Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

1(4)

2-17-103329 Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohus 07.06.2017 määrusega võttis menetlusse OÜ Alinea Õigusbüroo hagi JXXX JXXXi vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. 01.09.2017 määrusega jättis kohus hagi läbi vaatamata sest kohtul puudub pädevus asja lahendada. Hageja esitas 15.09.2017 avalduse hagist loobumiseks. Avalduse kohaselt 08.09.2017 tasus N A kostja käsundil endisele võlausaldajale AS-le Sillamäe-Veevärk põhivõlgnevuse summas 282,82 eurot ning menetluskulud hagejale summas 325,50 eurot, millest 37,50 eurot on riigilõiv ja 288 eurot on õigusabikuud, millega on tegelikult pakutud kompromissi tingimused täitnud. Vastava kompromissi ettepaneku tegi hageja kostjale 01.06.2017, kuid tol ajal polnud kostja sellele reageerinud. Hageja võtab kohustuse täitmise vastu. Seoses sellega, et kostja tasus hagimenetluse kestel vabatahtlikult võlgnevuse, loobub hageja hagist, taotleb poole riigilõivu tagastamist. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kuna kostja tasus osaliselt menetluskulud, siis hageja ei esita nõuet menetluskulude kindlaksmääramise kohta. Kostja ei ole menetluse lõpetamisega nõus. Kostja on seisukohal, et kuna hagi oli valesti võetud menetlusse, ei saa kohus võtta hagist loobumist vastu. Asja lahendamiseks kohtul pädevuse puudumise tõttu hagi läbivaatamata jätmine tähendab, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ning pädevuseta kohtul puudub võimalus teha poolte õigusi puutuvad lahendid, mh ei saa võtta hagist loobumist vastu. Lisaks märgib kostja, et hagist loobumise avalduses väidab hageja hagist loobumise põhjusena asjaolude kohta, mis asja toimikust on tuvastamata ja tõendamata. Kostja vaidleb hageja väidete vastu. Hageja leiab, et olukorras, kus kohus on hagi menetlusse võtnud, võib hageja üldjuhul hagist loobuda, eriti arvestades asjaolu, et loobumise põhjuseks on nõuete rahuldamine. Tsiviilasjas nr 3-2-1-138-07 04.02.2008 tehtud otsuse p-s 13 osutas Riigikohus, et hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise üle otsustamine ning selle tõttu asjas tehtud lahendi tühistamine ei ole kohtu otsuse kontrollimine ega kohtuotsuses vigade parandamine. Hagist loobumise vastuvõtmisel lõpetab kohus menetluse ja tühistab asjas varem tehtud lahendid hagi sisuliselt lahendamata. Seega ei ole hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise üle otsustamine ning selle tõttu asjas tehtud kohtulahendi tühistamine lahendi teinud kohtu poolt vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete, eesmärgi ega mõttega. Hageja leiab, et kostja käitumine kogu menetluse kestel oli äärmiselt vastuoluline ja takistas asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist. Hagejal oli küll võimalus hagi läbivaatamata jätmise määrust vaidlustada ja ta kavatses seda teha, kuid arvestades määrusele järgnevat nõuete rahuldamist see vajadus on ära langenud, tekitades hagejale põhjendatud ootust, et kostja on vähemalt kompromissi korras pakutud nõuetega nõus. Samal ajal tekkis olukord, kus vaatamata hageja nõude tegelikule täitmisele ja menetluskulude hüvitamisele oleks kehtiv kohtulahend, mille tagajärjel võiks kostja nõuda hagejalt menetluskulusid ja 2(4)

2-17-103329 vaidlus oleks lõpetamata. Kuna hageja luges antud situatsiooni vastuvõtmatuks, oli temal võimalus kas kohtumäärusele edasi kaevata või hagist loobuda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS 4511 lg 1 kohasel kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist esitatakse taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks või asja menetluse lõpetamiseks, muu hulgas hagist loobumise või kompromissi sõlmimise tõttu, või esitatakse hagi tagamisega seotud taotlus või muu sellesarnane taotlus, lahendab taotluse lahendi teinud kohus. Hagi läbivaatamata jätmise või menetluse lõpetamise taotluse rahuldamise korral võib kohus tehtud lahendi määrusega tühistada ning jätta hagi läbi vaatamata või lõpetada asja menetluse. Seega hagist loobumine on võimalik lõpplahendi jõustumiseni. Hageja esitas hagist loobumise avalduse enne hagi läbivaatamata jätmise kohta tehtud määruse jõustumist. Kostja leiab, et kui kohus ei olnud pädev asja lahendama puudub kohtul võimalus teha poolte õigusi puutuvad lahendid, mh ei saa võtta hagist loobumist vastu. Hageja leiab, et kui kohus on hagi menetlusse võtnud, võib hageja hagist loobuda. Hagist loobumise vastuvõtmisel lõpetab kohus menetluse ja tühistab asjas varem tehtud lahendid hagi sisuliselt lahendamata. Kohus nõustub hageja arvamusega. Praegusel juhul on kohus hagi menetlusse võtnud ning peale seda jätnud läbi vaatamata, sest tuvastas, et ei ole kohus pädev asja lahendama. Seega polnud asja menetlusse võtnud kohtul õigus teha asjas sisulist lahendit. See aga ei tähenda, et kohtul ei ole õigust lahendada TsMS § 4511 nimetatud taotlused, mis on esitatud edasikaebetähtaja kestel, vastupidi peab kohus sellist taotlust menetlema. Seega käesoleval juhul peab kohus otsustama kas võtta hagist loobumise vastu või mitte. Tulenevalt TsMS § 429 lg 4 võib kohus jätta hagist loobumise põhjendatud määrusega vastu võtmata üksnes juhul, kui see on ilmselt vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Praegusel juhul neid asjaolusid ei esine. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asja menetluse. Et kohus rahuldab menetluse lõpetamise taotluse, tühistab kohus 01.09.2017 määruse. Kohus selgitab pooltele, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel 3(4)

2-17-103329 samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja esitas hagist loobumise avalduse ja taotleb menetluse lõpetamist seoses kostja poolt hageja nõuete täitmisega. Hageja nõudeid on kostja rahuldanud peale hagi kohtule esitamist. Hageja on esitanud nõude rahuldamist tõendavaid dokumente. Kohus leiab, et hageja ja kostja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Käesolevas menetluses ei esine aluseid menetluskulude teisiti jaotamiseks. Hageja on avaldanud, et kostja on tasunud osaliselt hageja menetluskulud ning hageja loobub osa menetluskuludest. Seega ei tee kohus menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Riigilõivu tagastamine Hageja on esitanud taotluse poole riigilõivu tagastamiseks. Tuginedes TsMS § 150 lg 2 p 2, palub hageja tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud. Hageja tasus hagimenetluses riigilõivu summas 75 eurot. Kohus rahuldab taotluse ja tagastab hagejale tasutud riigilõivust pool 37,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.