Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Reet Allikvere, Kaupo Paal, Imbi Sidok-Toomsalu
Määruse tegemise aeg ja koht
20.10.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-12622
Tsiviilasi
Papiniidu
Korteriühistu eeltõendamismenetluse algatamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.09.2017 määrus eeltõendamismenetluse algatamisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Papiniidu 35 Korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Papiniidu 35 Korteriühistu (registrikood 80042691, asukoht Papiniidu 35, Pärnu linn, 80022 Pärnu maakond), seaduslik esindaja juhatuse liige ML, lepinguline esindaja vandeadvokaat Heldur Otti Eeldatav kostja: OÜ Sivertus Grupp (registrikood 11061387, asukoht Keemikute tn 39-63, Maardu linn, 74111 Harju maakond) Puudutatud isik I: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn), esindaja Silja Kichno Puudutatud isik II: Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11, 15015 Tallinn)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
avaldus
24.08.2017 esitas Papiniidu 35 Korteriühistu (avaldaja) Harju Maakohtule avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt mõistis Pärnu Maakohus 09.09.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-50789 OÜ-lt Sivertus Grupp Papiniidu 35 Korteriühistu kasuks välja kahjuhüvitise. Avaldaja esitas 01.10.2015 kohtutäiturile täitmisavalduse täitemenetluse läbiviimiseks eelnimetatud kohtuotsuse täitmiseks. Avaldaja põhjendas avaldust eeltõendamismenetluse algatamiseks järgmiste asjaoludega. Läbiviidavas täitemenetluses ei ole õnnestunud nõuet rahuldada. Avaldaja leidis, et on alus arvata, et võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldamise võimalikkust teadlikult ignoreerinud ning võib esineda alus võlgniku tehingu(te) tagasivõitmiseks. Selleks, et sissenõudja saaks esitada hagi võlgniku vara tagasivõitmiseks täitemenetluses, peab tal olema teave ja tõendid tagasivõidetava tehingu olemasolu ja osaliste kohta. Avalduses märgitakse, et kohtutäitur ja avaldaja esitasid Swedbank AS-le ja Danske Bank A/S Eesti filiaalile päringud võlgniku pangakontode väljavõtte saamiseks perioodi 2007-2013 kohta, kuid pangad keeldusid andmete väljastamisest. Kuivõrd avaldaja pole saanud soovitud teavet pankadelt ise, siis on avaldaja õigused kaitseta, kuna omamata teavet ja tõendeid tagasivõidetava(te) tehingu(te) olemasolu ja nende osaliste kohta, ei ole avaldajal võimalik pöörduda hagiavaldusega kohtusse vastutavate isikute vastu. Avaldaja märgib, et käesoleval juhul puudub tal võimalus kindlaks teha, kas OÜ Sivertus Grupp poolt on sooritatud täitemenetluses või alternatiivselt võimalikus pankrotimenetluses tagasivõidetavaid tehinguid. Kuna avaldajal puuduvad võimalused nimetatud andmetele juurdepääsuks, taotlebki avaldaja eeltõendamismenetluse raames kohtult tõendite kogumist. Täpsemalt soovib avaldaja Swedbank AS ja Danske Bank A/S Eesti filiaali kohustada väljastama avaldajale OÜ Sivertus Grupp pangakontode väljavõtted perioodi 2007-2013 kohta. Esimese astme kohtu määrus 04.09.2017 määrusega jättis Harju Maakohus eeltõendamismenetluse algatamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 244 lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Eeltõendamismenetluse algatamiseks enne hagi esitamist peab esinema mõjuv põhjus ning avaldaja peab põhistama, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Kohus selgitas, et eeltõendamismenetlus on oma iseloomult erandlikes tingimustes kohalduv meede tõendite kogumiseks. Eeltoodu tähendab seda, et eelkõige peab eksisteerima oht tõendite kadumise, hävimise või kasutamise raskenemise osas. Kohus oli seisukohal, et eeltõendamismenetluse algatamine ei ole põhjendatud olukorras, kus eelnimetatud ohtu ei esine ja kasutamata on muud alternatiivsed meetmed tõendite ja andmete kogumiseks ning puudub sealjuures konkreetselt määratletav teave, mida soovitakse koguda. Hagiavaldusele lisatud dokumentidest nähtub, et avaldajale on keeldutud pangakonto väljavõtete väljastamisest tuginedes pangasaladuse tagamise regulatsioonile. Pangasaladus on defineeritud krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 lg-s 1 ning kolmanda isiku pangakonto väljavõtted on käsitletavad pangasaladusena. Kohus juhtis esmalt tähelepanu asjaolule, et hagiavalduse lisas nr 7 on panga poolt avaldaja tähelepanu juhitud sellele, et kohtutäitur on pädev saama avaldaja poolt soovitud infot. Avaldaja avalduse alusel on algatatud täitemenetlus nr 035/2015/1910. KAS § 88 lg 5 p 5 sätestab, et kirjalikus või elektroonilises vormis või täitemenetluse seadustiku §-s 631 sätestatud elektroonilise arestimissüsteemi
(edaspidi elektrooniline arestimissüsteem) kaudu esitatud järelepärimise vastusena peab krediidiasutus avaldama pangasaladuse kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud ülesannete täitmiseks. Avaldaja poolt esitatud dokumentidest ei nähtu, et kohtutäiturile on keeldutud soovitud teabe väljastamisest. Kohus juhtis avaldaja tähelepanu lisaks eeltoodule veel sellele, et soovitud tulemust oleks võimalik saavutada ka TsMS § 282, § 364, § 368 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1015 abil. Seega tuleks esmalt rakendada täitemenetluses kohaldatavad ja muud seaduses sätestatud meetmed soovitud teabe saamiseks. Lisaks eeltoodule rõhutas kohus, et avaldaja poolt esitatud põhjendused on äärmiselt üldsõnalised ning avaldaja ei ole toonud veenvalt ega usutavalt esile mingit teavet selle kohta, mis asjaoludel on alust eeldada, et nõutud perioodi pangakonto väljavõtted sisaldavad võimalikku teavet tagasivõidetavate tehingute kohta. Avalduses on üldsõnaliselt leitud sisuliselt, et kuivõrd majandusaasta aruandeid pole esitatud ja täitemenetlus pole olnud tulemuslik, siis võib eeldada, et pangakonto väljavõtetest võivad selguda tagasivõidetavad tehingud. Kohtu hinnangul ei saa sellist üldsõnalist põhjendust lugeda piisavaks, et pankadelt nõuda pangasaladusena käsitletavat teavet välja eeltõendamismenetluse raames enne hagi esitamist. Kohus rõhutas, et eeltõendamismenetluses enne hagi esitamist kogutavate tõendite puhul peab olema piisavalt määratletavad nõuet ennast puudutavad asjaolud, et analüüsida eeltõendamismenetluse põhjendatust. Käesoleval juhul pole avaldaja esitanud usutavat ega veenvat teavet isegi selle kohta, millest võiks järeldada eeldatavat kostja poolt pahatahtlikku vara väljaviimist ettevõttest. Nõude esitamise võimalikkust ei saa kohtu hinnangul põhistada selgitusega, et saadavate pangakontode väljavõtetest hakatakse alles otsima teavet võimalike küsitavate raha ülekannete kohta. Selliselt võib tekkida olukord, kus pangasaladusele võimaldatakse ligipääs kolmandal isikul, kellel tegelikult puudub õigus vastava teabega tutvumiseks. Kohus pidas vajalikuks juhtida avaldaja tähelepanu ka asjaolule, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 188 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Avaldaja nõuab perioodi 2007-2013 pangakonto väljavõtete esitamist, millest nähtub, et need väljavõtted puudutavad juba 4-10 aasta tagust aega ja sealjuures pole tagasivõitmise hagi esitatudki veel. Eeltoodu alusel oli kohus seisukohal, et avaldaja ei ole oma taotlust sisuliselt põhjendanud ega põhistanud mõjuvat põhjust, miks on tõendite kogumine vajalik just eeltõendamismenetluse käigus. Lisaks eeltoodule pole avaldaja põhjendanud seda, miks tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine raskeneda. Eeltoodust ilmneb, et avaldaja pole suutnud tõendada eeltõendamismenetluse läbiviimise eelduste olemasolu ning avaldaja taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotamisel leidis kohus TsMS § 172 lg 1 teisele lausele tuginedes, et kuivõrd eeltõendamismenetlus avaldaja avalduse alusel jääb algatamata, siis tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Määruskaebus 26.09.2017 esitatud määruskaebuses palub avaldaja tühistada Harju Maakohtu 04.09.2017 määruse, algatada avaldaja avalduse alusel eeltõendamismenetlus ja kohustada puudutatud isikuid väljastama avaldajale OÜ Sivertus Grupp pangakontode väljavõtted perioodi 20072013 kohta. Avaldaja hinnangul ei ole maakohus lahendanud eeltõendamismenetluse algatamise taotlust õigesti. Maakohtu määrus on faktiliselt ja õiguslikult põhjendamatu, kuna ei võimalda
avaldajale ligipääsu: 1) andmetele, mis võimaldaksid teha objektiivselt kindlaks, kas Sivertus Grupp OÜ poolt on sooritatud täitemenetluses või alternatiivselt võimalikus pankrotimenetluses tagasivõidetavaid tehinguid ja 2) õigusemõistmisele, s.o kohtumenetlusele tsiviilõiguste kaitse tagamiseks vajalike tõendite kogumise tähenduses olukorras, kus teisi võimalusi selleks ilmselt ei ole. Avaldaja hinnangul ei ole maakohus süüvinud piisavalt eeltõendamismenetluse algatamise taotlusele lisatud kõikidesse dokumentidesse, sest kui kohus oleks seda teinud, siis ilmnenuks taotluse lisaks nr 3 olevast Swedbank AS 27.01.2016 vastusest kohtutäitur Hille Kudu abile KP-ile, et pank ei ole nõus kohtutäiturile kostja kontoandmeid väljastama, nagu pank on neid keeldunud avaldamast ka avaldajale (taotluse lisa nr 6). Kohtutäitur Hille Kudu abi on avaldajale suuliselt teatanud, et ka Danske Bank A/S Eesti filiaal vaatamata panga 13.04.2017 (taotluse lisa nr 3) kirjas AB-le Järve, Otti ja Partnerid avaldatule ei ole nõustunud kohtutäiturile kostja kontoandmeid väljastama. Maakohtu märkus selle kohta, et avaldaja nõuab perioodi 2007-2013 pangakonto väljavõtete esitamist, millest nähtub, et need väljavõtted puudutavad juba 4-10 aasta tagust aega ja sealjuures pole tagasivõitmise hagi esitatudki veel, ei ole ilmselt asjakohane, sest tagasivõitmise hagi(de) konkreetse aluse saavad determineerida üksnes konkreetsed andmed tagasivõidetavate tehingute kohta, mida pangakontode liikumised peegeldavad ja tõendavad. Kuna on mõistetav, et mida enam kulub aega kostja kontoandmetele ligipääsuks, seda enam õiguslikult raskeneb nende kasutamine tagasivõitmise hagi(de) esitamise tähenduses. Sellel mõistlikul eeldusel ei saa lugeda asjakohaseks ka määruses esitatud väidet, et avaldaja ei ole oma taotlusi sisuliselt põhjendanud ega põhistanud mõjuvat põhjust, miks on tõendite kogumine vajalik just eeltõendamismenetluse käigus. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 14 viidates märgib avaldaja, et kuna asjas ei nähtu teisi võimalusi kostja kontoandmete saamiseks peale eeltõendamismenetluse, siis palub avaldaja, et kohus tagaks avaldajale õiguste põhiseadusliku kohtuliku kaitse ja algataks taotletud eeltõendamismenetluse. Vastused määruskaebusele Puudutatud isik I palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Puudutatud isik II on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja et maakohus on määruses piisavalt põhjendanud, miks ei ole eeltõendamismenetlus avaldaja soovitud eesmärgi saavutamiseks õige abinõu. Edasine menetluse käik Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 04.09.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga selles, et maakohtu määrus on faktiliselt ja õiguslikult põhjendamatu. Maakohus on asjas tähtsust omavad asjaolud välja selgitanud ja asjas kohaldamisele kuuluvatele õigusnormidele tuginedes põhjendanud, miks kohtu hinnangul
eeltõendamisemenetluse algatamine praegusel juhul põhjendatud ei ole. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta ja leiab, et käesoleval juhul puudub alus eeltõendamismenetluse algatamiseks. (TsMS) § 244 lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Kuivõrd puudutatud isikud oma nõusolekut eeltõendamismenetluse läbiviimiseks ei esitanud, tuli avaldajal TsMS § 244 lg 1 kohaselt eeltõendamismenetluse läbiviimiseks enne menetluse algatamist põhistada mõjuv põhjus ning kohtu ette tuua asjaolud, mille põhjal saab eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Maakohus on vaidlustatud määruses toodud põhjendustel õigesti järeldanud, et selliseid asjaolusid avaldaja esile toonud ei ole, samuti ei ole avaldaja põhistanud mõjuvat põhjust, miks on tõendite kogumine vajalik just eeltõendamismenetluse raames. Vastupidisele seisukohale ei võimalda jõuda ka avaldaja poolt määruskaebemenetluses kohtu ette toodud asjaolud. Avaldaja ei ole veenvalt toonud esile asjaolusid, mis annaksid aluse eeldada, avaldaja poolt soovitud OÜ Sivertus Grupp pangakontode väljavõtted perioodi 2007-2013 kohta sisaldavad võimalikku teavet tagasivõidetava(te) tehingu(te) ja osaliste kohta, millise teabe saamiseks avaldaja eeltõendamismenetluse algatamist taotleb. Samuti on maakohus vaidlustatud määruses õigesti juhtinud tähelepanu TMS § 188 lg-s 1 sätestatud tehingu tagasivõitmise alusele, mille kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Kuivõrd andmed, mille saamiseks avaldaja eeltõendamismenetluse algatamist taotleb, puudutavad 4-10 aasta tagust perioodi ning hagi tehingu tagasivõitmiseks ei ole veel esitatud, ei ole avaldaja poolt eeltõendamismenetluses soovitud andmed seega tehingu tagasivõitmise hagi seisukohalt olulised, mistõttu ei ole selliste asjaolude väljaselgitamiseks ka põhjendatud eeltõendamismenetlust läbi viia. Iseenesest nõustuda tuleb määruskaebuse väitega, et maakohus ei ole piisavalt süüvinud eeltõendamismenetluse algatamise taotlusele lisatud kõikidesse dokumentidesse. Nimelt on maakohus vastupidiselt eeltõendamismenetluse algatamise taotluse lisaks nr 3 olevast Swedbank AS-i 27.01.2016 kirjast (tl 8) nähtuvale vaidlustatud määruses väitnud, et avaldaja poolt esitatud dokumentidest ei nähtu, et kohtutäiturile on keeldutud soovitud teabe väljastamisest. Arvestades ringkonnakohtu eeltoodud põhjendusi ei anna maakohtu vastav eksimus siiski alust asuda maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Eeltõendamismenetluse kui erandliku tõendite kogumise võimaluse rakendamiseks seaduses sätestatud eeldused ei ole antud juhul täidetud, mistõttu tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. TsMS § 171 lg 1 alusel peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist kindlaks maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.