Kostja tasub kompromissisumma hageja arvelduskontole pärast seda, kui tsiviilasjas nr 2-13-56711 jäetakse xxxx AS-i hagi hageja vastu rahuldamata või läbi vaatamata ning sellekohane kohtuotsus või -määrus jõustub. Tasumine toimub viie kalendripäeva jooksul vastava kohtuotsuse või määruse jõustumisest.
2-16-19580
1.3.Kostja hüvitab hagejale poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 300 eurot. Kostja tasub nimetatud summa hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxx AS-is Swedbank viie kalendripäeva jooksul käesoleva kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest.
1.4.Hageja loobub 12. septembril 2013 sõlmitud töövõtulepingust nr 5/13 tulenevatest muudest nõuetest.
1.5.Käesolevas kompromissis sätestatud rahaliste kohustuste mittetähtaegsel täitmisel kohustub kostja tasuma hagejale viivist 0,05% põhivõlgnevuselt päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest.
1.6.Pooled on kokku leppinud, et soovivad kompromissi kinnitamist üksnes tervikuna.
1.7.Pooled soovivad kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lõikega 4 lühendada kompromissi kinnitava ja tsiviilasjas menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja kolme päevani.
2.Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-16-19580 menetlus.
3.Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 300 eurot, arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxAS-is Swedbank.
4.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kolme (3) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Xxxx(hageja) esitas 30.12.2016 Harju Maakohtule hagi Xxxx AS-i (kostja) vastu võlgnevuse 9173,64 euro ja viivise 917 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja õiguseellane OÜ Xxxx ja kostja 12.09.2013 töövõtulepingu nr 5/13, mille esemeks oli tööde teostamine xxxx. Lepingu hinnaks oli 7644,70 eurot, millele lisandub käibemaks 1528,94 eurot, kokku 9173,64 eurot. Hageja andis tööd üle ja kostja esindaja Xxxx võttis tööd vastu 21.11.2013 aktiga. Teostatud tööde osas puudusi või vastuväiteid kostja ei esitanud. Hageja esitas kostjale arve nr 13194 maksetähtajaga 05.12.2013 (hagejal märgitud arve nr 13195 maksetähtajaga 05.12.3013). Hageja avaldas, et kostja on võlga tunnistanud, kuid ei ole arvet tasunud.
2.Kohus võttis 16.01.2017 määrusega hagi menetlusse.
2-16-19580
3.17.11.2017 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille palusid kinnitada ja tsiviilasja menetluse, poolte kõikides nõuetes teineteise vastu kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, lõpetada (TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430 lg 1 ja § 431 lg 1). Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud, et kohtu poolt kinnitatud kompromiss kehtib täitedokumendina (TsMS § 430 lg 5) ja et menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaal- ja menetlusõiguslikud tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, muu hulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432). Lisaks taotles hageja kohtult poole menetluses tasutud riigilõivu, s.o 300 eurot, tagastamist hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxAS-is Swedbank.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada.
5.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
6.TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.
7.Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohtul ei ole seetõttu vajadust selgitada täiendavalt kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi.
8.TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 300 eurot. Kuivõrd kohtule esitatud kompromissist nähtuvalt ei ole pooled leppinud eraldi kokku õigusabikulude kandmises, siis peab kohus lähtudes TsMS § 168 lg-st 3 põhjendatuks jätta kompromissis nimetamata poolte menetluskulud nende endi kanda.
9.Järgnevalt lahendab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud (05.12.2016) hagiavalduse esitamisel kohtule riigilõivu summas 600 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 300 eurot. Vastavalt hageja
2-16-19580 taotlusele tuleb tagastatav summa kanda hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxAS-is Swedbank.
10.TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.