Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

korras. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302 kautsjoni 100 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

ASJAOLUD

A. P. esitas 20.12.2016 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale Farm Agro OÜ vastu hagi, milles palus tunnustada hageja õigust poolte vahel 24. septembril 2015 sõlmitud käsunduslepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, välja mõista kostjalt hageja kasuks 500 eurot ning välja nõuda kostjalt xxx Lohusuu vallas Ida-Virumaal asuva elamu hindamisakt. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 420 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 320 eurot. 27.12.2016 kirjaga ja 09.01.2017 määrusega palus kohus hagejal põhjendada kohtualluvuse valikut. 28.12.2016 ja 16.01.2017 vastustes Viru Maakohtule märkis hageja, et lähtus kohtualluvuse valimisel Riigikohtu praktikast ja VÕS §-st 90. TsMS § 104 koostoimes § 106 lg 1 p-ga 1 ei luba kohtualluvuse kokkuleppeid ettevõtja ja tarbijate vahelises lepingus (3-21-40-14). See rakendub ka poolte vahel 24. septembril 2015 sõlmitud lepingule. Kostja on ettevõtja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 6 tähenduses ja hageja tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes. Pooltevahelist lepingut tuleb käsitada tarbijakrediidilepinguna VÕS 402 tähenduses. Hagejal kui tarbijal on TsMS § 90 alusel õigus olenemata lepingu liigist (v.a veoleping) esitada hagi oma elukoha järgsesse Viru Maakohtusse. Hageja märkis ka, et kui kohus ei nõustu hageja põhjendustega ja leiab, et hagi tuleb saata Pärnu Maakohtusse, siis hageja aktsepteerib seda. Hageja palus lugeda enda kui tarbija hagi esitatuks kohtualluvuse kohaselt elukohajärgsesse Viru Maakohtusse. 17.03.2017 määrusega keeldus Viru Maakohus hagi menetlusse võtmisest ja saatis selle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale. Kohus leidis, et kuna hageja soovib käsunduslepingu ülesütlemise tunnustamist ja käsunduslepingu alusel üleantu tagastamist, ei saa kohtualluvuse valikul kohaldada TsMS §-i 90. Käsunduslepingu p 8.2 kohaselt pöördutakse kokkuleppe mittesaavutamisel vaidluste lahendamiseks Pärnu Maakohtusse. Pärnu Maakohus keeldus 10.04.2017 määrusega hagi menetlusse võtmast ja andis tsiviilasja kohtualluvuse järgi üle Tartu Maakohtule. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt ei sõlminud hageja lepingut oma majandus- või kutsetegevuses ning vaidlus ei ole seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega. Kohtualluvuse kokkulepe on TsMS § 106 lg 1 p 1 alusel tühine ja tsiviilasi kuulub läbivaatamisele üldise kohtualluvuse järgi. Kostja asukoht on Tartumaal. Tartu Maakohus leidis, et hagi allub üldise kohtualluvuse järgi Tartu Maakohtule ja valikulise kohtualluvuse järgi Viru Maakohtule. Hageja tegi oma valiku, esitades hagi Viru Maakohtule, mistõttu allub hagi Viru Maakohtule. Tartu Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata ja edastas asja 14.06.2017 määrusega TsMS § 73 p 3 alusel kohtualluvuse määramiseks Tartu Ringkonnakohtu esimehele. Tartu Ringkonnakohtu 27.06.2017 määrusega määrati tsiviilasja nr 2-16-19100 lahendamine Viru Maakohtu alluvusse ja edastati kohtuasja toimik Viru Maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. 10.10.2017 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista menetluskulud summas 600 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 500 eurot. Hageja esitas taotluse enammakstud riigilõivu, summas 75 eurot, tagastamiseks.

ASJA KÄIK

30.06.2017 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. Maakohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, sh menetluskulude nimekirja, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama, samuti esitama elamu, asukohaga xxx, Lohusuu vald, Ida-Virumaa, hindamisakt, 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostja seaduslikul esindajale kätte 11.09.2017 TsMS § 326 lg 1 sätestatud korras postkasti panekuga. Kostja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. 28.12.2016 esitas hageja seaduslik esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega osaliselt. Kohus leiab, et A. P. hagi Farm Agro OÜ vastu 24.09.2015 lepingu erakorralise ülesütlemise õiguse tunnustamise ning elamu, asukohaga xxx, Lohusuu vald, Ida-Virumaa, hindamisakti väljanõudmise nõudes ei ole põhjendatud alljärgnevatel põhjendustel: 1) Hageja palub tunnustada 24.09.2015 lepingu erakorralist ülesütlemist. Hageja märgib, et esitas 13.12.2015 kostjale pretensiooni, milles teatas lepingu ülesütlemise kavatsusest. Hageja ei ole 13.12.2015 pretensiooni hagile lisanud, seega ei ole hageja omas väidet tõendanud. Pealegi, kui hageja esitas kostjale VÕS § 630 tulenevalt avalduse lepingu ülesütlemise kohta, siis on leping üles öeldud ja ei vaja eraldi tunnustamist. Kohus pöörab hageja tähelepanu ka asjaolule, et kohus ei tunnusta lepingu ülesütlemise õigust, kohus võib tuvastada, et hageja on lepingu üles öelnud, kuid sellist nõuet ei ole hageja hagis esitanud. 2) Hageja palub kostjalt välja nõuda elamu, asukohaga xxx, Lohusuu vald, Ida-Virumaa, hindamisakt. Kohus ei saa nimetatud nõuet rahuldada, kuna 24.09.2015 Käsunduslepingu p. 5.3 kohaselt „Käsundiandja kohustub Lepingu sõlmimisel väljastama Käsundisaajale kirjalikus vormis volikirja, millest nähtub Käsundisaaja Lepinguga kokku lepitud volitus. Lisaks eeltoodudle peab Käsundiandja esitama Käsundisaajale enne Käsundi täitmisele asumist järgmised dokumendid: a) hindamisakt; b) 6. kuu panga väljavõte; c) ID-koopia“. Kuna Käsundiandjaks on hageja ning Käsundisaajaks kostja, siis lepingu p. 5.3. tulenevalt oli hagejal kohustus esitada kostjale hindamisakt. Samuti puuduvad asjas tõendid, et vaidlusalune hindamiskat oleks hindaja poolt kostjale üle antud. Seega puudub alus hageja nõude rahuldamiseks Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt, kostjalt 500 euro väljamõistmise osas. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Hagi on selle põhjendatud ulatuses tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 82, § 100, § 101, § 108, § 402. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 500 eurot. A. P. hagi Farm Agro OÜ vastu 24.09.2015 lepingu erakorralise ülesütlemise õiguse tunnustamise ning elamu, asukohaga xxx, Lohusuu vald, Ida-Virumaa, hindamisakti väljanõudmise nõudes jätab kohus rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kA.vad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis jätab kohus menetluskulud nende põhjendatud ulatuses kostja kanda. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 600 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 500 eurot, samuti viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. Riigilõiv Hageja on tasunud riigilõivu summas 175 eurot, kuigi tasumisele kuulus riigilõiv 100 eurot. Hageja esitas 10.10.2017 taotluse enammakstud riigilõivu, summas 75 eurot, tagastamiseks. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt, tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (TsMS § 150 lg 4). Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on 14.12.2016 tasunud hagiavalduse esitamiselt riigilõivu summas 175 eurot, seega tagastab kohus hagejale riigilõivu summas 75 eurot. Õigusabikulud TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esindaja esitas 10.10.2017 kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et hageja on kandnud õigusabikulusid summas 500 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud osaliselt, summas 150 eurot. Kohus ei rahulda hageja õigusabikulude taotlust alljärgnevate toimingute eest:

1) 28.12.2016 - kohtunõuetele vastamine, 2 tundi, tunni hind 75 eurot, kokku 150 eurot. Kohus leiab, et kuna hageja esindaja näol on tegemist kõrgharidust omava juristiga, siis oli esindaja õigus/kohustus/võimalus esitada koheselt kohtule põhjendatud ning õigetele seadusesätetele tuginev hagi, mis oleks hoidnud ära vaidluse kohtualluvuse teemal ning esindajal ei oleks olnud vajadust täiendavalt seisukohti esitada; 2) 10.10.2017 – menetluskulude kindlaksmääramine, 2 tundi tunni hind 100 eurot, kokku 200 eurot. Kohus leiab, et teenustasu küsimine menetluskulude kindlaksmääramise taotluse eest on ebaeetiline, sellel ei ole midagi ühist õigusabi osutamisega. Kohus peab hageja põhjendatuks õigusabikuluks 150 eurot, so hagiavalduse koostamise kulu. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 250 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 150 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (250 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.