Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-17-2015 pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Asjaolud ja menetluse käik Andres Adamson esitas 07.02.2017 Harju Maakohtule avalduse Janne OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon 30.05.2016 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/893/16 rahuldanud töötaja avalduse kokku 4 466.68 euro ja lisanduva viivise nõudes. Võlausaldaja pöördus Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 30.05.2016 otsuse sundtäitmisele pööramiseks kohtutäitur Elin Vilippuse poole, kes algatas täitemenetluse. Kohtutäitur on võlausaldajale teatanud, et võlgnikul puudub vara ning rahalised vahendid arvelduskontodel. Võlausaldaja on esitanud 06.12.2016 võlgnikule pankrotihoiatuse tuginedes PankrS § 10 lg 2 p 1, kuid Janne OÜ ei ole võlgnevust tasunud. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja nimetada ajutine pankrotihaldur ja välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgniku vastus pankrotiavaldusele Võlgnik ei ole pankrotiavaldusele vastust esitanud. Ajutise pankrotihalduri aruanne Harju Maakohtu 14.03.2017 määrusega nimetas kohus Janne OÜ ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki. 04.04.2017 esitas ajutine pankrotihaldur aruande ja 28.08.2017 täiendava aruande. Aruande kohaselt kanti Janne OÜ äriregistrisse 19.03.2012. Osaühingu osakapital on 2 500 eurot.

2-17-2015 Ajutine pankrotihaldur edastas võlgniku seadusliku esindaja Xxxx e-posti aadressile xxxx 14.03.2017 teabenõude ning 21.03.2017 kordusteabenõude, milles palus vastata kirjalikult kõikidele küsimustele hiljemalt 22.03.2017. a. Xxxx on 22.03.2017 kinnitanud e-posti teel teabenõude kättesaamist, kuid käesoleva aruande koostamise hetkeni ei ole ajutisehalduri teabenõudele vastanud. Xxxx on mitmel korral helistatud, kuid tema telefon oli välja lülitatud. 03.04.2017 saatis ajutise halduri assistent Xxxx meeldetuletuskirja e-posti teel, milles palus esitada vajalik teave hiljemalt 03.04.2017 õhtuks. Xxxx saimeeldetuletuskirja kätte ning vastas, et palub istungi edasilükkamist. Teabenõudele vastuseid seega haldurile ei ole esitatud. Võlgniku viimane äriregistrile esitatud aruanne on 2013. a majandusaasta aruanne. Viimase majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku põhitegevuseks metalltoodete tootmine. 2013. aastal oli ettevõttes 1 töötaja, kes oli ka firma juhatuse liige. Juhatuse liikmele maksti tasu summas 7 136 eurot. 2013. a oli võlgniku müügikäive 129 641 eurot, millest 97% moodustas riigisisene müük ning 3% müük Soome. Võlgniku 31.12.2013 bilansi kohaselt oli võlgnikul vara 45 312 eurot, käibevara 32 199 eurot, materiaalne põhivara 13 113 eurot, kohustusi 33 993 eurot, omakapital 11 319 eurot ning kasum 2 557 eurot. Võlgnik on deklareerinud tööjõumakseid kuni 2016 I kvartalini kaasa arvatud. Võlgnikul on avaliku Maksu-ja Tolliameti registri andmetel 30.03.2017 seisuga maksuvõlg 8 376 eurot ning intressivõlg 2 985 eurot. 30.03.2017 seisuga on võlgnikul esitamata 8 maksudeklaratsiooni. AS-i Krediidiinfo hallatava maksehäireregistri andmetel on 30.03.2017.a. seisuga võlgnikul täitmata kohustusi 6 võlausaldaja ees, sh ehitusmasinate ja ‐seadmete rentimine eest, mis on muutunud sissenõutavaks novembris 2014. a. Maksu-ja Tolliameti 29.03.2017 vastuse kohaselt ajutise pankrotihalduri päringule on võlgnikul esitamata käibedeklaratsioone alates märtsist 2016. a. Maksu-ja Tolliamet on viinud võlgniku maksuvõlgade osas läbi sissenõudemenetlusi ning korduvalt andnud korraldusi deklaratsioonide esitamiseks ja sunniraha tasumiseks. Vastavalt Maksu-ja Tolliameti 29.03.2017 maksuvõla tõendile on võlgnikul 29.03.2017 seisuga maksuvõlg Eesti Vabariigi ees (Maksu –ja Tolliameti kaudu) kokku summas 8 376.01 eurot ning arvutatud arvestuslik intress 2 980.39 eurot. Nimetatud tõendi kohaselt on võlgnikul esitamata 8 käibedeklaratsiooni perioodil 20.04.2016 – 21.11.2016. Eeltoodust tulenevalt on ajutine haldur teinud järelduse, et võlgnik on majandustegevuse lõpetanud 2016. a esimesel poolel. Ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu. Kuna ajutine pankrotihaldur ei ole saanud tutvuda võlgniku raamatupidamise ega muude dokumentidega, siis on ajutisel pankrotihalduril võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas hinnangu andmine raskendatud. Võlgnik ei ole ajutisele haldurile esitanud andmeid võlgniku varade kohta. Esitatud päringute tulemusel tuvastas ajutine pankrotihaldur, et: AS-s Swedbank omab võlgnik arvelduskontot nr xxxxxxxxxx, mille jääk on 303.95 eurot. Kontol on broneering 7.68 eurot kaardi kuuhooldustasudest. Võlgnikul ei ole kohustusi AS-i Swedbank ja AS-i Swedbank Liising ees; AS-s LHV Pank omab võlgnik kontot nr xxxxxxxxxxxx, mille saldo on seisuga 29.03.2017 0 eurot; AS-s SEB Pank oli võlgnikul ajavahemikul 19.01.2015 –14.03.2017. a arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxx, mille saldo on 0 eurot. Nimetatud arveldusarve on mitmekordselt arestitud. Võlgnikul on kohustused AS-i SEB pank ees summas 8.78 eurot; Bigbank AS-is, AS-is DNB Pank, Nordea Bank AB Eesti filiaalis, Tallinna Äripanga AS-is, Versobank AS-is, Krediidipank AS-is, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalis, OP Corporate Bank plc Eesti filiaalis, ja AS Citadele banka Eesti filiaalis võlgnik kontosid ei

2-17-2015 oma; Citadele Leasing & Factoring OÜ-ga, ALG Liising AS-iga, SIA UniCredit Leasing Eesti filiaaliga ja Krediidipanga Liisingu AS-igavõlgnikul käesoleval ajal lepinguid sõlmitud ei ole; Maanteeameti 16.03.2017. a vastuse kohaselt ei ole võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ega jette registreeritud ei ole ega ole olnud. Võlgnik on 16.03.2017 seisuga märgitud Subaru Legacy Universaal (reg.märgiga xxxx, Vinkood xxxxx) vastutavaks kasutajaks, mille omanik on AS Nordea Finance Estonia. Vastavalt AS-i Nordea Finance Estonia 17.03.2017 vastusele oli tema ja võlgniku vahel sõlmitud liisinguleping nr 201302153 eelpool nimetatud sõiduki suhtes. Liisinguleping on üles öeldud 19.01.2017 ning vara on liisinguandjale tagastatud 30.01.2017. Sõiduk on suunatud müüki liisinguandja müügipartneri juurde müügihinnaga 13 900 eurot. Võlgnikul on 17.03.2017 seisuga täitmata kohustus AS-i Nordea Finance Estonia ees; AS-i Eesti Väärtpaberikeskus 20.03.2017 andmetel omas võlgnik väärtpaberikontot, mis on suletud ning seetõttu antud isiku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Viimase 5 aasta jooksul tehingud antud kontol puuduvad; Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel ei kuulu ega ole viimase viie aasta jooksul võlgnikule kuulunud kinnisasju. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel ei ole võlgnik märgitud õigustatud isikuks kinnisasjade suhtes. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevaltvõlgnikul vara puudub. Maksu-ja Tolliameti 29.03.2017 vastuse kohaselt on võlgnikul seisuga 20.03.2017 järgmised nõuete saldod: erijuhtude tulumaks 327.44 eurot, intress 474.92 eurot, kinnipeetud tulumaks 1 197.30 eurot, kogumispensionimakse 102.10 eurot, kohtutäituri arestinõue 28 232.94 eurot, käibemaks 3 751.78 eurot, sotsiaalmaks 2 351.78 eurot, sunniraha 700 eurot, töötuskindlustusmakse 171.02 eurot, kokku 37 308.95 eurot. 29.03.2017 seisuga on maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 2 980.39 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 29.03.2017.a. vastuse kohaselt on võlgniku suhtes käesoleval hetkel käimas järgmised täitemenetlused: täiteasi nr 052/2015/874, sissenõudja Toomas Lepasaar, nõue summas 3 564.52 eurot, kohtutäitur Urmas Tärno; täiteasi nr 048/2016/559, sissenõudja Maksu- ja Tolliamet, nõue summas 1 369.73 eurot, kohtutäitur Kairi Kumm; täiteasi nr 048/2016/558, sissenõudja Maksu- ja Tolliamet, nõue summas 2 381.72 eurot; kohtutäitur Kairi Kumm; täiteasi nr 048/2016/557, sissenõudja Maksu- ja Tolliamet, nõue summas 327.44 eurot; kohtutäitur Kairi Kumm; täiteasi nr 048/2016/556, sissenõudja Maksu- ja Tolliamet, nõue summas 3 822.20 eurot, kohtutäitur Kairi Kumm; täiteasi nr 035/2015/1519, sissenõudja Italianox Baltic OÜ, nõue summas 4 007.12 eurot; kohtutäitur Hille Kudu; täiteasi nr 026/2016/324, sissenõudja Kominox OÜ, nõue summas 3 574.89 eurot; kohtutäitur Mati Roodes; täiteasi nr 026/2015/1817, sissenõudja Paldiski Tsingipada AS, nõue summas 1 901.54 eurot; kohtutäitur Mati Roodes; täiteasi nr 022/2016/4639, sissenõudja Andres Adamson, nõue summas 4 466.68 eurot; kohtutäitur Elin Vilippus. Võlgniku suhtes on 2 lõpetatud täitemenetlust. OÜ Erato 31.03.2017 vastuse kohaselt on võlgniku täitmata kohustused osaühingu ees summas 1 341.60 eurot. AS-i Ramirent Baltic 30.03.2017 vastuse kohaselt on võlgniku täitmata kohustused aktsiaseltsi ees summas 1 189.20 eurot. OÜ Creditreform Eesti 30.03.2017 vastuse kohaselt on tema menetluses Haroterase OÜ nõue võlgniku vastu summas 8 730 eurot. AS-i Nordea Finance Estonia 17.03.2017 vastuse kohaselt on võlgnikul täitmata kohustus aktsiaseltsi ees summas 11 683.92 eurot, millele lisandub käibemaks, st kokku 14 020.70 eurot. Pankrotiavalduse kohaselt on Andres Adamson`i nõuded võlgniku vastu summas kokku 5 143.44 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 67 897.51 eurot.

2-17-2015

Äriregistrist nähtuvalt on viimane äriregistrile esitatud aruanne 2013. a majandusaasta aruanne. Võlgnik ei ole ajutisele pankrotihaldurile raamatupidamise dokumente esitanud. Eelnevast tulenevalt ei ole ajutisel pankrotihalduril võimalik koostada finantsanalüüsi. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud talle kättesaadavatest andmetest vara tagasivõitmise võimalusi. Lähtudes kogutud andmetest on võlgnik käesolevaks ajaks majandustegevuse lõpetanud ega oma piisavalt vahendeid kohustuste tasumiseks, mistõttu arvestades võlgniku kohustuste mahtu ja väljavaateid täiendavate käibevahendite laekumisele, ei ole ajutise halduri hinnangul võlgniku tegevuse jätkamine ja tervendamine võimalik. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub majandustegevus ja selged väljavaated majandustegevuse taaskäivitamiseks teadaolevalt puuduvad. Võlgnikul on ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt kohustusi vähemalt 67 897.51 eurot, samas teadaolev vara puudub. Võlgnik ei vastanud ajutise pankrotihalduri teabenõudele ega esitanud äriühingu raamatupidamisdokumente, mistõttu on ajutisel pankrotihalduril raskendatud maksejõuetuse põhjuste ja aja hindamine. Võttes arvesse, et võlgniku poolt registripidajale esitatud viimane aruanne on 2013. a majandusaasta aruanne, ei saa ajutine pankrotihaldur välistada, et esinevad KarS § 3811 (raamatupidamise kohustuste rikkumine) sätestatud süüteod. Kuivõrd vanim ja käesoleva hetkeni lõpetamata täitemenetlus võlgniku suhtes on algatatud 2015. a, on ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul võlgniku maksejõuetus tekkinud juba 2015. a teisel poolel. 28.08.2017 esitatud täiendavas aruandes on ajutine haldur märkinud, et 24.04.2017 esitas võlgnik dokumendid (bilanss, kasumiaruanne, pearaamat, kohustuste nimekiri, nõuete nimekiri), millest nähtuvalt on võlgnikul varana raha kassas 29.02.2016 seisuga 8 888.59 eurot ning nõudeid summas 22 261.45 eurot. Halduri täiendavale päringule vastas võlgnik, et kassast on see summa pärast bilansipäeva erinevate kulutuste katteks välja makstud ja kassa seis on käesolevaga 0 eurot. Nõuete laekumist peab võlgnik ebatõenäoliseks. Vaatamata ajutise halduri korduvatele nõudekirjadele ei ole võlgnik esitanud alusdokumente kassast tehtud väljamaksete osas.

II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada.

2-17-2015

Andres Adamson esitas 07.02.2017 Harju Maakohtule avalduse Janne OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja kasuks on Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon 30.05.2016 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/893/16 välja mõistetud 4 466.68 eurot ja lisanduv viivis. Võlausaldaja pöördus Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 30.05.2016 otsuse sundtäitmisele pööramiseks kohtutäitur Elin Vilippuse poole, kes algatas täitemenetluse. Kohtutäitur on võlausaldajale teatanud, et võlgnikul puudub vara ning rahalised vahendid arvelduskontodel. Võlausaldaja on esitanud 06.12.2016 võlgnikule pankrotihoiatuse tuginedes PankrS § 10 lg 2 p 1, kuid Janne OÜ ei ole võlgnevust tasunud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Võlausaldaja nõue põhineb Töövaidluskomisjoni 30.05.2016 otsusel, millega võlgnikult mõisteti võlausaldaja kasuks välja 4 466.68 eurot, millele lisandub viivis. PankrS § 10 lg 5 sätestab, et kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõue põhineb Töövaidluskomisjoni otsusel ja asjas kogutud tõenditest ei selgu, et võlgnik oleks võlausaldaja nõude täitnud, siis on võlausaldaja nõue selge. Võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetust asjaoluga, et võlgniku suhtes läbi viidud täitemenetluses pole suudetud 6 võlausaldaja nõudeid vara puudusel täita, millega on täidetud PankrS § 10 lg 2 p 2 sätestatud eeldus. Võlgnikul puudub teadaolev vara. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 67 897.51 eurot. Võlgnik ei ole vastanud ajutise halduri teabenõuetele ega esitanud kõiki ajutise halduri poolt nõutud raamatupidamisdokumente, mistõttu on ajutisel pankrotihalduril raskendatud maksejõuetuse põhjuste ja aja hindamine. Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul on võlgniku maksejõuetus tekkinud 2015. a teisel poolel. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei esine väljavaateid võlgniku tegevuse jätkamiseks või tervendamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvelt täita olemasolevad kohustusi ja puuduvad võimalused võlgniku majandustegevuse jätkamiseks või tervendamiseks, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 ja 3 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole välistatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on pankrotikuritegu ja/või rasket juhtimisviga. Võlgnik ei ole esitanud äriühingu raamatupidamise dokumente, mistõttu on ajutisel pankrotihalduril raskendatud maksejõuetuse põhjuste ja aja hindamine. Võttes arvesse, et võlgniku poolt registripidajale esitatud viimane nõuetele vastav aruanne on 2013.a majandusaasta aruanne, ei saa ajutine pankrotihaldur välistada, et esinevad KarS § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) sätestatud süüteo tunnused. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused, s.h asjaolu, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhtorgani liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse

2-17-2015 läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi, kuid ei välista nende esinemist. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võivad võlgniku juhatuse liikmete tegevuses esineda raske juhtimisvea ja kuriteo tunnused. Kohus on oma lahendis eelnevalt käsitlenud võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisvea ja kuriteo tunnustega tegusid, millest tulenevalt tuleb pankrotihalduril edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada nõuete esitamise võimalused. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotihalduril tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus täiendavalt välja selgitada, kas pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja –nõudmise ja muude nõuete esitamise võimalused ja vajadusel esitada vastavad nõuded. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Arvestades asjaolu, et esineb alus arvata, et võlgniku juhatuse liikme tegevuses esinevad raske juhtimisvea tunnused ja esinevad vara tagasivõitmise alused, siis ei ole välistatud nõude esitamine võlgniku juhatuse liikmete vastu. Eeltoodust tulenevalt puudub alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu ja võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada, kuna esineb alus võlgniku juhatuse liikme vastu nõude esitamiseks. Oliver Ennok on andnud nõusoleku enda nimetamiseks Janne OÜ pankrotihalduriks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.