid võlgnik saab ise kasutada enda sissetulekuid. Samuti on arvestatud koheselt võimalusest, et võlgniku igakuine sissetulek suureneb.
KOHTU SEISUKOHT
11.Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see tuleb kinnitada.
12.FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on seitsmest võlausaldajast esitanud ümberkujundamiskavale tähtaegselt vastuväite üks võlausaldaja. Julianus Inkasso OÜ vastuväite kohaselt on võlausaldaja nõude aluseks täitedokumendid. Võlausaldaja on pöördunud kohtusse ja kandnud täiendavaid kulusid nõude rahuldamiseks. Kinnisasja müügi vältimine ei saa olla ainsaks põhjuseks ümberkujundamiskava kinnitamiseks. Võlausaldaja viitab Riigikohtu lahendile 2-18-15384 seoses võlausaldajate kehvemast olukorrast võlgade ümberkujundamiskava kohaselt kui võlgniku vara võõrandamise korral pankrotimenetluses.
13.FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleval juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud kuus pandiga tagamata nõuetega võlausaldajat (85,71 %) ja nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest 70,55 %.
14.Kohus on kavaga ja usaldusisiku esitatud selgitustega tutvunud. Kohus ei tuvastanud FIMS § 27 lg 1 p-s 1-4 sätestatud asjaolusid, mille esinemisel võib kohus jätta ümberkujundamiskava kinnitamata. Kohus leiab, et võlgniku makseraskuste ületamine on kohustuste tähtaja pikendamise, osamaksetena tasumise ja kohustuste vähendamise teel võimalik. Nõuete ümberkujundamisel on koheldud kõiki võlausaldajaid võrdselt ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat halvemini võrreldes teise võlausaldajaga. Võlgniku püsiva maksejõuetuse korral ei oleks kohtu hinnangul võimalik võlausaldajate nõudeid kavas toodud ulatuses rahuldada.
15.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35 lg 1). Võlgnikul tuleb esitada usaldusisikule aruanded võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta kohtu määratud tähtajaks. (FIMS § 35 lg 3). Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (FIMS § 41 lg 2 p 6). Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (FIMS § 35 lg 4).
16.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FIMS § 54 lg 3 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja võlgade ümberkujundamise menetluses kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. FIMS § 5
54 lg 4 sätestab, et kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
17.Usaldusisik on esitanud kohtule aruande tehtud töö sisu ja mahtude kohta ning tasutaotluse, paludes määrata tasuks 902 eurot (11 tundi x 82 eurot). Usaldusisik palub tasu kanda Mittetulundusühing Nõutuba arveldusarvele EE142200221049196550. Kohus leiab, et usaldusisiku tasu suurus on vastavuses usaldusisiku töö panusega ja kooskõlas FIMS § 54 lõikes 5 sätestatud tasu suurusega. Kohus määrab usaldusisikule tasu summas 902 eurot, mis kuulub tasumisele võlgniku poolt rahandusministeeriumi pangakontole ettemaksuna tasutud vahendite arvelt.
18.FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
19.FIMS § 28 lg 2 sätestab, et määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta on esitanud sellele eelnevalt vastuväite.
20.Usaldusisik esitas taotluse kohustada kohtutäitur K.M-i tõstma koos kava kinnitamisega võlgniku arestivaba limiit 2000 eurole. Sellisel juhul säilib võlausaldajate nõuete järjekord seoses peatatud täitemenetlusetega võlgniku sissetulekule, kuid võlgnik saab ise kasutada enda sissetulekuid. Samuti on arvestatud koheselt võimalusest, et võlgniku igakuine sissetulek suureneb
21.Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja see tuleb rahuldada. Võlgniku pangakonto on kohtutäituri poolt arestitud ning kontol oleva raha kasutamisele on seatud piirang miinimumpalga ulatuses. Kohtutäituri poolt pandud areste tühistada ei saa (kontot arestist vabastada), sest siis kaotaksid võlausaldajad oma nõude täitmise järjekoha. Samas on võlgnik praegu olukorras, kus kohus on algatanud tema võlgade ümberkujundamise menetluse, kinnitab kava ning võlgnikul tuleb hakata tegema kava alusel makseid võlausaldajatele. Lisaks kava täitmisele on võlgnikul vaja tasuda usaldusisikule töö eest tasu ning samas täita ka oma igakuiseid kohustusi, sh igakuised elamiskulud. Kohtutäituri poolt kontole pandud limiidi tõttu (limiit on seatud TMS § 1xx lg 1 alusel mittearestitava miinimumina 886 eurot) ei suudaks võlgnik ilmselt kõiki kohustusi täita. Seega on pangakontol olev limiit kava täitmisele ja menetluse eesmärgi saavutamisele takistuseks. Kohus leiab, et menetluslikult otstarbekas on võlgniku pangakonto limiidi tõstmine võlgniku taotletud määrani, sest selliselt jäävad pangakontol olevad arestid püsima ja võlausaldajatel säilivad arestimisaktide alusel nõuete täitmise järjekorrad. Samal ajal on võlgnikul võimalik kava hakata korrektselt täitma, maksta usaldusisikule tema tasu ning ka ennast ülal pidada. Taotletud limiit 2000 eurot on mõistlik, see võimaldab võlgnikul kava korrektselt täita ja end ülalpidada. Kohtutäituril tuleb võlgniku Swedbank AS-i pangakontol olevat mittearestitavat summat tõsta kava kinnitamisele järgnevast kuust kuni menetluse lõpuni 2000 euroni kuus. Limiidi muutmine on seotud võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärgipärase läbiviimisega ja limiidi muutmist ei takista täitemenetluse peatunud olek. Nõuete täitmise garanteerimiseks ning võlgniku vara säilitamiseks ja võlausaldajate huvide tagamiseks peab kohus vajalikuks FIMS § 16 lg 3 p 4, FIMS § 10, PankrS § 18 lg 1, TsMS § 378 lg 1 p 10 ja PankrS § 20 lg 1 alusel keelata võlgnikul kogu oma vara käsutamine usaldusisiku nõusolekuta. Sellisel viisil on võlgniku vara käsutamine ja nõuete täitmine usaldusisiku kontrolli all, sh pangakonto, millelt võlgnik peab hakkama makseid tegema. Kohus leiab, et FIMS § 16 lg 3 teises lauses sätestatud meetmeid on võimalik kohaldada ka pärast usaldusisiku nimetamist ja võlgade ümberkujundamise menetluses. Meetmete 6
rakendamine ei ole piiratud üksnes usaldusisiku nimetamise ajahetkega. Meetmete rakendamine muul ajal kui usaldusisiku nimetamisel aitab kaasa maksejõuetuse, sh võlgade ümberkujundamise, menetluse tõhusale läbiviimisele. Sellist käsitlust toetab kohtu hinnangul ka FIMS eelnõu seletuskiri, milles on mh märgitud, et abinõu peab aitama kaasa kas võlgade ümberkujundamise menetlusele või tagama maksejõuetusavaldust. /allkirjastatud digitaalselt/ Eveli Vavrenjuk kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.